1-16-10801/4

(16230104773)Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär Thea Tikenberg Tõlk Ines Üprus Kriminaalasi Dmitri Glambotski süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Grete Vahtra Süüdistatav Dmitri Glambotski – isikukood 39002150279, elukoht Xxxx, kannab karistust Vanglas, Eesti Vabariigi kodakondsus, algharidus, emakeel vene keel, töökoht puudub, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud korduvalt, tõkendit käesolevas asjas kohaldatud ei ole Kaitsja Veera Tolli-Baskin (määratud korras) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Dmitri Glambotski KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 aastat. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista Dmitri Glambotskile liitkaristus Harju Maakohtu 13.09.2016.a kohtuotsusega nr 1-16-7756 mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 5 aastat 7 kuud ja 28 päeva. Karistusaja alguseks lugeda 11.09.2016.a. Välja mõista Dmitri Glambotskilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 – 322.50 eurot, s.o 752.50 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot ja ekspertiisikulu 336 eurot riigituludesse. Kohustada Dmitri Glambotskit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 100.70 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Dmitri Glambotskile posti teel Tallinna Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - kollased plastikust munad, minigrip kilekotid (asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn) konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karisfgtusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Esitatud süüdistus Dmitri Glambotskit süüdistatakse selles, et tema, olles 07.01.2016.a karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 184 lg 1 ja 188 lg 1 järgi, omandas taas ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kohas ja isikult, kuid enne 11.09.2016.a suures koguses (s.o narkootilise aine kogus, milline tekitab narkootilise joobe enam kui 10-le inimesele) narkootilisi aineid amfetamiini mitte vähem kui 1,041 grammi ja metüleendiksüamfetamiini (MDMA-

1. d)mitte vähem kui 1,96 grammi. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis Dmitri Glambotski enda valduses kuni 11.09.2016.a kella 20.33-ni, mil ta aadressil Tallinn, Endla 45 asuvas Kristiine Keskuses kinni peeti ja tema valdusest leiti ja võeti ära narkootilist ainet amfetamiini sisaldav pulber massiga mitte vähem kui 4,9 grammi, milles oli puhast amfetamiini kokku mitte vähem kui 1,011 grammi ja metüleendioksüamfetamiini (MDMA) sisaldusega tükilist ainet kokku massiga mitte vähem kui 2,56 grammi, milles puhast metüleendiksüamfetamiini (MDMA-
2. d)kokku 1,96 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja metüleendioksüamfetamiin (MDMA) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks amfetamiini puhul keskmiselt 1,3 grammist ja metüleendioksüamfetamiini (MDMA) puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,4 grammist. Seega käitles Dmitri Glambotski narkootilist ainet, millest piisab rohkem kui kümnele keskmisele inimesele narkojoobe tekitamiseks. Seega pani Dmitri Glambotski toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, s.o pani toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Dmitri Glambotski, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 07.12.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Dmitri Glambotski karistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat. KarS§ 65 lg 1 alusel moodustada Dmitri Glambotskile liitkaristus Harju Maakohtu 13.09.2016.a kohtuotsusega temale mõistetud karistusega, s.o vangistusega 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva, ning KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristusest raskeimat, mõista liitkaristuseks 5 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud karistusest arvata maha kokkuleppe sõlmimise hetkeks 07.12.2016.a ärakantud karistus, s.o 3 kuud ja 26 päeva ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 aastat 3 kuud 4 päeva. Asitõendid KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) - kollased plastikust munad, minigrip kilekotid (asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn). Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 tulenevalt sundraha 752.50 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot ja ekspertiisikulu 336 eurot riigituludesse. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt on Dmitri Glambotski tegu toime pandud enne Harju Maakohtu 13.09.2016.a poolt Dmitri Glambotski suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 13.09.2016.a kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskuludena sundraha II astme kuriteo eest 322.50 eurot (tegemist oli lühimenetlusega kiirmenetluse korras). Seega on tegemist liitkaristuse mõistmisega KarS § 65 lg 1 alusel. Riigikohus on kohtuasjas 31-1-24-11 asunud seisukohale, et sellisel juhul ei tule sundraha teist korda isikult välja mõista. Sellest tulenevalt nõustub kohus kokkuleppes märgituga, et Dmitri Glambotskilt menetluskulu, s.o KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha I astme kuriteo eest 1075 eurot tuleb vähendada juba varasema otsusega väljamõistetud 322.50 euro võrra ja käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus sundrahana välja 1075-322.50 eurot s.o 752.50 eurot, kuivõrd karistus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt proportsionaalselt tema osale väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks menetluskuludega mittenõustumise tõttu kokkulepet mitte kinnitada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik