Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused − Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis vastavalt
Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (
− Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. −
Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja
lg 6 kohaselt menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus märgib, et hageja ei ole toonud välja asjaolusid, mis võimaldaksid jätta menetluskulud kostja kanda. Toimiku lk 76-84 esitatud kirjavahetusest, samuti hageja 07.12.2016 menetlusdokumendis esitatud seisukohast nähtub, et kostja pakkus hagejale kohtuväliselt isegi suurema summa tasumist, kui hageja käesolevas menetluses nõuab, kuid hagejale ei olnud selline ettepanek vastuvõetav. Samas pöördus hageja kohtusse ja nõudis kostjalt väiksema summa tasumist, kui kostja olnuks nõus kohtuväliselt maksma, seega ei ole kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Seetõttu leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta tulenevalt
− Juhindudes
lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja esitatud menetluskulude nimekirja alusel. Kostja taotleb lepingulise esindaja kulude 288 euro hüvitamist (sh käibemaks), mis menetluskulude nimekirja kohaselt moodustub esindajatasust määraga 120 eurot tunnis 2 töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Hagejal ei ole 07.12.2016. a seisukoha kohaselt vastuväiteid kostja menetluskulude suuruse osas. 2
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid kostja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kostja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse ja selle materjalidega ning kliendi kirjavahetusega tutvumisega ning kostja vastuse koostamisega hagi nõude õigeksvõtmiseks. Kuigi kostjale ei saa ette heita advokaadi abi kasutamist, siis haginõuet õigeks võtta oleks kostja saanud ka ilma advokaadi teenuseid kasutamata. Arvestades eelnevat on kohus seisukohal, et antud juhul saab lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks lugeda 1 tund. Kostja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohuslane ja nõuab kulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summat koos käibemaksuga. Kohus loeb lepingulise esindaja tunnitasu määra 144 eurot (koos käibemaksuga) mõistlikuks. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 144 eurot ja nimetatud summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. − Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.