Obsah (7)

§ 113§ 25§ 121§ 120§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-14047 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis V

§ 113

järgi 10 aasta vangistusega;

§ 25

lg 2 - § 114 p-de 3, 4 järgi 12 aasta vangistusega;

§ 121

järgi 1 aasta vangistusega ja

§ 120

järgi 6 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima karistuse suurendamise teel mõisteti E. Kaasikule karistuseks 15 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti Narva Linnakohtu 14.12.2005 kohtuotsuse järgi täielikult ärakandmata karistus 7 kuud vangistust ja lõplikult mõisteti E. Kaasikule kandmisele kuuluvaks karistuseks 15 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algus 08.05.2006 ja lõpp 07.12.

2. Viru Maakohtu 24.11.2016 määrusega jäeti E. Kaasik vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
3. E. Kaasikut on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, seega ei avaldanud isikule varem mõistetud tingimuslik karistus vajalikku preventiivset mõju ning isik jätkas kuritegude toimepanemist. Käesolevad kuriteod on raske eluvastane kuritegu – tapmine ja mõrva katse ning isikuvastased kuriteod – ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, varasemalt karistati süüdimõistetut avaliku korra rikkumise eest grupis vägivalda kasutades. Soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine. 2.
4. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on pika vangistuses viibitud aja 10 aasta 6 kuu jooksul tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, omandanud riigikeele B2taseme ja keevitaja eriala, läbinud sotsiaalprogrammid Usk ja teadmine, Igapäevane valik ja Agressiivsuse asendamise treening, osalenud psühholoogilisel nõustamisel ning varem osales vangla majandustöödel koristajana ning alates 2012 aastast töötab metallitsehhis keevitajana. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht ning garanteeritud töökoht, mis aitab isikul majanduslikult toime tulla. Samas ei ole isiku poolt sooritatud kuriteod olnud varavastased või pandud toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Suurimaks probleemiks ja riskifaktoriks on kinnipeetava puhul alkoholi liigtarvitamine ja sellest tekkida võiv agressiivne käitumine. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid varem kriminaalse taustaga isikud, kellega koos tarvitati alkoholi. Isiku enda sõnul ta vanade tuttavatega enam ei suhtle. Käesoleva raske kuriteo pani toime alkoholijoobes olles. Alkoholi tarvitanuna muutus agressiivseks ja konfliktsituatsioonides kasutas vägivalda. Kinnipeetav ise tunnistab oma varasemat agressiivset käitumist ja ei õigusta seda. Kinnipeetav soovib hoiduda kuritegelikust eluviisist ning usub, et suudab seda. Maakohus leidis, et kuigi iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava käitumine vanglas on võrreldes algusaastatega paranenud, on jätkuvalt oht, et isiku käitumine vabanemisel, alkoholi tarvitama asumisel, muutub agressiivseks, kuna kinnipeetav mitte ei ole alkoholi tarvitamisest loobunud, vaid vangistuses viibides ei ole tal võimalik alkoholi tarvitada. 2.
5. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 20% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 36%, milliste näol on tegemist keskmiselt arvestatavate riskidega. Maakohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, kuna isik on varem katseajal olles pannud toime uued, käesolevad kuriteod. Seega puudus maakohtul kindlus selles, et seekord, ebaproportsionaalselt pika katseaja jooksul, kulgeks katseaeg probleemideta. Maakohus rõhutas, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leidis, et E. Kaasiku puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Määruskaebus
6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub uuesti üle vaadata maakohtu määruse, kuna selle põhjendused on ebaloogilised ning ei vasta tegelikkusele. Süüdimõistetu ei nõustu prokuröri esitatud seisukohtadega ning maakohus kordab prokuröri seisukohti. E. Kaasik toob välja, et tema käitumine ja sisemine maailm on muutunud, muutunud on eesmärgid ja arusaamad asjadest ning ta on valmis seadusekuulekaks eluks. Lisaks on tal vaja olla toeks oma perekonnale. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et E. Kaasiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
8. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus poleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning 2 kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata. Vastuseks süüdimõistetu määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et määruskaebuses toodud väide, et maakohtu veendumuse kujunemine ei ole järgitav, on alusetu. Maakohus on kaalunud kõiki

§ 76

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, hinnanud nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid, jõudes nende kogumina tulemusele, et E. Kaasiku vabastamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole määruskaebuses välja toodud, millised maakohtu seisukohad on väärad. Positiivsed asjaolud ei kaalu üle negatiivseid asjaolusid. Arvestades juba kestnud vangistuse pikkust on positiivne, et süüdimõistetu on suutnud näidata, et ta on võimeline viima oma käitumise kooskõlla vanglas kehtivate normidega, kuid vaatamata sellele leiab ka ringkonnakohus, et süüdimõistetu vabastamine on käesoleval hetkel ennatlik. Süüdimõistetu suhtes varasemalt ebaõnnestunud kriminaalhooldus ei veena kohut, et süüdimõistetu oskaks kasutada talle antud võimalusi kanda karistust vabaduses ning oskaks suunata oma käitumist õiguskuulekusele väga pika katseaja jooksul. Süüdimõistetu suhtes kogumis ei esine asjaolusid, mis räägiksid tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kohus ei ole seotud prokuröri arvamusega isiku ennetähtaegselt vabastamisel, vaid tegemist on ühega paljudest asjaoludest, mida kohus arvestab isiku vabastamise otsustamisel. Siinkohal rõhutab ringkonnakohus veelkord, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. E. Kaasiku puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus. Kuna E. Kaasik kannab karistust mh raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest, siis ringkonnakohtu hinnangul tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et isikuvastaste kuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käesoleval juhul riivaks E. Kaasiku ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. 6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 24. novembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau