← Eesti

1-16-1889/72

Obsah (11)§ 184§ 73§ 213§ 64§ 65§ 68§ 74§ 75§ 183§ 16§ 67

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja 14. november 2016 Tartu koht Kriminaalasja number 1-16-1889 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Koht

§ 184

lg 2 p 1, 2 ning Andrei Bušinski süüdistuses

§-de 184 lg 2 p 1, 2 ja 213 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

  1. augusti 2016 otsus Apellatsioonide esitajad Andrei Bušinski ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello Kohtuistungil osalesid Süüdistatav Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello Andrei Bušinski isikukood 38304220313; elukoht XXXXX kehtiv kriminaalkaristus Harju Maakohtu
  2. märtsi 2015 otsusega

§ 184

lg 1 alusel 3 aastat 6 kuud vangistust, millest kohesele ärakandmisele määrati 6 kuud vangistust alates 11. septembrist 2014, ja 3-aastase vangistuse kandmisest vabastati

§ 73alusel 3-aastase katseajaga; kahtlustatavana kinni peetud 23.

augustil 2015 ja elukohast lahkumise keeld

  1. augustil 2015, kahtlustatavana kinni peetud
  2. oktoobril 2015 ja tõkend vahistamine
  3. oktoobril
  4. RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tartu Maakohtu
  6. augusti 2016 otsus osaliselt, see on Andrei Bušinskile mõistetud lõpliku karistuse kandmise aja alguse osas.
  7. Teha nimetatud osas uus otsus, millega lugeda Andrei Bušinskile mõistetud lõpliku karistuse kandmise aja alguseks
  8. oktoober
  10. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  11. Andrei Bušinski apellatsioon rahuldada osaliselt, tema kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
  12. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarvelise vahendite arvelt Advokaadibüroo In Jure kasuks 216 eurot (sh käibemaks 36 eurot) vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello poolt apellatsioonimenetluses süüdistatav Andrei Bušinskile riigi õigusabi osutamise eest.
  13. Nimetatud menetluskulu 216 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  14. novembril 2016 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
  15. novembrist
  16. Maakohtu otsus
  17. Tartu Maakohtu
  18. augusti 2016 otsusega tunnistati A. Bušinski süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks neli aastat vangistust ning

§ 213

lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks üks aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks neli aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 3.

märtsi 2015 otsusega ärakandmata osa, s.o kolm aastat vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti seitse aastat vangistust.

§ 68alusel arvati maha kaks päeva eelvangistust (23.

august 2015 - 24. august 2015). Lõplikuks karistuseks mõisteti A. Bušinskile kuus aastat üksteist kuud ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust.

§ 68alusel loeti karistuse alguseks 19.

oktoober

  1. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks.
  2. Sama otsusega tunnistati süüdi ka N. Kušnarjova

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks kolm aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusest maha eelvangistuses oldud aeg neli päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti kaks aastat üksteist kuud ja kakskümmend kuus päeva vangistust.

§ 74lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele ei pöörata kui N.

Kušnarjova kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

  1. Punktis 2 kajastatu osas apellatsioonimenetlust ei toimu. Tartu Maakohtu
  2. augusti 2016 otsuse on vaidlustanud A. Bušinski ja tema kaitsja adv A. Kello. 2 4.

§ 184lg 2 p 1, 2 alusel mõisteti A.

Bušinski süüdi narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt isikuna, kes on varem toime pannud narkokuriteo. Süüdistuse kohaselt omandas 2015 juuli alguses N. Kušnarjova A. Bušinskilt 50 grammi ja juuli lõpus 40 grammi amfetamiini sisaldavat ainet, kokku 90 grammi, mille A. Bušinski N. Kušnarjova tellimusel eelnevalt omandas Tallinnas eeluurimisel täpsemalt tuvastamata Jevgeni nimeliselt isikult. 4.

  1. Süüdistatava A. Bušinski kohtus antud ütluste kohaselt tutvus ta
  2. aastal Jevgeni-nimelise isikuga, tutvuse eesmärgiks olid narkootilised ained. Alates sellest ajast on ta Jevgeni käest korduvalt, kindlasti üle kümne korra saanud amfetamiini. Kohtueelses menetluses andis A. Bušinski ütlusi sellegi kohta, et ta ostis sellesama Jevgeni käest kahel korral, vastavalt 40 ja 50 grammi amfetamiini ka N. Kušnarjova jaoks. Kohtus ta neist ütlustest taganes, väites, et ei ole kunagi N. Kušnarjova palvel Jevgenilt amfetamiini ostnud (vt I kd tl 49 pöördel). Ta selgitas, et andis eeluurimisel N. Kušnarjovat süüstavaid ütlusi üksnes selleks, et pääseda vahistamisest. Kohtu jaoks ei ole A. Bušinski põhjendus selle kohta, miks ta eeluurimisel andis teistsuguseid ütlusi, usutav. On vähetõenäoline, et A. Bušinski andis eeluurimisel valeütlusi, mis lisaks N. Kušnarjova süüstamisele samaaegselt raskendasid pikemas perspektiivis ka tema enda olukorda. Nii toimides andis ta ütlusi ju ka grupiviisilise tegevuse kohta ning grupis toime pandud kuritegu on

§ 184

koosseisu silmas pidades kvalifitseeriv tunnus, mille eest süüdi mõistmisel on ette nähtud raskem karistus. Kuna A. Bušinski on oma eeluurimisel antud ütlusi muutnud ning ta ei ole suutnud kohut veenda selle tegelikes põhjustes, siis tuleb A. Bušinski ütlused, mis puudutavad N. Kušnarjova jaoks amfetamiini ostmist, kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja jätta. 4.

  1. Süüdistatav N. Kušnarjova ei tunnistanud end kohtus selles süüdistuses süüdi. Ta väitis, et ei ole kunagi palunud A. Bušinskil endale narkootilisi aineid tuua (vt I kd tl 53). Käesolevas asjas muud tõendid, mis lubaksid selles süüdistuspunktis kirjeldatud tegevust süüdistatavatele omistada, puuduvad. Järelikult tuleb kohtul asuda seisukohale, et selline tegu, mis on kirjeldatud süüdistuses, ei ole N. Kušnarjova ega ka A. Bušinski puhul tõendatud. 4.
  2. Samas märgib kohus, et süüdistatav A. Bušinski on ise kohtus tunnistanud, et ehkki ta ei ole omandanud Jevgenilt amfetamiini N. Kušnarjova jaoks, on ta seda teinud korduvalt enda jaoks ning seda ka 2015 suvel enne augustikuud (vt I kd tl 49 pöördel). Kohus leiab, et A. Bušinski enda poolt kirjeldatud faktilised asjaolud ei erine süüdistuses esitatud tõendamiseseme asjaoludest sedavõrd oluliselt, et kohus ei saaks neid arvesse võtta ning A. Bušinskile omistada. Kohus on seisukohal, et sisuliselt oleks tegu prokuröri poolt A. Bušinskile esitatud süüdistuse mahu vähendamisega. 4.
  3. A. Bušinski on üldsõnaliselt märkinud, et omandas amfetamiini mõnikord 10 grammi, mõnikord 5 grammi. Samas ei ole aga tõendeid selle kohta, mitmel korral ta omandas amfetamiini 2015 suvel enne augustit, missugune oli tema poolt siis omandatud kogus ning kui suur oli selles puhta amfetamiini sisaldus. Seega ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et 2015 suvel (enne augustikuud) omandas ta amfetamiini suures koguses. Arvestades, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt peab kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendama süüdistatavale soodsamal kujul, tuleb asuda seisukohale, et A. Bušinski käitumises olid selles episoodis üksnes

§ 183lg-s 1 toodud kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.

A. Bušinski tegutses vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 järgi.

4.

  1. Süüdistuse kohaselt omandasid
  2. aasta suve lõpus A. Bušinski ja N. Kušnarjova Tallinnas täpsemalt tuvastamata Jevgeni nimeliselt isikult kokku 24 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini, mida tarvitasid ühiselt ja millest 11,33 grammi 17% amfetamiinsulfaadi sisaldusega ainet, milles puhast amfetamiini 1,41 grammi, toimetasid ühiselt Tallinnast Tartusse ja hoidsid ühiselt renditud sõiduautos Mazda 6, reg-nr-ga XXXXX , kuni see politsei 3 poolt
  3. augustil 2015 sõiduauto läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 4.
  4. Selles osas, et N. Kušnarjova ja A. Bušinski ajavahemikus
  5. august 2015 –
  6. august 2015 amfetamiini tarbisid, ei ole maakohtu seisukohalt vaidlust. Omandamise osas märkis aga kohus, et A. Bušinski on eeluurimisel andnud ütlusi, mille kohaselt omandas ta
  7. augustil 2015 24 grammi amfetamiini koos N. Kušnarjovaga – tema maksis 40 eurot ning N. Kušnarjova 200 eurot (I kd tl 48). Kohtus ta oma sellekohastest ütlustest taganes, väites, et ostis amfetamiini Jevgeni nimelise isiku käest üksinda ning kui tema käis Jevgeniga kokku saamas, siis N. Kušnarjova magas autos (I kd tl 48 pöördel). Kuna A. Bušinski ütluste muutmise põhjendus (vt I kd tl 48 ja 48 pöördel) ei ole kohtu hinnangul tõsiseltvõetav, siis tuleb asuda seisukohale, et A. Bušinski ütlused on narkootikumide ühise omandamise osas vastuolulised. Kuna seda vastuolu ei ole kohtus olnud võimalik kõrvaldada, siis tuleb tema eelkäsitletud ütlused tõendikogumist välja jätta. Ka N. Kušnarjova ütlused amfetamiini omandamise osas ei ole menetluse vältel olnud järjepidavad. Kahtlustavana kinnipidamisel tunnistas ta end narkootikumide suures koguses käitlemises süüdi. Hiljem ta taganes oma sellistest ütlustest. Ka kohtus väitis ta, et ei ole kunagi koos A. Bušinskiga Jevgeni-nimelise isiku käest ostnud narkootilisi aineid, samuti ei teadnud ta, et A. Bušinski omandas Tallinnas viibimise ajal narkootilisi aineid (I kd tl 53). Sarnaselt A. Bušinski põhjendustele ei ole ka N. Kušnarjova selgitused selle osas, miks ta eeluurimisel on vastupidiseid ütlusi andnud (vt I kd tl 55) eluliselt usutavad. Järelikult tulevad temagi ütlused selles osas tunnistada ebausaldusväärseks ning välistada tõendikogumist. 4.
  8. Kohus asus seisukohale, et N. Kušnarjova ning A. Bušinski tegutsesid sõidukist leitud amfetamiini vallates kaastäideviijatena. Selleks ei olnud neil vajadust ühises valdamises omavahel otsesõnu kokku leppida. Süüdistatavate käitumine (narkootikumide ühine tarbimine) ning narkootilise aine paiknemine nende ühises valdussfääris, samuti see, et N. Kušnarjova aktsepteeris seda, et need ained on nende ühises valdussfääris, kinnitavad, et N. Kušnarjova käitumine oli suunatud A. Bušinskiga narkootilise aine ühisele valdamisele. Tõendamist leidis ka, et A. Bušinski oli teadlik tema poolt omandatud amfetamiini kogusest. Kui A. Bušinski omandas ja tarvitas amfetamiini, N. Kušnarjova aga valdas ja tarvitas seda, siis olid nad teadlikud, et käitlesid ebaseaduslikult narkootilist ainet. Tuvastamist leidnud tehiolud viitavad sellele, et nad pidid olema teadlikud ka ühisest tegutsemisest. Kohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest tegutsesid mõlemad süüdistatavad vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 järgi.

4.

  1. Kohtuotsuse kohaselt tõendavad A. Bušinski ja N. Kušnarjova süüd amfetamiini tarbimise osas süüdistatavate ütlused kohtus (I kd tl-d 54 ja 54 pöördel, tl-d 49 ja 49 pöördel), N. Kušnarjova ja A. Bušinski joobeseisundi tuvastamise saatekiri (vastavalt I kd tl 76 ja tl 92). Amfetamiini omandamise osas on tõendikogumist välistatud A. Bušinski eeluurimisel ja kohtus antud sellekohased vastuolulised ütlused (I kd tl 48, 48 pöördel) ning samuti N. Kušnarjova ütlused (I kd tl 53, 55). A. Bušinski on andnud ütlused, et ta omandas Jevgeni nimeliselt isikult amfetamiini, kuid kuivõrd usaldusväärsed tõendid selle kohta puuduvad, et N. Kušnarjova ja A. Bušinski omandasid Jevgenilt amfetamiini koos, tuleb KrMS § 7 lg 3 kohaselt kõrvaldamata kahtlused kriminaalmenetluses tõlgendada süüdistatava ehk N. Kušnarjova kasuks. 4.
  2. Süüdistuse kohaselt omandasid N. Kušnarjova ja A. Bušinski eeluurimisel seni tuvastamata ajal, kohas ja isikult vähemalt 18,8 grammi 23-27% ulatuses amfetamiini sulfaadina sisalduvat ainet, milles puhast amfetamiini kokku 3,614 grammi, millest 4,51 grammi leiti ja võeti politsei poolt ära
  3. oktoobril 2015 A. Bušinski kahtlustatavana kinnipidamisel Tartus, Sõbra tn 35 asuva maja taga ja millest 14,29 grammi leiti ja võeti politsei poolt ära
  4. oktoobril 2015 N. Kušnarjova ja A. Bušinski ajutise viibimiskoha Tartus XXXXX asuva XXXXX tuba nr 5 läbiotsimise käigus. Samuti omandasid süüdistatavad vähemalt 0,39 grammi 11% ulatuses 4 amfetamiini sulfaadina ja 4% metüleendioksümetamfetamiini hüdrokloriidina sisaldavat pulbrit, milles puhast amfetamiini 0,031 grammi ja 0,013 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), mis leiti ja võeti politsei poolt ära
  5. oktoobril 2015 N. Kušnarjova ja A. Bušinski ajutise viibimiskoha XXXXX tuba nr 5 läbiotsimise käigus, samuti omandasid vähemalt 28 tabletti kogumassiga 10,66 grammi, mis sisaldasid 8,9–9,2% ulatuses 1-(bensofuraan-5-üül)-N-metüülpropaan-2-amiini (hüdrokloriidina), 0,8 grammi 1(bensofuraan-5-üül)-N-metüülpropaan-2-amiini (5-MAPB) ja alla 1% 1-(1-bensofuraan-5üül)-N-etüülpropaan-2-amiini (5-EAPB), millest 20 tabletti leiti ja võeti politsei poolt ära 14.oktoobril 2015 N. Kušnarjova ja A. Bušinski ajutise viibimiskoha XXXXX tuba nr 5 läbiotsimise käigus ning millest 8 tabletti leiti ja võeti politsei poolt ära
  6. oktoobril 2015 A. Bušinski kahtlustatavana kinnipidamisel Tartus Sõbra tn 35 asuva maja taga. 4.
  7. A. Bušinski ütluste kohaselt (I kd tl-d 50 pöördel kuni 52) kuulusid nii hostelitoa läbiotsimisel kui ka tema kinnipidamisel leitud narkootilised ained temale. Narkootiline aine pärines Jevgeni käest Tallinnast ning A. Bušinski ostis need enne Tartusse tulekut. Kohus luges igakülgselt tõendatuks A. Bušinski poolse eelnimetatud narkootiliste ainete omandamise Tallinnas Jevgeni nimeliselt isikult
  8. oktoobri 2015 läbiotsimisprotokolliga (I kd tl-d 99-103),
  9. oktoobri 2015 asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tl-d 95-97), ekspertiisiaktiga nr 15E-GE1439 (I kd tl-d 104109),
  10. oktoobri 2015 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ja fototabeliga (I kd tld 118-121) ja
  11. oktoobri 2015 asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tl-d 125-126), ekspertiisiaktiga nr 15E-AN1217 (I kd tl-d 112-114). 4.
  12. Kohus leidis ka selle süüdistuse osas, et tõsikindlat tõendamist ei ole leidnud see, et A. Bušinski omandas neid narkootilisi aineid koos N. Kušnarjovaga. Süüdistatav N. Kušnarjova end süüdi ei tunnistanud (I kd tl 53), ka A. Bušinski väitis kohtus, et N. Kušnarjoval ei olnud narkootikumidega midagi pistmist, vaid et need kuulusid üksnes talle (I kd tl 51). See, et eelloetletud narkootikumid saadi kätte ka nende ühisest viibimiskohast, et mõlemad olid narkosõltlased ning ka tarvitasid neid koos (vt I kd tl 53 pöördel), ei ole piisav ütlemaks, et nad ka omandasid neid narkootikume ühiselt. Samas on siingi kohus veendunud, et tõendatud on nende narkootiliste ainete valdamine N. Kušnarjova poolt. Selle loeb kohus tõendatuks N. Kušnarjova ja A. Bušinski kohtus antud ütlustega (vt I kd tl-d 53 ja 53 pöördel, 51 ja 51 pöördel),
  13. oktoobri 2015 läbiotsimisprotokolliga (I kd tl-d 99-103). Seega on täidetud N. Kušnarjova ja A. Bušinski tegevuses narkootikumide valdamine ja omandamine, mis on NPALS § 2 p 3 kohaselt käitlemine,

§ 184

lg 2 p 1, 2 tunnused ning nad käitusid vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 järgi.

4.

  1. Süüdistuse kohaselt omandasid N. Kušnarjova ja A. Bušinski eeluurimisel seni tuvastamata ajal, kohas ja isikult vähemalt 0,27 grammi marihuaanat, tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 7,7%, mille leidis Tartus XXXXX asuva XXXXX töötaja toast nr 5 selle koristamise käigus ja mille ta
  2. oktoobril 2015 politseile üle andis. 4.
  3. Kohus luges üheselt tõendatuks, et
  4. oktoobril 2015 XXXXX toas nr 5, kus peatus ka N. Kušnarjova, oli naiste käekotis 0,27 grammi marihuaanat, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on tõendatud 7,7% järgnevate tõenditega – tunnistaja A.V. kohtus antud ütlustega (I kd tl-d 46 ja 46 pöördel),
  5. oktoobri 2015 asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd tl-d 123-124) ja ekspertiisiaktiga nr 15E-AN1217 (I kd tl-d 112-114). 4.
  6. Süüdistatav A. Bušinski andis kohtus ütlusi, mille kohaselt kanep, mis hostelitoast naiste käekotist leiti, kuulus temale. Seevastu süüdistatava N. Kušnarjova ütlustest ilmneb (I kd tl-d 54 pöördel ja 55 pöördel), et marihuaana, mis leiti tema käekotist, oli tema oma ning see oli tal juba ammustest aegadest. Hotelli tulles oli see tal juba kaks nädalat olemas. Seega on süüdistatavate ütlused vastupidised. Kohus pidas N. Kušnarjova ütlusi eluliselt usutavamateks. Kanep asus N. Kušnarjova isiklikus valdussfääris, tema käekotis. Seda, miks temale kuuluv 5 kanep oli N. Kušnarjova käekotis, ei osanud A. Bušinski isegi adekvaatselt seletada, öeldes üksnes, et ta magas mingil hetkel (I kd tl 52 pöördel). Sellega luges kohus N. Kušnarjova ütlustele tuginedes tõendatuks, et kanepi omandas N. Kušnarjova seni tuvastamata ajal, kohas ja isikult üksi, mitte koos A. Bušinskiga, mistõttu tuleb A. Bušinski süüdistuse selles punktis õigeks mõista. 5.

§ 213lg 1 osas, milles A.

Bušinski maakohtu otsusega süüdi mõisteti, apellatsioonimenetlust ei toimu.

  1. Kohus ei tuvastanud üheski kuriteoepisoodis süüdistatava käitumises õigusvastasust välistavaid asjaolusid ja leidis seetõttu, et A. Bušinskit tuleb karistada.
  2. A. Bušinskile mõistetud karistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi leiti, et puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Samas on tema tegevuses kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o grupiviisilisus ja korduvus, samuti oli tema teopanus kaassüüdistatavast suurem, kuivõrd tema oli see, kelle tutvuste kaudu ning kelle aktiivsel tegutsemisel omandati narkootilisi aineid, mida N. Kušnarjova hiljem sai vallata ning tarvitada. Süüd suurendab seegi, et ta käitles (tarvitas) narkootilist ainet ka ajal, mil ta sõitis Tallinnast Tartusse, st oli narkojoobes kui juhtis mootorsõidukit maanteel, mille liikluskoormus on Eesti piires üks suuremaid. On üldteada, et narkojoobes olles on isiku taju ja reaktsioonivõime halvenenud. Seetõttu oli A. Bušinski tegu vastutustundetu, kuna sellega kaasnes väga suur oht tema enda kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele ning varale. A. Bušinski süüd omakorda aga vähendab see, et omandatud narkootilise aine kogus oli mõõdukalt suur ning ilmselt mõeldud tarvitamiseks eelkõige talle endale ja N. Kušnarjovale. A. Bušinskit on ka varasemalt samasuguse kuriteo eest karistatud ning see karistus ei ole veel kustunud. Nimetatud korral mõisteti A. Bušinskile vangistus, millest osa ei pööratud tingimisi täitmisele. Käesolevas asjas A. Bušinskile inkrimineeritud süütegu oli toime pandud katseajal. See näitab, et eripreventiivsest eesmärgist lähtuvalt peab olema karistus selline, mis paneks isiku oma tegude üle järele mõtlema ning mõjutaks teda edaspidi tegelema selle nimel, et ta oleks suuteline narkootikumide käitlemisest loobuma. Kohus leidis, et A. Bušinski süü suurust arvestades tuleb mõista talle karistus, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmist karistusmäära, mis käesoleval juhul on 9 aastat vangistust. Kohus on seisukohal, et A. Bušinskit tuleb karistada 4 aasta pikkuse vangistusega. Esitatud apellatsioonid 8. Tartu Maakohtu 19. augusti 2016 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav A. Bušinski

§ 184lg 2 p 1, 2 alusel mõistetud karistuse määra ja karistusaja alguse osas.

Samuti heidab ta kohtule ette, et kohus luges A. Bušinski poolt

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava süüteo kohta antud ütlused ebausaldusväärseteks. 9. A. Bušinski andis kohtus veidi teistsuguseid ütlusi kui eeluurimisel, kuid tunnistas end

§ 184lg 2 p 1, 2 alusel põhimõtteliselt süüdi.

Kohtu jaoks ei olnud usutav A. Bušinski põhjendus selle kohta, miks ta eeluurimises andis teistsuguseid ütlusi. Kohus leidis, et on vähetõenäoline, et A. Bušinski andis eeluurimisel valeütlusi, mis lisaks N. Kušnarjova süüstamisele samaaegselt raskendasid pikemas perspektiivis ka A. Bušinski enda olukorda.

  1. A. Bušinski andis eeluurimisel N. Kušnarjova kohta süüstavaid ütluseid üksnes selleks, et pääseda vahistamisest. Prokuröri kohtus esitatud tõendi kohaselt viibis A. Bušinski N. Kušnarjova abikaasaga A. Kušnarjoviga oktoobrist 2015 – novembrini 2015 ühes eelvangistuse sektsioonis E7, viiendas üksuses lähedalasuvates kambrites, mistõttu võis A. Kušnarjov mõjutada A. Bušinski otsust ütluste muutmiseks. Kuid kahtlustus, mille kohaselt N. Kušnarjova sai A. Bušinski kaudu Jevgenilt 40 ja 50 grammi amfetamiini, esitati
  2. veebruaril 2016, mistõttu ei vasta prokuröri oletused tõele A. Bušinski ütluste muutmise osas. 6
  3. Maakohus leidis ekslikult, et A. Bušinski on oma eeluurimisel antud ütlusi muutnud ning ei ole suutnud kohut veenda muutmise tegelikes põhjustes, mistõttu tuleb A. Bušinski ütlused, mis puudutavad N. Kušnarjova jaoks amfetamiini ostmist, lugeda ebausaldusväärseteks ja jätta välja tõendite kogumist. A. Bušinski seisukohalt on kohtus tema poolt antud ütlused tõesed.
  4. A. Bušinski peeti kahtlustatavana kinni
  5. oktoobril 2015, mistõttu palub A. Bušinski, et temale käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust hakataks

§ 68järgi lugema 14.

oktoobrist

  2. Karistuse suuruse osas leiab A. Bušinski, et kuna kohus leidis, et sisuliselt oleks tegu prokuröri poolt A. Bušinskile esitatud süüdistuse mahu vähendamisega (maakohtu otsuse lk 10) tuleb läheneda karistuse määramisel prokurör Jane Pajuse pakutud kokkuleppe sõlmimisel toodud karistusest. A. Bušinski palub mõista talle kergema karistuse.
  3. Tartu Maakohtu
  4. augusti 2016 otsuse peale esitas apellatsiooni ka A. Bušinski kaitsja adv A. Kello, milles palub tühistada maakohtu otsuse apellatsioonis toodud mahus ning motiividel ja teha uus otsus, millega mõista A. Bušinskile kergem karistus.

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo osas apellatsiooni ei esitata, A.

Bušinski tunnistas end selle teo toimepanemises täielikult süüdi.

§ 184lg 2 p 1, 2 alusel tunnistas A.

Bušinski end põhimõtteliselt süüdi, kuid andis kohtus pisut teistsuguseid ütlusi kui eeluurimisel. A. Bušinski ei nõustu sellega, et tema ütlused on kohus lugenud ebausaldusväärseteks. A. Bušinski ütlused kohtus on kooskõlas N. Kušnarjova ütlustega.

  1. A. Bušinski kohtus antud ütluste kohaselt tutvus ta
  2. aastal Jevgeni nimelise isikuga, tutvuse eesmärgiks olid narkootilised ained. Alates sellest ajast on A. Bušinski tema käest korduvalt, kindlasti üle kümne korra saanud amfetamiini. Mõnikord sai 10 grammi, mõnikord 5 grammi. Kohtueelses menetluses andis A. Bušinski ütlusi sellegi kohta, et ostis Jevgeni käest kahel korral, vastavalt 40 ja 50 grammi amfetamiini ka N. Kušnarjova jaoks. Kohtus ta neist ütlustest taganes, väites, et ei ole kunagi N. Kušnarjova palvel Jevgenilt amfetamiini ostnud. Ta selgitas, et andis eeluurimisel N. Kušnarjovat süüstavaid ütlusi ainult selleks, et pääseda vahistamisest. Kohus leidis ekslikult, et põhjendus, miks A. Bušinski andis eeluurimisel teistsuguseid ütlusi, ei ole usutav. Kohus leidis, et on vähetõenäoline, et A. Bušinski andis eeluurimisel valeütlusi, mis lisaks N. Kušnarjova süüstamisele samaaegselt raskendasid pikemas perspektiivis ka A. Bušinski olukorda. Kohus leidis, et nii toimides andis A. Bušinski ütlusi ka grupiviisilise tegevuse kohta ning grupis toime pandud kuritegu on

§ 184

koosseisu silmas pidades kvalifitseeriv tunnus, mille eest süüdi mõistmisel on ette nähtud raskem karistus. Kohtu ekslikul hinnangul jäeti A. Bušinski ütlused, mis puudutasid N. Kušnarjova jaoks amfetamiini ostmist, välja ebausaldusväärsetena tõendikogumist, kuna A. Bušinski on oma eeluurimisel antud ütlusi muutnud ning ta ei ole suutnud kohut veenda selle tegelikes põhjustes. 16. Kohus oleks võinud mõista A. Bušinskile

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kergema karistuse. Prokuratuuri vastuväide 17. Ringkonnaprokurör esitas Kr

MS § 322 lg 3 kohaselt vastuväite, millega vaidleb A. Bušinski ja tema kaitsja esitatud apellatsioonidele vastu ning palub nimetatud apellatsioonid jätta rahuldamata. 18. Apellandid ei ole motiveerinud oma seisukohti, millega ei olda nõus süüdistatava A. Bušinski poolt

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava süüteo kohta antud ütluste kõrvalejätmise ja ebausaldusväärseteks lugemisega. Kaitsja leiab oma apellatsioonis vaid, et kohus on seda teinud ekslikult ning oma taolist seisukohta ei ole põhjendanud. Süüdistatav oma seisukoha 7 kinnituseks on vaid avaldanud, et tema poolt kohtus antud ütlused on tõesed. Apellatsioonides ei ole ka märgitud, millist rikkumist antud juhul kohtuotsusele ette heidetakse. Muus osas on kõik apellatsioonis esitatud väited käsitletud maakohtu otsuses ning prokurör leiab neid põhjendusi piisavaks süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel.

  1. Prokurör leiab, et maakohtu seisukoht, millega osaliselt jäeti tõendite kogumist välja süüdistatava A. Bušinski kohtus antud ütlused, on kooskõlas kriminaalmenetluse põhimõtetega ja kohtupraktikaga. KrMS § 60 lg 2 kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Sama seadustiku § 61 lg 2 sätestatust lähtudes hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Puutuvalt isikulisest tõendiallikast pärineva tõendi lubatavusse on Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-131-13 selgitatud, et võimalik on olukord, kus isiku ütlused loetakse osaliselt usaldusväärseks ja neile tuginetakse kohtuotsuse tegemisel, ülejäänud ütluste osa jäetakse aga tõendikogumist ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale.
  2. A. Bušinski poolt apellatsioonis toodud seisukoht prokuröri arvamuse osas süüdistatava ütluste muutmise põhjuste kohta on ekslik ja ebaloogiline. Kaassüüdistatavale N. Kušnarjovale kahtlustuse esitamise aeg ei puutu asjasse, kuna A. Bušinski muutis vaid kohtus oma ütlusi ning seoses sellega väljendas prokurör oma süüdistuskõnes arvamust, et muutmise võis tingida A. Bušinski ajavahemikul
  3. oktoobrist 2015 kuni
  4. novembrini 2015 Tartu Vangla ühes sektsioonis, kõrvalkambrites viibimine N. Kušnarjova abikaasa A. Kušnarjoviga. Nimetatud arvamus põhines samuti N. Kušnarjova poolt kohtus väljendatule, et pärast süüdistusakti kättesaamist käis ta Tartu Vanglas oma abikaasaga kohtumas, kellele näitas ka süüdistusakti, milles teda süüdistati A. Bušinskiga grupis toimepandud kuriteos. Ta soovis kohtuda vanglas ka A. Bušinskiga, kuid temale seda ei võimaldatud.
  5. A. Bušinski kaitsja taotlust mõista tema kaitsealusele kergem karistus ei ole motiveeritud. Süüdistatava apellatsioonis märgitud seisukoht, et seoses kohtuotsuses süüdistuse mahu vähendamisega tuleks vähendada ka temale mõistetud karistust ning lähtuda abiprokurör J. Pajusega sõlmitud kokkuleppes kajastatud karistusest, ei ole põhjendatud. Kohus ei ole jätnud välja A. Bušinskile süüdistuses toodud
  6. aasta suve lõpus Tallinnas Jevgeni nimelise isikult amfetamiini omandamist, vaid leidis, et pole tõendatud selle omandamine grupis N. Kušnarjovaga ning A. Bušinski poolt omandatud suur kogus. Süüdistuse muud episoodid, sealhulgas muudes episoodides N. Kušnarjovaga moodustatud grupp, ei ole samuti välja jäetud. Seega karistusmäära vähendamiseks puudub alus, arvestades ka seda, et kohus mõistis A. Bušinskile karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmise karistusmäära. Tuleb arvestada ka asjaoluga, et
  7. veebruaril 2016 prokuratuuris sõlmitud kokkuleppes ei olnud veel kajastatud A. Bušinski süüdistust

§ 213lg 1 järgi, see ühendati kriminaalasjaga hiljem, kui A.

Bušinski oli juba

§ 184lg 2 p 1, 2 alusel üldmenetluses kohtu alla antud.

Kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil

  1. aprillil 2016 ei avaldanud A. Bušinski kordagi, et tema pole grupis N. Kušnarjovaga kuritegusid toime pannud.
  2. A. Bušinski on apellatsioonis märkinud, et tema karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda mitte
  3. oktoober 2015, vaid
  4. oktoober
  5. Prokurör leiab, et kohus on õigesti arvutanud karistusaja alguse. A. Bušinski on küll kahtlustatavana kinni peetud narkootilise aine suures koguses ja korduvas käitlemises
  6. oktoobril 2015, kuid kohtule on prokuratuuri poolt
  7. augustil 2016 toimunud kohtuistungil esitatud Tartu Maakohtu
  8. juuni 2016 väärteoasjas nr 1-16-4239 koostatud määrus, millega asendati A. Bušinskile mõistetud 30 trahviühiku, s.o 120 euro suurune rahatrahv kolme päevase arestiga ning kohustati seda aresti kanda pärast nimetatud kohtumääruse jõustumist kriminaalasjas 1-16-1889 eelvangistuse aja sees. Arestimaja teatise kohaselt kandis A. Bušinski 3 päeva aresti ajavahemikul
  9. juuli 2016 –
  10. juuli
  11. Seega, mõistes A. Bušinskile lõpliku kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, võttis 8 kohus eelvangistusest välja 3 päeva, mil ta kandis väärteoasjas mõistetud aresti ning seetõttu õigustatult pikendas karistusaja algust. Ringkonnakohtu järeldused
  12. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, apellatsioonide, prokuröri kirjaliku seisukoha, kohtuistungi protokolli ja kriminaalasja muude materjalidega, ära kuulanud ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohad, leiab, et maakohtu otsus A. Bušinski süüditunnistamise ja karistamise põhjendustes tuleb jätta muutmata, kuid otsus kuulub tühistamisele A. Bušinski karistuse kandmise aja alguse osas ning selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse. Selles taotluses tuleb tema apellatsioon rahuldada. Muus osas jäävad A. Bušinski ja ta kaitsja apellatsioonid rahuldamata.
  13. Maakohus on põhjendanud, milliste tõendite alusel A. Bušinskile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud (MK otsuse lk 9-17). Seejuures maakohus põhjendas, miks osa tema ütlusi loeti ebausaldusväärseteks ja jäeti tõendikogumist välja. Apellatsioonides on see asjaolu vaidlustatud ja väidetakse, et A. Bušinski andis tõeseid ütlusi. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja leiab, et maakohtu vastav järeldus on kooskõlas uuritud tõenditega. A. Bušinski poolt ütluste muutmine nähtub kohtuistungi protokollist (I kd lk 48-53). Maakohus õigustatult osa tema ütlusi luges ebausaldusväärseteks ja jättis tõendikogumist välja. See on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga (RKKKo nr 3-1-1-131-13 p-d 11-14).
  14. Maakohus on A. Bušinskile karistuse mõistmist igakülgselt põhjendanud (MK otsuse lk 18-20) ja ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Ringkonnakohus märgib, et talle on mõistetud karistus sanktsiooni alammäära lähedaselt (alammäär on 3 aastat vangistust, mõisteti 4 aastat). A. Bušinski leiab, et kuna talle väidetavalt eelnevalt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus pakuti karistuseks 3 aastat vangistust, siis peaks talle ka üldmenetluses selline karistus mõistetama. Ringkonnakohus selle taotlusega ei nõustu, sest viidatud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus ei olnud teada, et lisaks narkokuriteole on ta veel toime pannud ka kuriteo

§ 213lg 1 järgi.

Prokuröri seisukohalt see asjaolu aga ei oleks enam võimaldanud jääda esialgu pakutud karistuse juurde. Samuti ei ole maakohtu poolt tema süüdistuse mahu vähendamine toimunud nii olulises osas, et see tooks kaasa juba mõistetud karistuse kergendamise, nagu seda A. Bušinski oma kaebuses taotleb. Ringkonnakohus ei pea väheoluliseks ka asjaolu, et eelnevalt oli A. Bušinskit narkokuriteo eest karistatud 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega ning millegagi pole põhjendatud nüüd eelmisest kergema karistuse mõistmine.

  1. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta määras A. Bušinski karistuse kandmise aja alguseks
  2. oktoobri 2015 (MK otsuse lk 20). Kohtuistungi protokollist nähtub (I kd lk 58 pöördel), et prokurör on taotlenud nimetatud kuupäevast hakata karistuse kandmise aja algust arvestama vaatamata sellele, et kahtlustatavana peeti A. Bušinski kinni
  3. oktoobril
  4. Põhjenduseks on toodud, et eelvangistuse sees A. Bušinski kandis väärteokaristusena 3 päeva aresti ajavahemikul 18-
  5. juuli 2016 (I kd lk 192-194 ja 222).
  6. Ringkonnakohus leiab, et kuna

§ 67

lg 2 alusel aresti tähtaega arvestatakse päevades ja ühele päevale arestile vastab 24 tundi, siis ajavahemikul 18-

  1. juuli 2016 kandis A. Bušinski ära talle määratud 3 päeva aresti.
  2. Kohtupraktika kohaselt aresti puhul ei arvata karistusaja hulka vähem kui alla ühe ööpäeva kestnud kinnipidamist tundides (RKKKo nr 3-1-1-22-13 p 7). Seega erineb aresti tähtaja arvestamine kahtlustatavana kinnipidamise tähtaja arvutamisest, mis toimub tundides ning mille arvestamisel karistusaja hulka loetakse isiku kinnipidamine ja vabastamine eraldi päevadeks sõltumata sellest, mitmeks tunniks neil päevadel isiku vabadus tegelikult oli ära 9 võetud (RKKKo nr 3-1-1-69-97 ja 3-1-3-9-99).
  3. Eeltoodust lähtudes tuleb A. Bušinski karistuse kandmise aja alguseks lugeda
  4. oktoober 2015, kuna 14; 15 ja 16 oktoober on aresti kandmisega nö maha arvestatud.
  5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ja teeb uue otsuse (vt p 23).
  6. A. Bušinski kaitsja vandeadvokaadi vanemabi A. Kello esitas ringkonnakohtule taotlused apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu väljamõistmiseks. Esimese taotluse kohaselt kulus A. Kellol kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks 2,5 tundi, mille eest soovib 120 euro (sh käibemaks 20 eurot) tasumist. Teise taotluse kohaselt kulus kaitsealusega vanglas konsulteerimiseks 1 tund ja kohtuistungil osalemiseks 1 tund, seega 2 tunni eest 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus peab taotletud kaitsjatasu suurust põhjendatuks ning see tuleb justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 kehtestatud korra alusel rahuldada.
  7. KrMS § 185 lg 1 alusel kannab apellatsioonimenetluses menetluskulud riik juhul, kui tehakse KrMS § 337 lg 1 p-des 2-4 või lg-s 2 nimetatud lahend. Kuna käesolevas asjas ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jäävad A. Bušinskil tekkinud menetluskulud 216 eurot Eesti Vabariigi kanda. allkirjastatud digitaalselt Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.