) § 3 lg 1 järgi määrab ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri liitumispunkt. Sama sätte lg 2 näeb ette, et liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga; liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri; liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa; kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.
lg 1 järgi rajatakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel; kui kohalikul omavalitsusel puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava, võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel kuni selle arendamise kava valmimiseni tingimusel, et detailplaneering sisaldab käesoleva
lg-s 2 sätestatud nõudeid.
lg 2 sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks; kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral seda korrigeeritakse; seejuures tuleb kava täiendada nii, et käsitletava perioodi pikkus oleks taas vähemalt 12 aastat, ning ülevaadatud kava uuesti kinnitada; kava peab sisaldama vähemalt: 1) ühisveevärgiga kaetavate alade ja reovee kogumisalade kaarte; 2) dimensioneeritud veeja kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, sealhulgas reoveekogumisalade sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee äravoolurajatiste põhiskeemi; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendusmeetmete ajakava ning nende hinnangulist maksumust.
lg 4 järgi peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetaval alal ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja seda arendama selliselt, et 7 oleks võimalik tagada kõigi sellel alal olevate kinnistute veega varustamine ühisveevärgist ning kinnistutelt reovee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni.
lg 1 kohaselt peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga
-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt. Sama sätte lg 2 järgi toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Lisaks kohaldatakse
lg 3 ls 2 järgi ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile asjaõigusseaduse §-s 158 sätestatut, mille kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustusvõi kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Kas Väike-Maarja vallal on olemas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või arendatakse seda detailplaneeringu alusel, ei oma siinkohal tähtsust. Kinnistu omanik, kes on huvitatud, et tema kinnistul oleks veevarustus, otsib ise kokkulepet ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdajaga. Kuna kaebajate endi väidete kohaselt rajatakse uus veetrass, siis nende olukord ei halvene, vaid hoopis paraneb, sest uus veetrass tagab eeldatavalt parema kvaliteediga vee. Kaebajad ei ole väitnud, et uue veetrassi rajamine kulgeb üle nende kinnistute selliselt, et kahjustab oluliselt kinnistute eesmärgipärast kasutamist. Mõningased ajutised ebameeldivused ehitustegevuse ajal ei saa olla aluseks naaberkinnistu omaniku ehitustegevuse peatamisele. Summaarse hinnangu tulemusel ei ole kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine veetrassi likvideerimise ja uue veetrassi ehitamisega kuigi tõenäoline. 19. Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et kaebajate kinnistutel ei ole elumaju ega isegi büroohooneid, mistõttu on kaebajate õiguste rikkumise tõenäosus vaidlusaluse ehitise valmisehitamisega väike, samal ajal kui kolmanda isiku arendusprojekti vastu on olemas kaalukas avalik huvi. Seetõttu tuleb Väike-Maarja valla määruskaebus rahuldada, tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.2016. a määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning jätta kaebajate 1 ja 2 taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ 8 Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.