Obsah (5)

§ 209§ 68§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02. november 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-754 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vai

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva.

§ 64

lg 1 ja § 65 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23.05.

1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 aastat 4 kuud 13 päeva. K. Peelbaumile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 4 kuud 13 päeva vangistust, mida tuleb arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 04.04.
2. a. Alates 23.05.2013.a kuni 04.04.
3. a on K. Peelbaumil talle mõistetud vangistusest kantud 10 kuud 12 päeva ja alates 04.04.
4. a jääb K. Peelbaumil vangistust kanda 4 aastat 6 kuud 1 päev. 1
5. Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.
6. a otsusega tühistati Karli Peelbaumile maakohtu otsusega

§ 65lg 1 alusel mõistetud liitkaristus ja otsus karistuse kandmise aja osas.

Tallinna Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõisteti

§ 65

lg 1 alusel Karli Peelbaumile liitkaristus kahe kohtuotsuse järgi, suurendades raskemat mõistetud karistust (s.o Harju Maakohtu 23.05.

1. a otsusega mõistetud 5 aasta 10 kuu pikkust vangistust) osaliselt 1 aasta võrra. Karli Peelbaumile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 05.06.
2. a.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks seisuga 05.06.

1. a on 6 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.06.
2. a ja lõpeb 04.10.
3. a. Vangla ei toetanud Karli Peelbaumi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör edastas kohtule kirjaliku seisukoha Karli Peelbaumi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Karli Peelbaumi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Maakohtu määrus
4. Tartu Maakohtu 14.10.2016 määrusega jäeti K. Peelbaum vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
5. K. Peelbaum kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuriegude toimepanemise eest. Käesolevaks ajaks on K. Peelbaum temale mõistetud karistusajast (6 aastat 10 kuud) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, mis on rohkem kui neli kuud. Samuti on jäänud K. Peelbaumil kanda karistust rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega on olemas formaalsed alused K. Peelbaumi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks karistuse kandmiselt. 3.

1. K. Peelbaumi on varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud. K. Peelbaum on varasemalt toime pannud varavastaseid süütegusid (sh grupiviisilise röövimise), avaliku korra vastase süüteo ja avaliku võimu teostamise vastase süüteo. Viimase karistuse kandmiselt vabanes K. Peelbaum aastal 2010 (vangistuses 2005-2010). Käesoleval ajal kannab K. Peelbaum liitkaristust kelmuse toimepanemise eest. Liitkaristus on moodustatud Harju Maakohtu 23.05.
2. a otsusega (kriminaalasi nr 1-13-241), millega K. Peelbaum mõisteti süüdi varavastaste süütegude (s.o varguste, grupiviisilise väljapressimise, grupi poolt asja omavolilise kasutamise ja kelmuse) toimepanemise eest, aga ka avaliku usalduse vastaste süütegude, s.o dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumendi kasutamise eest. Kuriteod on K. Peelbaum toimepannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Oluline on aga kohtu hinnangul seegi, et K. Peelbaumil tuli teist reaalset vangistust kandma asuda seoses narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemise eest (K. Peelbaum kuulus gruppi, mille eesmärgiks oli käidelda ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kokaiin, st toimetada Lõuna-Ameerikast Peruu Vabariigist Eesti Vabariiki). Pärast nimetatud otsust, on K. Peelbaum süüdi tunnistatud kahe kohtuotsusega enamasti varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kohus, hinnates K. Peelbaumi varasemat elukäiku, järeldas, et K. Peelbaum ei ole talle varasemalt mõistetud karistustest teinud vajalikke järeldusi. Viimase
3. aasta jooksul on K. Peelbaum viibinud vabaduses vähem kui 2 aastat. Ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik K. Peelbaumi käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ärakantud karistus K. Peelbaumi suhtes täitnud eesmärke. 3.
4. Kohus leidis, et K. Peelbaumi käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. K. Peelbaumil on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust. K. Peelbaumile on kahel korral (s.o 19.04 ja 17.06.
5. a) määratud distsiplinaarkaristus vanglaametnike solvamise eest ning 25.07.
6. a määratud distsiplinaarkaristus ilma vanglaametniku loata eluosakonnas punase joone ületamise eest. Lisaks on K. Peelbaumile 23.11.
7. a määratud kaks distsiplinaarkaristust kambris talle mittekuuluvate esemete (teler, kindad, üleliigsed kilekotid) hoidmise eest. Kohus, võttes 2 arvesse isiklikus toimikus olevaid distsiplinaarmenetluste materjale, on seisukohal, et distsiplinaarrikkumisi tuleb pidada rasketeks. K. Peelbaumi korda mittejärgiv käitumine näitab 4 tema negatiivset suhtumist nii ametnikesse kui ka reeglite järgimisse üldiselt. 3.
8. Seda, et K. Peelbaumis nähakse ohtu vangla sisejulgeolekule kinnitab asjaolu, et K. Peelbaumi suhtes on Tartu Vangla 29.06.
9. a käskkirjaga kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuna Tartu Vangla hinnangul ei ole süüdimõistetu suhtes läbiviidud distsiplinaarmenetlused täitnud oma eesmärki ja K. Peelbaum on süstemaatiliselt jätkanud rikkumiste toimepanemist. Kohus peab positiivseks, et K. Peelbaum on vangistuse jooksul läbinud sotsiaalprogrammi Õige Hetk ning osalenud Tööotsingu- ja sotsiaalsete oskuste koolitusel. Ajavahemikul 03.09.
10. a - 20.06.
11. a õppis üldharidussüsteemi
12. klassis. Alates
13. a sügisest õpib K. Peelbaum
14. klassis. K. Peelbaum määrati
15. a vangla majandusabitöödele, kuid K. Peelbaum keeldus töökohustuste täitmisest. K. Peelbaum on istungil kinnitanud, et praeguseks on ta tööga seoses oma järeldused teinud ja sellega enam probleemi ei ole. Käesoleval ajal K. Peelbaum vanglas ei tööta, kuna ta õpib. 3.
16. Kohtu hinnangul on K. Peelbaumil vabanemise korral nõrk sotsiaalne võrgustik. Kohus leiab, et üksnes elukaaslase toetus ei pruugi olla piisav selleks, et K. Peelbaumil oleks tagatud piisav moraalne toetus, mis tulemusliku resotsialiseerumise seisukohast on äärmiselt oluline. Lisaks ei ole K. Peelbaumil tagatud vabanemise korral ka kindlat töökohta, mille olemasolu peab kohus oluliseks kuriteoriskide maandamise eesmärgil. Seda põhjusel, et K. Peelbaum on kuriteod toime pannud eelkõige majanduslikel eesmärkidel. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et K. Peelbaumil on suures ulatuses tasumata rahalisi nõudeid (22 545 eurot). Kohus peab K. Peelbaumi väljavaateid töökoha leidmisel vähesteks, kuna K. Peelbaumil on algharidus (põhiharidus omandamisel) ning kutseoskused puuduvad.
17. K. Peelbaum taotles kohtult materjalide uuesti esitamise tähtaja lühendamist 6 kuuni. Kuigi VangS § 76 lg 4 võimaldab kohtul lühendada vanglateenistuse poolt kohtule materjalide edastamise tähtaega, ei ole see kohtu hinnangul käesoleval juhul põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole 6 kuud piisav aeg selleks, et anda K. Peelbaumile võimalust tõestada paranemise teele asumist. Siinjuures arvestab kohus, et isiklikus toimikus oleva materjali kohaselt on K. Peelbaumil kogu vangistusaja jooksul olnud suuri probleeme distsipliini järgimisega. Järjepidevalt on K. Peelbaum väljendanud halvustavat suhtumist nii ametnikesse kui ka vanglas kehtivatesse reeglitesse. Käesoleval ajal on K. Peelbaumil 3 kehtivat distsiplinaarkaristust vanglaametnike solvamise ja korralduste eiramise eest. Kuna K. Peelbaum on järjepidevalt toime pannud raskeid distsipliinirikkumisi, ei pea kohus oluliseks ainuüksi seda, et K. Peelbaumi varasemad distsiplinaarkaristused aeguksid, vaid seda, et K. Peelbaum näitaks pikema aja jooksul oma käitumisega, et ta on oma varasemat suhtumist püsivalt muutnud, ta on valmis järgima kehtestatud korda ja suhtlema ka ametnikega viisakalt ning lugupidavalt. Maakohus leidis, et 6 kuud ei ole piisav aeg selleks, et selle aja jooksul süüdimõistetu käitumises ja suhtumises toimunud muutustes ning nende püsivuses olla veendunud. Seega jätab kohus taotluse rahuldamata, mistõttu tuleb vanglateenistusel esitada VangS § 76 lg-s 1 sätestatud materjalid uuesti 1 aasta möödumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise määruse Määruskaebus
18. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja K. Peelbaumi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava ennetähtaegselt vabastamata jätmisel palutakse määrata vanglateenistuse poolt VangS § 76 lgs 1 sätestatud materjalide uuesti esitamise ajaks 6 kuud tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise määruse jõustumisest arvates. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et K. Peelbaumi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
20. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuna maakohtu otsustus jätta K. Peelbaum enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, on põhjendatud ja korrektselt analüüsitud. Sisuliselt polegi ringkonnakohtul määrusekaebusele midagi lisada, sest maakohtu määrus on sedavõrd põhjalik ja kõiki asjaolusid detailides hindav.
21. Ringkonnakohus nõustub süüdimõistetu osas maakohtu poolt välja toodud positiivsete asjaoludega, kuid jätkuvalt rõhutab

§ 76lg-s 4 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu leiab, et K.

Peelbaumi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja nõustub maakohtuga. Materiaalsed eeldused on täitmata.

1. Ringkonnakohus tutvus asja materjalidega ja jagab veendumust, et K. Peelbaum ei suuda vabaduses käituda seadusekuulekalt ning sellisele seisukohale annab kindlat kaalu asjaolu, et K. Peelbaumil on mitmeid kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Määrusekaebuse seisukoht, et maakohtu määruses pole põhjendusi ja kogu määruse motivatsiooni kandvaks põhjenduseks on distsiplinaarkaristuste olemasolu, on asjakohatu. Maakohtu määruses on hinnatud kõiki asjaolusid. Mingeid uusi, maakohtule mitteteadaolevaid asjaolusid, pole määruskaebuses nimetatud. Ja sellest tulenevalt on olukord selline, et põhimõtteliselt on määruskaebust püütud sisustada üldsõnalise käsitlusega õpingute, sotsiaalvõrgustiku ja võimaliku tööhõive osas, jättes samal ajal üldse tähelepanuta, et K. Peelbaumi isiku näol on tegemist kriminaalselt aktiivselt käitunud süüdimõistetuga, kes on jätkanud seadusrikkumiste toimepanemist ka kinnipidamiskohas.
2. Maakohus on igakülgselt põhjendanud, miks ei ole K. Peelbaumi puhul võimalik lühendada vanglateenistuse poolt kohtule materjalide edastamise tähtaega. Kohtu hinnangul ei ole 6 kuud piisav aeg selleks, et anda K. Peelbaumile võimalust tõestada paranemise teele asumist. Õige on osundus sellele, et isiklikus toimikus oleva materjali kohaselt on K. Peelbaumil kogu vangistusaja jooksul olnud suuri probleeme distsipliini järgimisega. Järjepidevalt on K. Peelbaum väljendanud halvustavat suhtumist nii ametnikesse kui ka vanglas kehtivatesse reeglitesse. Käesoleval ajal on K. Peelbaumil mitmeid distsiplinaarkaristusi vanglaametnike solvamise ja korralduste eiramise eest. Kindlasti ei ole 6 kuud ka ringkonnakohtu arvates piisav aeg selleks, et olla veendunud selle aja jooksul süüdimõistetu käitumises ja suhtumises toimuvates kardinaalsetes muutustes.
3. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus 4 pooltunni osas mitmeleheküljelise kaebuse põhjenduste osas sellises suuruses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb K. Peelbaumil hüvitada H. Kuninga kaitsjatasu 96 eurot.
4. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 14.10.2016 määrus muutmata ning süüdimõistetu kaitsja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Maarika Kuusk