← Eesti

3-14-52733/21

Obsah (7)§ 180§ 182§ 44§ 38§ 61§ 108§ 109

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 03.11.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-52733 Haldusasi OÜ Uus Päike kaebus Tallinn

§ 180, § 181 lg 1).

Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (

§ 182lg 1 p 9).

1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ-le Uus Päike (edaspidi kaebaja) kuulub kinnistu asukohaga Uus-Sadama 11a, Tallinna linn (kinnistusraamatu registriosa number 22437801; edaspidi Uus-Sadama kinnistu). UusSadama 11 kinnistu kõrval asub Eesti Vabariigile kuuluv ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olev kinnistu Tuukri 21a, Tallinna linn (kinnistusraamatu registriosa number 26819001; kinnistu sihtotstarve 100% transpordimaa).
  2. 27.10.2014 esitas AS Tallinna Sadam Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi TLPA) järgmised taotlused: − Ehitusloa taotlus nr 1411219/01783, millega taotleti ehitusluba Tallinnas aadressidel Tuukri tn 21 ja Tuukri tn 21a sajuvee kanalisatsiooni ehitamiseks; − Ehitusloa taotlus nr 1411219/01784, millega taotleti ehitusluba Tallinnas aadressidel Tuukri tn 19a, Tuukri tn 21 ja Tuukri tn 21a tänavavalgustuse ehitamiseks; − Ehitusloa taotlus nr 1411219/01785, millega taotleti ehitusluba Tallinnas aadressidel Tuukri tn 19a, Tuukri tn 21 ja Tuukri tn 21a tee ehitamiseks; − Kirjaliku nõusoleku taotlus nr 1411119/01062, millega taotleti nõusolekut Tallinnas aadressidel Tuukri tn 19a, Tuukri tn 21 ja Tuukri tn 21a piirdeaia ehitamiseks.
  3. TLPA väljastas 28.10.2014 järgmised haldusaktid: − Ehitusluba nr 1412219/01255, millega anti luba Tallinnas aadressidel Tuukri tn 19a, Tuukri tn 21 ja Tuukri tn 21a tee ehitamiseks (ehitisregistri kood 220715068); − Ehitusluba nr 1412219/01256, millega anti luba Tallinnas aadressidel Tuukri tn 19a, Tuukri tn 21 ja Tuukri tn 21a tänavavalgustuse ehitamiseks (ehitisregistri kood 220712067); − Ehitusluba nr 1412219/01257, millega anti luba Tallinnas aadressidel Tuukri tn 21 ja Tuukri tn 21a sajuvee kanalisatsiooni ehitamiseks (ehitisregistri kood 220715066); − Kirjalik nõusolek nr 1412119/00613 (väikeehitise püstitamiseks), millega anti nõusolek Tallinnas aadressidel Tuukri tn 19a, Tuukri tn 21 ja Tuukri tn 21a piirdeaia ehitamiseks (ehitisregistri kood 220715070).
  4. 09.11.2014 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse tee ehitusloa nr 1412219/01255, tänavavalgustuse ehitusloa nr 1412219/01256 ja sajuvee kanalisatsiooni ehitusloa nr 1412219/01257 ning piirdeaia ehitamise kirjaliku nõusoleku nr 1412119/00613 tühistamiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  5. Kaebaja seisukohad: 5.
  6. Ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku alusel teostatavad ehitustööd takistavad kaebajal UusSadama kinnistu ja seal asuva laohoone igapäevast kasutamist, mistõttu tekib kaebajale kahju. Vaidlustatud ehitusload ja kirjalik nõusolek riivavad ilmselgelt kaebuse esitaja õigust omandit vallata, kasutada ja käsutada (põhiseaduse § 32 lg 2). Projekti elluviimisega kaob kaebaja kinnistule vaba juurdepääs. Samuti tuleks ehitusloa alusel ehitatava tee asukohas asuv kaebajale kuuluv aed eeldatavasti lammutada. Samadel põhjustel piirab see kaebaja ettevõtlusvabadust, kuivõrd ehitustegevusest tulenevalt ning ehitustegevuse järgselt ei saaks tasulise kasutuslepingu alusel kinnistut ega hoonet kasutada. Samuti halveneb seoses tee-ehitusega kaebaja hoone liitumise võimalus uute kommunikatsioonidega. 2 5.2 Lisaks ulatub kaebajale kuuluv betoonplatvorm osaliselt Tuukri tn 21a kinnistule. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 148 lõigete 1 kohaselt ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt käesoleva paragrahvi
  7. lõikele lubama. AÕS § 148 lõike 2 kohaselt kui sama paragrahvi
  8. lõikes nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist. Käesoleval juhul on betoonplatvorm ehitatud heauskselt ning vastupidist ei ole tõendatud. 5.
  9. Ehituslubade andmisel rikuti haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) nõudeid, s.t need on väljastatud alusetult ja kaalutlusvigadega (HMS § 4 lg 2) ning need on täielikult põhjendamata (HMS § 56). Seega ei saa kontrollida ka kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasust. Taotlused ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku saamiseks esitati 27.10.2014 ning ehitusload ja kirjalik nõusolek väljastati 28.10.2014, mistõttu ei ole vastustaja ilmselgelt jõudnud ehituslubade väljastamisega seotud asjaolusid ja isikute huvisid kaaluda. Seda asjaolu ei väära ka vastustaja väide, et menetlus algas 07.10.2014, kui K-Projekt Aktsiaselts esitas TLPA-le töö nr 13121 või 05.09.2013 kui väljastati projekteerimistingimused. Lisaks ei nähtu ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku andmise dokumentidest, et vastustaja oleks analüüsinud projekti vastavust ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 3 lg-tes 1-3 sätestatud nõuetele. Ehitusloa andmisel puudub igasugune kaalutlusõiguse teostamist tõendav dokumentatsioon. Sellest tulenevalt on vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet, mis on viinud väära kaalutlusotsuseni. 5.
  10. Kuna vastustaja ei ole ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku andmist põhjendanud, siis ei ole kaebajale teada nende andmise asjaolud ning kaebaja kaebeõigus on oluliselt piidatud. Kaebajale ei ole teada, kas vastustaja analüüsis ehitustegevuse mõju Uus-Sadama kinnistul asuvale ajaloolisele paekivist laohoonele või mitte (s.h et vältida paekivist hoone varisemist). 5.
  11. Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korraldusega nr 1077-k algatati Uus-Sadama 11a, Tuukri 19a ja lähiala detailplaneeringu koostamine, mille osas on kaebaja kandnud märkimisväärseid kulutusi ning millest kaebaja loobuda ei soovi. Kuigi vastustaja väidab, et pärast
  12. aastat ei ole eelviidatud planeeringumenetluses dokumente esitatud, siis ei vasta see väide tegelikkusele, kuna
  13. aastal esitas kaebaja vastustajale planeeringu eskiisi. Vaatamata sellele ei ole planeeringulahendusega ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku väljastamisel arvestatud, kuid Nafta tn 1, Petrooleumi tn 6 kinnistu, Petrooleumi tn 8 kinnistu, Bensiini tn 9 kinnistu, Bensiini tn 9a kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga arvestati. Jättes arvestamata Uus-Sadama 11a, Tuukri 19a ja lähiala detailplaneeringuga toimis vastustaja hea halduse põhimõtet rikkuvalt ning eiras ka muid haldusmenetluse põhimõtteid. Kaebajal oli õigustatud ootus, et märkuseid ja ettepanekuid, mida ta Uus-Sadama 11a, Tuukri 19a ja lähiala detailplaneeringu menetlemisel esitas, kaalutakse ning võetakse ka otsuste tegemisel arvesse. 5.
  14. 05.09.2013 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti „Projekteerimistingimused nr PT184870“ punkti 14 kohaselt tuli ehitusprojekt kooskõlastada kõikide maaomanike või –kasutajatega, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab. Kaebajalt mistahes kooskõlastust küsitud ei ole, mistõttu on projekt vastuolus projekteerimistingimustes sätestatud nõuetega ning vastustaja oleks pidanud nimetatud asjaolu enne ehitusloa andmist analüüsima ning kaebajalt seisukohta küsima. 3 Riigikohus on lahendis asjas nr 3-3-1-56-02 märkinud, et väär on seisukoht, et kui ei rikuta asjaõigusseaduse (AÕS) §-des 143-154 sätestatud naabrusõigusi, siis ei tule kinnisasja naabrit ehitusloa andmise menetlusse kaasata. Näiteks on seoses tee-ehitusega raskendatud kaebaja hoone liitumine uute kommunikatsioonidega (nt liitumine kaugküttega). Kaebaja leiab, et see küsimus tulnuks ehituslubade väljastamise menetluses lahendada ja kaebaja oleks saanud teha selles osas oma ettepanekud. Kaebajat aga ehitusloa menetlusse ei kaasatud ning seeläbi rikuti tema ärakuulamisõigust (HMS § 40 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud ka vastuväiteid ärakuulamisõiguse rikkumise osas. 5.
  15. Kaebaja on HMS § 11 lg 1 p-i 3 alusel kolmandast isikust menetlusosaliseks keda ei kaasatud menetlusse ega teavitatud haldusmenetluse tulemustest. Ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku andmise menetluses rikuti kaebaja õigust olla ärakuulatud ning uurimispõhimõtet, mis on viinud ebaõige haldusakti andmiseni ning see on juba iseenesest käskkirja tühistamise piisavaks aluseks. 5.
  16. Ehitusprojekt ei näe üldse ette juurdepääsuteed Uus-Sadama kinnistule. Kaebaja vajab juurdepääsu Tuukri tänava kaudu, kuivõrd sellel hoone poolel asuvad sissepääsud. Petrooleumi tänavalt või mujalt ligipääsu võimaldamine ei ole mõistlik, kuna sissepääsud asuvad maja teises küljes ehk juurdepääsu võimaldamine muudest kohtadest kui Tuukri tänava kaudu tegelikult reaalset juurdepääsu ei taga. K-Projekt AS projekti seletuskirja punktis 2.1 on märgitud, et: "Uus-Sadama tn 11a kinnistu poole on olemasolevale asfaldi platsile projekteeritud kattemärgistega tähistatud parkimise ala, mis on olnud kinnistuomaniku kooskõlastuse tingimuseks". On ilmne, et edaspidi ei ole enam ka Petrooleumi tänavalt ligipääsu. Kaebaja on seisukohal, et K-Projekt AS projekti elluviimisel puudub tal igasugune ligipääs Uus-Sadama kinnistule, kuivõrd Petrooleumi tänava poolt oleks takistuseks rajatav parkla. Kaubaautodega läbi parkla laohooneni pääsemine ei ole võimalik. 5.
  17. Vastustaja jättis välja selgitamata asjas olulist tähendust omavad asjaolud ning seda kinnitab juba ainuüksi tõik, et vastustaja ei ole tegelikult uurinud, kuidas mõjutab 28.10.2014 ehituslubade väljastamine kaebaja võimalust kasutada Uus-Sadama kinnistut ja sellel asuvat laohoonet.
  18. Vastusta seisukohad: 6.
  19. Kaebus on põhjendamata ja sellega ei ole võimalik saavutada kaebaja eesmärki, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata. 6.
  20. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas ehitusload tema õigusi rikuvad. Ainsana on kaebaja põhjendanud, kuidas tema arvates rikub tema õigusi kirjalik nõusolek. Riigikohus on selgitanud, et õiguste rikkumise alusel esitatud kaebust lahendades saab kohus kontrollida vaidlustatud haldusakti vastavust õigusnormidele, mis seonduvad kaebaja subjektiivsete õigustega. Kohus kontrollib sellisel juhul haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi. 6.
  21. Kaebaja arvates on tal kaebeõigus tulenevalt asjaolust, et vaidlustatud ehitusload riivavad tema õigust omandit vallata, kasutada ja käsutada (põhiseadus § 32 lg 2), kuna ehitulubade realiseerimisel projekti elluviimisega jäetakse ta ilma võimalusest pääseda oma kinnistule ja sealset hoonet kasutada. Kaebajal ei ole õiguslikku alust nõuda juurdepääsu Tuukri tänavalt oma kinnistule ning vastavat servituuti ei ole seatud. 4 Ehitusload ei jäta kaebajat ilma juurdepääsust Uus-Sadama kinnistule. 17.10.2014 koostatud projektist nähtub, et Uus-Sadama kinnistu Petrooleumi tänava poolsesse külge on planeeritud parkla, üle mille säilib kaebajal juurdepääs avalikule teele. Kaebaja ei ole toonud esile ühtegi konkreetset juhtumit kinnistule juurdepääsu takistamise kohta ning ei ole esitanud kohtule vastavaid tõendeid. Uus-Sadama kinnistu külgnemise avalikult kasutatava teega on tuvastanud maakohus tsiviilasjas nr 2-14-
  22. Kaebaja põhjendused ei rajane faktidel. Liikluse korraldamine on avalik huvi, kuivõrd liiklussõlme väljaehitamisest saavad kasu kõik liiklejad, mitte ainult AS Tallinna Sadam. Kuna vaidlusalused haldusaktid ei riku kaebaja õigusi – kaebaja kinnistule on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, tuleb kaebus jätta rahuldamata. 6.
  23. Vale on seisukoht, et kaebaja oleks tulnud kaasata ehituslubade väljastamise menetlusse. Vastustaja ei pidanud kaebajat kaasama, kuna vaidlustatud ehitusload ja kirjalik nõusolek ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi HMS § 11 lg 1 p-i 3 mõttes ning tegemist on pigem kaebajat soodustavate haldusaktidega. Väited selle kohta, et seoses tee-ehitusega on raskendatud kaebaja hoone liitumine uute kommunikatsioonidega ja kaugküttega ning ehitustööde läbiviimisel pole selge kaebaja hoone ohutus, on paljasõnalised. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis tema väiteid kinnitaksid. Samuti ei tehta ehitustöid sellises läheduses kaebaja hoonele, mis võiksid selle püsimise kuidagi ohtu seada. Käesolevaks ajaks on ehitustööd ka kaebaja hoone ümbruses suures osas lõppenud ja mingit ohtu ei ole ilmnenud. 6.
  24. Ehituslubade väljastamise menetlus on toimunud nõuetekohaselt ja ei ole rikutud haldusmenetluse reegleid. Kaalutlused ehituslubade väljastamiseks sisalduvad ehitusprojekti toimikus projekti seletuskirjas.
  25. Kolmanda isiku AS Tallinna Sadam seisukohad: 7.
  26. Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlusalused haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid avalikke õigusi. Kaebaja ei kasuta tema omandis oleval kinnistul asuvat hoonet ja sellele on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kaebaja väited Uus-Sadama kinnistu igapäevase kasutamise kohta laohoonena on paljasõnalised ning tõendatud on üksnes kaebaja omandiõigus Uus-Sadama tn 11a asuvale kinnistule, kuid mitte nimetatud kinnistul asuva hoone kasutamine ettevõtluses. Kuna kaebaja ei kasuta tema omandis oleval kinnistul asuvat hoonet ettevõtluses, ei riku vaidlustatud haldusaktid kaebaja õigust omandit vallata, kasutada ja käsutada (põhiseadus § 32) ega kaebaja ettevõtlusvabadust (põhiseadus § 31). Harju Maakohus leidis 26.01.2015 tsiviilasjas nr 2-14-12911, et Uus-Sadama kinnistu külgneb avalikult kasutatavat teed hõlmava kinnistuga, mistõttu ei ole kaebajal takistusi kinnistule pääsemiseks Petrooleumi tänava kaudu ning laohoonet on võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Harju Maakohtu määrusega on tõendatud, kaebajale on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele, mistõttu kaebaja ei saa nõuda juurdepääsu enda omandis olevale kinnistule üle Tuukri tn 21a või Uus-Sadama kinnistu. Parkimisala projekteerimine ei välista juurdepääsu kaebaja omandis olevale kinnistule, sest erinevalt kaebaja väitest on võimalik parklas parkimisalade tähistamine või piirete seadmine selliselt, et kaebajal oleks tagatud ka sõidukite parkimise korral juurdepääs tema omandis olevale kinnistule (muuhulas kaubaautoga). 7.
  27. Ehituslubade väljaandmisel ei ole rikutud haldusmenetluse reegleid sh uurimispõhimõtet ning igal juhul ei mõjutanud kaebaja poolt väidetavad haldusmenetluse normide rikkumised 5 HMS § 58 mõttes asja otsustamist. Ehituslubade väljastamise aluseks olid 05.09.2013 aastal väljastatud projekteerimistingimused PT184870, mida kaebaja ei ole vaidlustanud ning kaebaja peab taluma vaidlusaluste ehitiste rajamist. 7.3 Vanasadamast lähtuva autoliikluse suunamine linnaruumi toimub mitte üksnes AS-i Tallinna Sadam erahuvides, vaid ka üldistes avalikes huvides, mistõttu eelistades avalikke huve kaebaja huvidele ei ole vastustaja huvide kaalumisel eksinud diskretsioonireeglite vastu. 7.
  28. Õige on kaebaja väide, et ehitusloa saamiseks tuleb ehitusseaduse (EhS) § 23 lg 2 p 1 kohaselt esitada ehitusloa taotlus, kuid kaebaja on jätnud tähelepanuta, et ehitusloa taotlusega tuleb EhS § 23 lg 2 p 2 kohaselt esitada ehitusprojekt, mis vastab ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavatele nõuetele (ehitusprojekt, mis vastab projekteerimistingimustele, mis on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest). HMS § 52 lg 1 p 2 kohaselt teevad just projekteerimistingimused õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel (ehitusloa saamisel) tähtsust omavad asjaolud, mistõttu ehitusloa menetlus algab projekteerimistingimuste väljastamisega. 7.
  29. Riigikohus on rõhutanud 20.12.2001 lahendis asjas nr 3-3-1-15-01, et:“ planeeringu koostamine, planeerimismenetluse kulude kandmine ja planeeringu lähteülesande kinnitamine ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse. See oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega ja planeerimismenetlusse avalikkuse kaasamise põhimõttega“. Pelgalt asjaolust, et projekteerimistingimuste kohaselt tuli projekti koostamisel arvestada kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega, ei tähenda, et ehitusprojekt ei võiks mingis osas olla vastuolus koostatavate (kas algatatud või vastu võetud) detailplaneeringutega, kuivõrd detailplaneeringu algatamine ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse. 7.
  30. Kaebajat ei tulnud haldusmenetlusse kaasata, kuna ehitusload ja kirjalik nõusolek ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes (ei mõjuta teda) ning haldusaktide näol on tegemist pigem kaebajat soodustavate haldusaktidega (HMS § 40 lg 3 p 3), kuna nende realiseerimisel paraneb Uus-Sadama kinnistu juurdepääs, valgustus ning sadevete äravool. 7.
  31. Mis puudutab kaebaja väiteid betoonplatsi ning aia omandiõiguse kohta, siis need on tõendamata. AÕS § 92 lg 1 kohaselt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kaebaja ei ole tõendanud betoonplatsi ja aia väidetavat omandiõiguse tekkimise alust. Ehitisregistri põhimääruse § 24 kehtestab, et registriandmetel on informatiivne ja statistiline tähendus ehk registriandmed ei tõenda omandiõigust. Seega ei tõenda kanne ehitisregistris kaebaja omandiõigust aiale. Pealegi on nii betoonplats ja aed kui kinnisasjaga püsivalt ühendatud ehitised tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 kohaselt kinnisasjade osaks, millel nad asuvad ning kuuluvad seega vastava kinnisasja omanikule (TsÜS § 53 lg 2). Kaebaja ei ole tõendanud betoonplatsi või aia püstitamist asjaõiguse alusel (TsÜS § 54 lg 2) ega põhjendanud kuidas need saaksid olla kaebaja omandis sõltumata kinnisasjade omandist.
  32. Kolmanda isiku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad: 8.
  33. Kaebajal puudub kaebeõigus, kuna vaidlustatud ehitusload ei jäta kaebajat ilma juurdepääsust Uus-Sadama kinnistule ega võimalusest kasutada sealset ehitist. Kuigi kaebaja 6 väidab, et ta vajab juurdepääsu Tuukri tänava kaudu, siis tegelikult on kaebaja ehitise Petrooleumi tänava poolsed uksed ja aknad kinni müüritud, mistõttu on kaebaja ise oma tegevusega põhjustanud olukorra, kus juurdepääs avalikule teele läbi parkla on takistatud. Kaebajal tuleb üksnes avada Petrooleumi tänavapoolsed kinni müüritud uksed ja aknad ning takistus juurdepääsuks olekski kõrvaldatud. Kohtuasja fotomaterjalist tulenevalt saab asuda seisukohale, et kaebaja laohoonena kasutatav ehitis seisab kasutuna, on halvas seisus ning mingeid ettevõtluse toimimise märke seal ei ole. Samuti ei ole kaebaja toonud esile ühtegi konkreetset juhtumit kinnistule juurdepääsu takistamise kohta, rääkimata tõendite esitamisest selliste asjaolude kohta. Kaebaja põhjendused on hüpoteetilised ega rajane faktilistel asjaoludel. 8.
  34. Kaebaja soovib enda eskiisi alusel väljaehitatava liiklussõlme lahendust, kuid kaebusega ei ole selle eesmärgi saavutamine võimalik. Uus-Sadama tn 11a, Tuukri tn 19a ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Uus-Sadama tn 11a ja Tuukri tn 19a kruntide piiride muutmine ja tekkivatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine äripindadega korterelamute ehitamiseks ning planeeringualale jääva Petrooleumi tänava lõigul tee maa-ala krundi moodustamine. Kaebaja on aastaid passiivselt oodanud, et realiseerub tema 03.12.2008 esitatud eskiis liiklussõlme lahendusega. Vaidlustatud ehitusload iseenesest ei ole õigusvastased ja seega nende tühistamine ei täidaks kaebaja eesmärki. 8.
  35. Nõustuda ei saa, et projekti realiseerumisega kaitstakse AS Tallinna Sadam erahuve. Tuukri tn 21a kinnistu on vajalik, et ehitada välja avalikes huvides Tuukri ja Petrooleumi tänavate ristmik ning kavandatava Reidi tee ühendustee, et tagada Põhjaväila ehitamise ajaks Vanasadamast lähtuva autoliikluse sujuv suunamine linnaruumi. Liikluse korraldamist tuleb vaadelda avaliku huvina, kuivõrd liiklussõlme väljaehitamisest võidavad kõik liiklejad. KOHTU PÕHJENDUSED
  36. Kohus leiab, et kaebus tuleb tervikuna jätta rahuldamata. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et isegi kui ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku andmise menetluses esines menetlus- ja vorminõude rikkumisi, ei tooks need kaasa ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku tühistamist, kuna kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ei ole tõendatud. Kaebaja ei ole tõendanud enda omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse rikkumist, mistõttu kaevatavate aktide sisuline õiguspärasus hindamist ei vaja. Kohus siiski märgib, et samas ei ole ka alust arvata, et haldusaktide ulatuslikum põhjendamine ja uurimispõhimõtte täiendav kohaldamine või kaebaja ärakuulamine oleks lõpptulemusel viinud teistsuguste haldusaktide andmiseni (HMS § 58). Lähtudes seisukohast, et kaebaja kinnistut puudutava detailplaneeringu algatamine ei tekitanud õiguspärast ootust selle kehtestamise suhtes ning algatamisest on möödunud pikk ajavahemik, tuleks kaevatavaid lube pidada kaebaja suhtes soodustavateks haldusaktideks, mille andmisel oli põhjendamise ja kaasamise kohustus väiksem kui koormavate haldusaktide puhul. Tee rajamine oli vajalik avalikes huvides ning kaebaja vastupidised väited ei ole põhjendatud ega veenvad. Kohus käsitleb esmalt tänavavalgustuse ehitusloa nr 1412219/01256 ja sajuvee kanalisatsiooni ehitusloa nr 1412219/01257 tühistamise nõuet (I) ning seejärel tee ehitusloa nr 1412219/01255 ning piirdeaia ehitamise kirjaliku nõusoleku nr 1412119/00613 tühistamise nõuet (II). Viimasena lahendab kohus menetluskulude taotlused (III). I
  37. Kohus palus 03.06.2015 kohtunõudes (kd I, lk 185-186) täiendavalt põhistada kaebeõiguse olemasolu, sh eraldiseisvalt kõigi vaidlustatud haldusaktide osas. Seda, mil viisil rikub kaebaja 7 subjektiivseid õigusi sadevee kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamine esialgsest kaebusest ei nähtu. Kaebaja ei põhista nende haldusaktide osas kaebeõigust ka 16.06.2015 kohtunõudele vastuseks esitatud menetlusdokumendis (kd II, lk 2-6). Samuti ei ole õiguste rikkumist eraldiseisvalt kõnealuste lubadega konkretiseeritud piisavalt 07.09.2015 menetlusdokumendis. Kaebaja toob 16.06.2015 menetlusdokumendis üksnes välja, et sadevee kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse ehitamiseks antud ehitusload ei arvesta kaebaja omandiga, hoonele juurdepääsuga ja ohutusega ning läbi ei viidud kohast menetlust. Kaebaja üldsõnalisi väiteid omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse rikkumisest hindab kohus tee ja piirdeaia lube käsitledes.

§ 44

lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 38

kohaselt ei tule kaebuses esitada õiguslikku põhjendust, kuid sama paragrahvi lõike 1 punkti 7 järgi peab kaebusest nähtuma faktiline põhjendus. Faktiline põhjendus peab võimaldama kohtul hinnata, kas ja kuidas on kaebaja õigusi rikutud. Kaebaja ei ole kohtule esitanud konkreetseid ja veenvaid väiteid selle kohta, kuidas sadevee kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamine eraldiseisvalt rikuks tema omandiõigust või ettevõtlusvabadust. Kaasaja nõuetele vastava kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamine kaebaja kinnistu naabruses ja naaberkinnistu korrastamine omab eeldatavalt kaebaja kinnisasja kasutamisele ja väärtusele pigem positiivset mõju. Kaevatava ehitusloa aluseks olevas projektis ei sisaldu keeldu kaebaja liitumiseks rajatava kanalisatsiooniga. Projekti p-i 5.2 kohaselt (kd II, lk 35) jääb ka alles Petrooleumi tänava pikenduse alla jääv olemasolev suuremõõduline kanalisatsioonitorustik. Trassi asumine tee all on linnatingimustes tavapärane ega välista kuidagi sellega liitumist, seda ka juhul, kui vastab tõele kaebaja väide liitumispunkti praeguses projektis ettenägemata jätmisest. Kaebaja samas ei selgita, mida ta kavatseb oma kinnistul teha olukorras, kus 2008.a eskiisi (kd I, lk 30) alusel detailplaneeringu menetluse jätkamine on välistatud ning kuhu oleks pidanud talle liitumispunkti ette nägema. Liitumispunkti väidetav puudumine laguneva laohoone majandustegevuses kasutamist ilmselgelt takistada ei saa. Kui kaebajal tuleb oma kinnistu kasutamise osas muid mõtteid, siis on tal võimalik neid realiseerida oma kinnistu detailplaneerimise kaudu. Kaebaja ei ole arusaadavalt ja konkreetselt selgitanud, kuidas on tal raskendatud kommunikatsioonidega liitumine ehitusprojekti realiseerimisel. Samuti on jätkuvalt paljasõnaline väide, et tänavavalgustuse rajamine piirab kaebaja põhiõigusi. Projektist ei nähtu, et tänavalguspostid paigaldataks sellise tihedusega, et nende vahelt vajadusel ka suure veokiga läbi ei mahuks. Kohus on samas seisukohal, et kaebajale ei pea olema tagatud juurdepääs Tuukri tn 21 kinnistult. Subjektiivsete õiguste rikkumise väite põhistamata jätmise tõttu ei ole vajadust sisuliselt hinnata kõnealuste (sadevee kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse) lubade õiguspärasust. Kaebus tänavavalgustuse ehitusloa nr 1412219/01256 ja sajuvee kanalisatsiooni ehitusloa nr 1412219/01257 tühistamiseks tuleb seega jätta rahuldamata. II 11. Kaebus tee ehitusloa nr 1412219/01255 ja piirdeaia ehitamise kirjaliku nõusoleku nr 1412119/00613 tühistamiseks tuleb samuti jätta rahuldamata, kuna kaebaja põhiõiguste rikkumine on tõendamata. 11.1 Kaebaja üheks põhiväiteks on, et ehitustööde teostamise järgselt kaob tal võimalus pääseda Uus-Sadama kinnistule Tuukri 21a kinnistu kaudu. Kaebaja ei ole väitnud nagu tal oleks praegu õiguslik alus Tuukri tn 21a kaudu oma kinnistule pääsemiseks. 8 Kohus märgib, et Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtumäärusega (31.03.2015 kohtumäärus tsiviilasjas 2-14-12911) jäeti rahuldamata kaebaja avaldus Uus-Sadama kinnistult Tuukri tn 21a kaudu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse sellekohase märkuse kandmiseks. Nii maakohus (kd I, lk 129-132) kui ka ringkonnakohus leidsid, et kaebaja saab avada hoone sissepääsud Petrooleumi tänava poolses küljes ning kaebaja saab kinnistule juurdepääsuks kasutada Petrooleumi tänava poolset sissepääsu. Halduskohtumenetluses on jõustunud kohtulahend käsitletav nagu iga teine tõend ning sellel ei ole ette kindlaks määratud jõudu (

§ 61

). Kaebaja ei ole praegusel juhul aga veenvalt põhistanud, miks peaks kohus leidma vastupidiselt tsiviilasjas nr 3-14-12911 tuvastatule, et kaebajale oleks tulnud tagada juurdepääs Tuukri tänava kaudu ning arvestada sellega ehitusprojekti koostamisel ning ehituslubade andmisel. Kohus nõustub vastustaja ja kolmandate isikutega, et olukorras, kus kaebajale on tagatud kinnistule juurdepääs avalikult kasututavalt teelt, ei ole kaebajal õigust nõuda, et talle oleks tagatud juurdepääs Uus-Sadama kinnistule ka Tuukri tn 21a kaudu. Kui kaebaja soovib hoida osa hoone sissepääse suletuna, ei saa sellest tulenevalt väita kinnistule juurdepääsu puudumist. Oma hoonele sissepääsu saamine ei sõltu kinnistule juurdepääsust olukorras, kus kaebajal puudub õiguslik alus Tuukri tn 21a kaudu oma kinnistule pääsemiseks. Juurdepääsu tagamine toimub kinnistu piirini ning see on kaebajale tagatud. Tehnilisest projektist ei nähtu, et juurdepääsu takistaks parklaala ümbritsevad äärekivid vms. (I kd, lk 74) Oma kinnistul asuvale hoonele juurdepääsu saab tagada üksnes kaebaja ise. Samas arvestades, et Tuukri tänav on kavandatud avaliku kasutusega tänavaks, paraneb kaebaja olukord võrreldes olemasolevaga, kuna avalikult kasutatava tänava kaudu pääseb kaebaja enda kinnistuni sealt, kust tal varem ligipääs õiguslikul alusel puudus (vt I kd, lk 62 projekti joonis). Kaebaja ei ole ümberlükanud vastustaja väidet, et Petrooleumi tänava poolses parklas on võimalik liiklust korraldada selliselt, et tagatud oleks vajadusel ka kaubaautodega juurdepääs kaebaja laohoonele, kui ilmneb, et seda tõepoolest kasutatakse ning selle kasutamiseks on vajalik kaubaautodega ligipääs. Selleks on võimalik parklas tähistada parkimise keelualad. Kaebaja väide oma kinnistule juurdepääsu kadumisest on kaebaja poolt tõendamata ega ole kohtule esitatud tõendite põhjal usutav. Kohtuasja materjalidest, sh kaebaja poolt esitatud korduvatest esialgse õiguskaitse taotlustest ning kaebuse täiendamistest põhistamata väidetega võib järeldada, et kaebuse tegelik eesmärk on kolmanda isiku survestamine kaebaja dikteeritud tingimustel kinnistut omandama, mitte niivõrd oma põhiõiguste tegeliku kaitsmise soov. 11.2 Naaberkinnistu omanikuna ei ole kaebajal õigust keelata avalikes huvides rajatava tee ehitamist arvestades, et Tuukri tn 21a kinnistu sihtotstarbeks on transpordimaa. Kohus ei nõustu kaebajaga nagu toimuks avaliku kasutusega tee ehitamine üksnes AS Tallinna Sadam huvides, kuna ainuüksi selle avalikust funktsioonist lähtuvalt on tegemist avaliku huvi realiseerimisega. Avalikes huvides on kaheldamatult sadamast saabuva liiklusvoo mõistlik suunamine linnaruumi. 11.3 Kaebaja teiseks väiteks on, et ehitusprojekti realiseerimine toob kaasa negatiivsed mõjud, sh võidakse kaebajale kuuluvat paekivihoonet kahjustada ja takistada kaebaja majandustegevust. Kaebaja on esitanud fotod (kd II, lk 46-48) kopaga tööde teostamisest hoone vahetus läheduses. Kaebaja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid hoonele kahjustuste tekkimisest. 9 AÕS § 143 lg 1 kohaselt kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Ka ehitustegevuse käigus tuleb mõistlikus ulatuses ehitustegevusest tingitud mõjusid taluda ning liigsete mõjude tekkimisel on võimalik nõuda sekkumist ehitusjärelevalve korras. Kaebaja väidetavalt toimuva/toimunud majandustegevuse ajutise takistamise korral on vajadusel võimalik nõuda piiranguga kaasneva kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole usutavalt tõendanud, et ehitusloa andmise ajal oleks tema laohoonet tegelikult majandustegevuses kasutatud ning viisil takistavad ehitusprojekti alusel ettenähtud ajutise iseloomuga ehitustööd hoone kasutamist tulevikus. Kaebaja väidetava laohoone kasutamine on ka edaspidi tagatud olemasoleva juurdepääsu kaudu Petrooleumi tänavalt. Seega ei olnud haldusorganile haldusmenetluses nähtav, et kaebaja õigusi võiks lubade andmine rikkuda ning ka kohtumenetluses ei ole subjektiivsete õiguste rikkumine või reaalne oht rikkumiseks kaebaja poolt tõendatud. Seega ei ole haldusorgan kaebaja menetlusse kaasamata jätmise tõttu andnud sisuliselt õigusvastast haldusakti. Ehitusloa andmisel ei pea haldusaktis käsitlema väheolulisi hüpoteetilisi mõjusid naaberkinnistule. Ehitusluba ja selle alusel ehitustööde teostamine ei anna õigust teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi rikkuda nagu on märgitud ka kaevatavates lubades. Kui tööde teostamisel ei ole eelmärgitud nõudest kinni peetud, siis ei muuda see ehitusluba õigusvastaseks. Kuna ehitustegevus on kaebajale kuuluva hoone vahetus läheduses lõppenud ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid kahjustuste tekkimisest (nt hoone varisemine), siis on ilmne, et haldusorgan ei ole tööde eeldatavat mõju ja loaga kehtestatavate kaitsemeetmete vajadust ümbritsevatele kinnisasjadele loamenetluses ebaõigesti hinnanud. 11.4 Kaebaja väidab, et ehitusloa alusel tööde teostamisel lammutatakse temale kuuluv aed ja osaliselt Tuukri 21a kinnistul asuv betoonplatvorm (kd I, lk 62, projekti joonisel kajastatud likvideeritavad objektid). Kohtule ei ole esitatud kaebaja poolt tõendeid nimetatud rajatiste omandiõiguse tõendamiseks, mistõttu oli ka haldusorganil põhjendatult võimalik lähtuda TsÜS §-st

  1. Õige on kolmanda isiku ja vastustaja seisukoht, et üksnes ehitusregistri kui informatiivset ja statistilist tähendust omava registri kanne ei tõenda omandiõigust. Kaebaja poolt kohtule esitatud 08.01.1999 ostu-müügilepingu (kd II, lk 7-9) kohaselt on selle objektiks üksnes ühekorruseline tootmishoone (laohoone) suletud netopinnaga 518,5 ruutmeetrit. Ühegi rajatise omandiõigust kaebaja selle lepingu kohaselt saanud ei ole. Väidetav valduse üleandmine aktiga (kd II, lk 10) ei tõenda omandiõigust rajatistele. Kohus märgib lisaks, et kohtule esitatud valduse üleandmise-vastuvõtmise akti koopial (II kd, lk 19) olevad allkirjad erinevad eelviidatud notariaalselt tõestatud ostu-müügilepingul olevatest, mistõttu ei saaks seda ka tõendina pidada usaldusväärseks. Lisaks on laohoone omanik lasknud maa erastada piirides, millest temale väidetavalt kuuluvad rajatised välja jäävad. Tegemist on maapinnaga püsivalt ühendatud rajatistega. 11.5 Mis puudutab aga kaebaja väidet, et ehitusprojekti koostamisel oleks tulnud arvestada Uus-Sadama 11a, Tuukri 19a ja lähiala detailplaneeringuga ning 2008.a kaebaja esitatud eskiisiga, siis kohtu hinnangul vastustaja ei olnud kaebaja äriplaanidega aastaid tagasi algatatud detailplaneeringu realiseerimise osas seotud. Planeeringu algatamise otsus ei ole haldusakt (vt Riigikohtu 23.04.2008 otsus asjas nr 3-3-1-12-08) ning üksnes planeeringu algatamine ei tekita õiguspärast ootust selle suhtes, et algatatud planeering kehtestatakse. Riigikohus on ka 20.12.2001 määruses asjas nr 3-3-1-15-01 märkinud, et planeeringu koostamine, planeerimismenetluse kulude kandmine ja planeeringu lähteülesande kinnitamine ei tekita 10 kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul kehtestatakse. See oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega ja planeerimismenetlusse avalikkuse kaasamise põhimõttega. Uus-Sadama tn 11a, Tuukri tn 19a ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne nr 1382 kehtis 2 aastat (kd I, lk 25 – 29). Isegi kui möönda 03.12.2008 koosoleku toimumist (kd I, lk 106-107) ning kaebaja poolt eskiisi esitamist, siis ei väära see fakti, et sisuliselt Uus-Sadama kinnistu detailplaneeringu koostamist ei toimunud, mistõttu ei saanud vastustaja ehituslubade väljastamisel ka sellega arvestada. Kui kaebaja ei ole oma detailplaneeringu koostamisega pika aja jooksul hakkama saanud, siis peab ta arvestama, et linnakeskkonnas võivad ajas ja ruumis toimuda muutused, mille tõttu tema algne soov ei pruugi enam olla teostatav. Ehitusprojekti koostamise ajaks oli möödunud kaebaja eskiisi esitamisest ca 6 aastat. 2013.a antud Petrooleumi tn pikenduse ning Petrooleumi ja Tuukri tn ristmiku projekteerimistingimusi (kd I, lk 61) kaebaja ei vaidlustanud. Vastustajal kui planeerimisdiskretsiooni teostajal oli õigus avalikest huvidest lähtuvalt anda ehitusluba tee ehitamiseks, mis kaebaja eskiislahendusega ei haaku. Vastustaja on kinnitanud ka seda, et kaebaja eskiislahendusega sellisel kujul edasi ei minda. 11.6 07.09.2015 kaebaja vastuväide kohtu tegevusele ei ole põhjendatud. Kohus on vaatluse tegemata jätmist põhjendanud vastavas määruses ning jääb selle juurde. Samuti märgib kohus, et kohtuistungi määramise eesmärk ei saa olla see, et vastustaja hakkab kaebuse väiteid kaebaja eest täpsustama, et seejärel neile vastu vaielda. Kohus on esimesest esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisest alates märkinud, et kaebus ei ole piisavalt põhjendatud ning kaebajal on olnud võimalus oma kaebust põhjendada ja tõendeid esitada kirjalikus menetluses pea aasta jooksul. Istungi ja vaatluse korraldamine selleks vajalikud ei olnud. 11.7 Kaebuse läbivaatamata jätmiseks ja tagastamiseks alust ei ole aga kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. III
  2. Vastavalt

§ 108lg 1 ls-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

12.1 Kaebaja menetluskulud jäävad viidatud sätte alusel tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik II ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. 12.2 Kolmanda isiku (AS Tallinna Sadam) menetluskulud on 29.05.2015 ja 07.09.2015 taotluse kohaselt kokku 2050,20 eurot. Koos taotlusega on kohtule esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, sh tasumist tõendavad dokumendid. Menetluskuluks on kohtuvälise kuluna õigusabikulu ja kantseleikulu. Õigusabi on osutatud alates esialgse õiguskaitse taotlusele vastamisest ja sellele järgnevas menetluses. Kaebaja leiab, et kulud ei ole menetluse ajamahtu ja keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. Kohus kaasas AS-i Tallinna Sadam menetlusse 12.01.2015 määrusega, seega enne seda tehtud kulud (arve 20140820) ei kuulu väljamõistmisele. Samuti ei kuulu väljamõistmisele menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamise kulu tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-4-15. Samuti leiab kaebaja, et menetluskulude väljamõistmine temalt oleks ebaõiglane ja ebamõistlik, kuna arvestada tuleb, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust. Kaebaja ise esitas menetluskulude nõude summas 2647 eurot. 11 Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (

§ 108lg 8).

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (

§ 109lg 6) menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide alusel.

Vajaliku kuludokumendid ja nimekiri on kohtule esitatud ning kulud on kantud. Kohus leiab, et kolmanda isiku kaasamata jätmise määruse tegemata jätmine ettevalmistavas menetluses ei oma määravat tähtsust menetluskulude väljamõistmisel, kuna kohus on AS-i Tallinna Sadam käsitlenud sisuliselt kolmanda isikuna ja küsinud tema kui eeldatava kolmanda isiku seisukohta esialgse õiguskaitse taotlusele. Esialgse õiguskaitse menetluses kohalduvad lihtmenetluse sätted ning see on kiireloomuline, seega kohus ei jõua alati vormistada kirjalikku määrust. Tegemist oli seega menetlusosalisega. (vt ka RKHK lahend asjas nr 3-3-1-21-15) Kohus leiab, et välja mõistmata tuleb jätta hoopis kolmanda isiku arvetel näidatud kantseleikulu tulenevalt

§ 109lg-st 6 ja Riigikohtu praktikast (lahendid asjades nr 3-3-1-61-14, 3-31-28-14).

Kohtul ei ole võimalik sellise kulu vajalikkust ja põhjendatust ning seotud selle kohtuasjaga hinnata. Kokku tuleb arvetel kajastatud kantseleikulu maha arvata 18 euro ulatuses. Kohus nõustub kaebajaga, et maha tuleb arvata Riigikohtu praktikat (eelviidatud lahend asjas nr 3-2-1-4-15 jt) ja

§ 109

lg-t 6 arvestades arvel nr 20150403 kajastatud menetluskulude väljamõistmise taotluse koostamise kulu, kuna selles taotluses ei sisaldu õiguslikke põhjendusi, järelikult puudus vajadus selle koostamiseks õigusabi kasutada. Kohus loeb, et taotluse koostamine moodustas 10% arvel nr 20150403 näidatud õigusabist, seega tuleb maha arvata väljamõistetavatest menetluskuludest 16,56 eurot (165,6[õigusabikulu summa koos käibemaksuga]x10/100). Ülejäänud osas kohus õigusabikulude vähendamist põhjendatuks ei pea. Tegemist ei olnud küll õiguslikult väga keeruka vaidlusega, kuid vaidlus oli eelkõige kaebaja tegevuse tõttu piisavalt ajamahukas ja kolmandal isikul oli õigus kõigi kaebaja menetlusdokumentide osas oma seisukoha avaldamiseks. Kolmanda isiku menetluskulude nõue on samas suurusjärgus kaebaja omaga. Kaebaja näol on tegemist äriühinguga, kelle kaebeõigus ei ole õigusabikulude väljamõistmise tõttu kuidagi pärsitud. Seda on näidanud ilmekalt ka kogu menetluse käik. Kaebajalt tuleb AS Tallinna Sadam kasuks välja mõista 2015,64 eurot (sisaldab käibemaksu). /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.