4-16-4120/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. november 2016 (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-16-4120 (2440,16,001874) Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Väärteoasi Edvin Massalin NPALS § 151 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. septembri 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Edvin Massalin, apellatsioon Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur. Esindaja Alina Reškina Menetlusalune isik Edvin Massalin (isikukood: 39203272521) elukoht: XXXXX, Ida-Virumaa, töökoht: XXXXX . RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. septembri 2016 otsus muutmata.
5. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse otsuse teinud Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohus arutas Edvin Massalini süüdistust NPALS § 151 lg 1 järgi selles, et tema
7. märtsil 2016 kell 02.20 viibides aadressil XXXXX , Jõhvi linn, Ida-Virumaa, oli tarvitanud narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. EKI uuringuaktiga nr 662T tuvastati E. Massalini uriiniproovist tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH). Nimetatud teoga rikkus E. Massalin NPALS § 3 lg 1 nõudeid.
8. Viru Maakohtu
9. septembri 2016 otsusega tunnistati E. Massalin süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ning teda karistati 10-päevase arestiga. Aresti kandmise aja algust arvestati alates
10. oktoobrist 2016, kell 09:
12. Kohus põhistas E. Massalini süüditunnistamist narkojoobe tuvastamise aktiga nr 667T, mille kohaselt tuvastati E. Massalini uriiniproovist tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THCCOOH). Ka menetlusalune isik ise on nõustunud eelnimetatud asjaoluga, ent ei tea, kuidas narkootiline aine tema organismi sattus. Ehkki E. Massalin oma süüd ei tunnista, märkis kohus, et E. Massalin ei ole esitanud ka ühtegi väidet, kuidas võis narkootiline aine tema organismi sattuda. Seetõttu ei ole võimalik antud kaitseversiooni kontrollida ega kogumis koos teiste tõenditega hinnata. Kohus leidis, et narkootiline aine ei saa inimese organismis niisama tekkida, seda saab põhjustada üksnes nimetatud ainete tarvitamine. Üldteada asjaolu on see, et kanep satub inimese organismi suitsetamise teel. Seega ei saanud isik suitsetada kanepit seda ise teadmata. Praegusel juhul on narkootilise või psühhotroopse aine sisaldus menetlusaluse isiku organismis väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kindlaks tehtud. E. Massalin sellele tulemusele vastu ei vaidle. Puudub vaidlus selleski, et E. Massalini organismis tuvastasti narkootiline aine. Eluliselt usutavaks ei saa pidada E. Massalini versiooni sellest, et tema ei tea narkootilise aine sattumisest tema organismi midagi. Isikut on varemgi karistatud sama sätte alusel, mis näitab, et tegemist ei ole juhuslikku laadi süüteoga. Subjektiivsest küljest on süütegu toime pandud kaudse tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus arvestas karistuse mõistmisel KarS § 56 sätestatud asjaolusid, samuti NPALS § 151 lg 1 karistusraame, aga ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ning leidis, et E. Massalinit tuleb karistada arestiga 10 päeva. Kohus jättis rahuldamata E. Massalini taotluse asendada talle mõistetud karistus üldkasuliku tööga. Kohus leidis, et karistuse eesmärk jääks sel juhul saavutamata. Kohus märkis, et E. Massalin on süstemaatiline õigusrikkuja, kellel on üle 60 kehtiva väärteokaristuse. Ka töökoha omamine ei ole lõpetanud rikkumiste toimepanemist. Karistuse asendamine oleks põhjendatud olukorras, kus isik on oma väärteost aru saanud, väljendanud kahetsust ja karistuse mõju oleks saavutatav reaalset aresti kohaldamata. E. Massalini puhul selliseid asjaolusid ei esine. Karistuse asendamine süstemaatiliste õigusrikkujate puhul ei ole põhjendatud.
13. Maakohtu otsuse vaidlustas menetlusalune isik E. Massalin, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist. Apellatsiooni põhiväited on järgmised. 4.1 Viru Maakohus ei saatnud E. Massalinile kutset. Sellega rikuti VTMS §-de 40, 41 ja 60 nõudeid. E-kirjale vastas E. Massalin, et töötab välismaal ja saatis töölepingukoopia, elukoha aadressile talle aga kutseid ei saadetud. 4.2 Antud asjas koostati kaks väärteoprotokolli erinevatel aegadel – esimene kinnipidamisel ja teine umbes 7-40 päeva hiljem. Mõlemal juhul oli tegemist nn punaste protokollidega, mille puhul tehakse otsus teatavaks 30 ööpäeva möödudes. 4.3 Kohtuvaidluse ajal ei võetud kuulda E. Massalini ütlusi seoses tema kinnipidamisega
14. septembril
15. E. Massalin leiab, et politsei ületas võimupiire ja tegutses tagakiusamise eesmärgil. E. Massalin istus koos kaaslastega valgustatud alal ja ootas taksot, mingit korrarikkumist ei olnud. Seoses sellega on E. Massalin esitanud ka taotluse järelevalve menetluse algatamiseks prokurörile patrullpolitseiametnike suhtes. 4.4 Kohus ei arvestanud E. Massalini taotlust asendada arest üldkasuliku tööga. Samuti ei alandanud kohus karistuse määra. Kohtuvaidluses avaldas E. Massalin, et kui ta asub kohe karistust kandma, ületab talle mõistetud karistus 30-ööpäevase arestimäära, mis on maksimaalne väärteo eest kohaldatav karistus. 2 4.5 Talle etteheidetud rikkumise pani E. Massalin toime turismireisil Hollandisse Roterdami, käies turismireisil
16. -
17. märtsini
18. Selle kohta saab E. Massalin esitada tõendid olles vabaduses. MENETLUSPOOLTE SEISUKOHAD ASJA LÄBIVAATAMISEL APELLATSIOONIMENETLUSES
19. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega anti menetluspooltele võimalus esitada kirjalikud seisukohad apellatsiooni osas kuni
20. novembrini
21. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et Viru Maakohtu
22. septembri
23. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Kohtuvälise menetleja seisukoht antud asjas on järgmine. 5.1 Apellatsioonkaebuses märgib E. Massalin, et temalt ei küsitud nii kohtuvälises menetluses kui ka kohtus kaitsja vajadust. Kuna menetlusalune isik viibis kinnipidamisasutuses, ei olnud tal võimalik välismaailmaga suhelda. Vastavalt VTMS § 19 lg 1 p 2 kohtuvälises menetluses menetlusalusel isikul on õigus kaitsja abile. See tähendab seda, et isik võib kaitsjaga ühendust võtta alates nt esimese menetlustoimingu tegemisest kasutades temal olemasolevaid sidevahendeid. Menetlusaluse isiku kaitsja mitteilmumine ei peatata menetlustoimingu tegemist. Kohtuistungil menetlusalune isik on tutvunud oma õiguste ja kohustustega ning ei ole eraldi taotlenud antud väärteoasja raames kaitsja määramist. Vastavalt Arestimaja sisekorraeeskirjale § 31 (kinnipeetu õigused) lg 1 p 4, kinnipeetul on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Sama lõike punkti 9 kohaselt kinnipeetul on õigus kohtuda järelevalve all oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega lähtuvalt arestimaja võimalustest ja kooskõlas seadusega. Seega kohtuvälise menetleja esindajale ei ole usutav isiku väide, et viibides kinnipidamisasutuses (arestimajas) puudus temal võimalus välismaailmaga suhelda. 5.2 Menetlusalune isik teatas, et ei saanud Viru Maakohtust kutset eesootavale kohtuistungile, millega on rikutud VTMS § 40, 41 ja 60 nõudeid. VTMS § 60 (kutse kohtuvälise menetleja juurde ilmumiseks) sätestab konkretiseeritud nõude, mille kohaselt menetlusalune isik ja ka tunnistaja kutsutakse mitte kohtusse, vaid kohtuvälise menetleja juurde kutsega, ehk siis VTMS § 60 ei ole asjasse puutuv. Viru Maakohus on saatnud menetlusalusele isikule kutse, kuid isik ei saanud kutset kätte. Kohtuvälise menetleja esindaja pöörab kohtu tähelepanu sellele, et eelneva (väärteoasja nr: 244016000594/4-16-1365; kvalifikatsioon: Liiklusseadus § 201 lg 2; väärteo toimepanemise aeg:
24. veebruar 2016) rikkumise eest on E. Massalinile määratud karistusena arest. Viru Maakohus teatas E. Massalinile, et tema on kohustatud ilmuma Ida prefektuuri Arestimajja mitte hiljem kui 25.07.
25. Kuna menetlusalune isik ei ilmunud arestimajja määratud ajaks, siis
26. augustil 2016 Viru Maakohus määras kohaldada E. Massalini suhtes sundtoomise ja ta toimeti Ida prefektuuri Jõhvi arestikambrisse temale Viru Maakohtu
27. märtsi 2016 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-161365 mõistetud karistuse 25-päevase aresti kandmiseks.
28. septembril 2016 toimetati E. Massalin Jõhvi arestikambrisse aresti kandmiseks.
29. septembril 2016 toimunud kohtuistungile kutsumine kutse saatmise teel oleks ebamõistlik, kuna isik viibis arestimajas. Seega VTMS § 40 ja § 41 nõuded ei ole rikutud. 5.3 Isiku arvates antud väärteoasja menetlemisel on rikutud VTMS § 68 ja 69 nõudeid ehk ühes väärteoasjas on koostatud kaks väärteoprotokolli (nn „punased protokollid“) erinevatel aegadel. Esimene protokoll koostati
30. märtsil 2016, teine protokoll on koostatud hiljem (7-40 päeva) ning teise protokolli koostaja on Andres Visnapuu. Käesoleva väärteoasja raames menetlusalusele isikule on
31. mail 2016 koostatud üks väärteoprotokoll NPALS § 151 lg 1 järgi. Väärteoprotokolli koostaja on Andres Visnapuu. Enne 3 seda
32. märtsil 2016 on menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2440,16,001871 selle kohta, et E. Massalin jalakäijana ületas teed nõuetevastases kohas, kus ülekäigurada oli lähemal kui 100 meetrit. Isiku tegu on kvalifitseeritud vastavalt LS § 259 lg-le
33. Pärast käesolevat väärteoasja
34. juunil 2016 on E. Massalinile koostatud kiirmenetluse otsus (kiirmenetluse otsust ei saa nimetada nn „punasena“) väärteoasjas nr 2440,16,004261 NPALS § 151 lg 1 järgi. Seega kohtuvälise menetleja esindajale jääb arusaamatuks millistest väärteoprotokollidest kirjutab apellant, kuid on selge, et antud väärteoasjas on koostatud ainult üks väärteoprotokoll ning VTMS § 68 (väärteoprotokolli koostamine) ja § 69 (väärteoprotokolli sisu) nõudeid ei ole rikutud. Kuna menetlusalusel isikul on tohutult palju rikkumisi ning kokkupuuteid politseiga, tekib kohtuvälise menetleja esindajal mulje, et isikule lihtsalt ei jää enam meelde, mis ja millal juhtus ning millised dokumendid on temale koostatud. 5.4 E. Massalin väidab, et kohus ei võtnud arvesse tema taotlust asendada arest üldkasuliku tööga või rahatrahviga ning vähendada karistuse määra. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et E. Massalini puhul karistuseks rahatrahvi või üldkasuliku töö määramine ei ole otstarbekas ega oma eesmärki täitev. Seda tõendab asjaolu, et E. Massalinile on juba mitmetel juhtudel määratud nii rahatrahvi kui ka üldkasulikku tööd, kuid ta jätkab seaduse rikkumist. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et ainult aresti mõistmine võib veel muuta isiku käitumist seadusekuulekamaks. 5.5 E. Massalin avaldas, et asudes karistust kandma kohe, ületab see 30-ööpäevast karistusmäära, kuna maksimaalne väärteo eest kohaldatav karistus on 30 ööpäeva. Vastavalt KarS § 48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Antud paragrahv sätestab väärteo eest üksnes kohaldatava aresti ülemmäära. Ehk seadus lubab iga menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärteo eest kohaldada temale karistuseks aresti kuni 30 päeva. Käesoleva väärteo raames menetlusalusele isikule on kohtu poolt karistuseks määratud 10-päevane arest. Tulenevalt sellest maksimaalne väärteo eest kohaldatav karistus ei ületa aresti ülemmäära. 5.6 Menetlusalune isik väidab, et pani toime käesoleva rikkumise olles ise Hollandis ajavahemikul 10-
35. märts
36. Kohtuvälise menetleja esindaja pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et
37. märtsil 2016 kell 20:40 peeti E. Massalin menetlusaluse isikuna kinni 48 tunniks väärteomenetluse nr 2440,16,001500, kvalifikatsioon LS § 201 lg 2 raames (vastav tõend - kinnipidamisprotokoll on lisatud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha juurde). Ehk siis isik viibis Jõhvi arestimajas kuni
38. märtsi 2016 hilise õhtuni ning tema väide Hollandis viibimise kohta on ilmne vale. 5.7 Apellant arvab, et materjalide hulka jäi lisamata paar aspekti: isik on esitanud politseile avalduse/taotluse, mille alusel palus väärteoprotokolli lõpetamist. Käesoleva väärteoasja raames menetlusalune isik vastulauset või kaebust esitanud ei ole. 28.06.2016 menetlusalune isik esitas kaebuse teise väärteoasja raames (väärteoasjas nr 244016004261 rikkumine on kvalifitseeritud NPALS § 151 lg 1 alusel, rikkumise toimepanemise aeg
39. juuni 2016 kella 01.00 paiku) ning on saanud vastuse kaebusele. 5.8 Kohtuvälise menetleja esindaja märgib, et karistusregistri andmete kohaselt E. Massalinil on üks kehtiv kriminaal- ja kuuskümmend kaks kehtivat väärteokaristust. Karistuseks määratud rahatrahvid on tasumata alates
40. aastast. Mitmel korral karistuseks määratud üldkasulik töö on täidetud, kuid nagu näha, ei ole sellisel karistusviisil perspektiivi mõjutamaks isikut hoiduma süütegude toimepanemisest. Seega karistuseks rahatrahvi või üldkasuliku töö määramine ei ole otstarbekas ega piisavalt mõjuv. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub Viru Maakohtuga, et ainult aresti mõistmise abil võib jõuda karistuse eesmärgini – muutmaks menetlusaluse isiku 4 käitumist õiguspäraseks. Kohtuvälise menetleja esindaja rõhutab seda, et oma käitumisega E. Massalin on selgelt näidanud, et tema ignoreerib seadusest tulenevaid nõudeid. Samuti asjaolu, et menetlusalune isik ei ilmunud eelneva väärteo eest karistuseks kohaldatud aresti kandmiseks vabatahtlikult, näitab seda, et menetlusalune isik soovib pääseda temale ebamugavast ning karmist karistusest ehk arestist, kuna tegemist on kõige rangema karistusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
41. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Oma otsust põhjendab apellatsioonikohus järgnevalt. 6.1 E. Massalin heidab maakohtule ja kohtuvälisele menetlejale ette menetlusõiguslikke rikkumisi (kohtukutsete kättetoimetamise korra rikkumine, otsuse mittekoostamine kohtuvälise menetleja poolt 30 ööpäeva jooksul, politseipoolne võimupiiride ületamine seoses antud asjaga). Ringkonnakohus E. Massalini väidetega väärteomenetluse rikkumise osas nõustuda ei saa. 6.1.1 Kohtutoimikust nähtub, et kohtuväline menetleja Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond on teinud
42. mail 2016 määruse (tlk 2), millega on vastavalt VTMS § 71 lg-le 1 edastatud väärteoasi nr 2440,16,001874 Viru Maakohtule. Nimelt leidis kohtuväline menetleja, et kuna menetlusalust isikut on korduvalt varasemalt karitatud ning tal on 61 kehtivat väärteokaristust, mille eest määratud rahatrahvid on tasumata ning menetlusalune isik jätkab üha uute väärtegude toimepanemist, tuleks antud väärteo eest menetlusalusele isikule kohaldada aresti. Kuivõrd väärteoasjas aresti mõistmine on maakohtu pädevuses, siis sellest tulenevalt peab kohtuväline menetleja, kui ta leiab, et aresti kohaldamine on vajalik, saatma väärteoasja toimiku kohtusse ja taotlema karistuse mõistmist. Seega ei saanud ega pidanudki kohtuväline menetleja koostama ise põhistatud menetlusotsust. Väärteoasja materjalide hulgas on antud sündmuse kohta üks väärteoprotokoll, mille on koostanud A. Visnapuu. Nagu kohtuvälisel menetlejal, nii ka ringkonnakohtul on tekkinud kahtlus, et kuna E. Massalinil on sedavõrd palju õigusrikkumisi, ajab ta lihtsalt erinevad sündmused ja temale koostatud dokumendid segamini. 6.1.2 Kohus ei rikkunud ka kutsete kättetoimetamise korda. Kohus on edastanud E. Massalinile kutse, mille kättetoimetamine on kahel korral ebaõnnestunud. Kutsele on märgitud, et isik on telefonitsi teatanud, et viibib välismaal, millal tuleb, ei tea (tlk 21).
43. juulil 2016 on asja arutamine edasi lükatud seoses kutse tagastamisega ja märkega, et E. Massalin viibib välismaal ja millal tagasi tuleb, ei tea (kohtuistungi protokoll, tlk 22). Samas oli E. Massalinile tagatud oma kohtuasja juures viibimine
44. septembril 2016 (tlk 28). Samuti oli E. Massalinile tagatud kohtueelses menetluses tema soovil kaitsjaga ühendust võtta. Ka kohtumenetluses andis kohus E. Massalinile võimaluse võtta kaitsjaga ühendust. 6.1.3 E. Massalin on osundanud ka politseipoolsele võimupiiride ületamisele seoses menetletava asjaga. Sellega seoses on Viru Maakohus oma
45. oktoobri
46. a määruses E. Massalinile selgitanud, et kui menetlusalune isik soovis esitada kaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale, oli tal selleks õigus VTMS § 76 sätestatud korras kuni kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni kohtuvälise menetleja juhile. Seda menetluskorda ei ole E. Massalin kasutanud. Juhul, kui E. Massalin soovib esitada kuriteokaebuse tema suhtes toime pandud kuriteo kohta politseiametnike poolt, tuleb selline kaebus esitada prokuratuurile. Kuna ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu
47. oktoobri
48. a määruses esitatud selgitustega, siis jätab ta E. Massalini väited politseinike-poolsete rikkumiste osas käesolevas otsuses käsitlemata. 6.2 Maakohus leidis hinnates kogutud tõendeid nende kogumis, et E. Massalin on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise väärteo. Apellatsioonikohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et olemasolevad tõendid kinnitavad ümberlükkamatult, et E. Massalin on toime pannud talle etteheidetava süüteo. 5 E. Massalinile, kes maakohtu menetluses ei osanud anda selgitust, kuidas tema organismi sattus narkootiline aine, meenus apellatsioonimenetluse ajaks, et ta käis Hollandis Roterdamis turismireisil, kus narkootikumide tarvitamine on legaalne. Kohtu antud tähtajaks ta tõendit välisriigis viibimise kohta ei esitanud. Samuti võib kohtuvälise menetleja seisukohas toodud väiteid arvestades (vt otsuse p 5.6) lugeda E. Massalini apellatsiooniväite paljasõnaliseks. Ilmselgelt on see kantud soovist vastutusest vabaneda. 6.3 E. Massalini kolmandaks sisuliseks argumendiks on see, et kohus on mõistnud talle põhjendamatult raske karistuse, mis ületab seaduses sätestatud määra kohesel ärakandmisel. Samuti ei ole E. Massalin rahul sellega, et kohus jättis rahuldamata tema taotluse asendada mõistetud karistus ÜKT-ga. 6.3.1 Esmalt selgitab ringkonnakohus, et maakohus ei ole eksinud E. Massalinile karistust mõistes materiaalõiguse kohaldamisel. Asjaolu, et E. Massalin kandis talle Viru Maakohtu
49. septembri 2016 otsusega mõistetud karistuse ajal talle Viru Maakohtu
50. märtsi 2016 kohtuotsusega väärteoasjas nr 4-16-1365 mõistetud karistust - 25-päevast aresti, ei välistanud tema karistamist selles väärteoasjas 10-päevase arestiga ja selle koheselt täitmisele pööramist. 6.3.2 Ringkonnakohus ei tuvastanud ka muid minetusi karistuse mõistmisel, ent selgitab järgmist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isikule mõistetava karistuse aluseks tema süü. Kohtupraktikas arvestatakse lisaks karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid ja õiguskorra huvisid (RKK 3-1-1-13-11, p 9). Isiku süü hindamisel tuleb lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust, samuti KarS §-s 57 sätestatud karistust kergendavatest ja KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavatest asjaoludest (Riigikohtu üldkogu otsus väärteoasjas nr 3-1-1-116-09, p 20, RKK nr 3-1-1-12-06, p 12 ja RKK 3-1-1-18-11, p 8.1). Ringkonnakohus märgib, et süü suurus on objektiivsete tunnuste – teo ja selle tagajärje kaudu mõõdetav ja kohus on kohustatud hindama tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust, teo korduvust jne. Samuti tuleb anda hinnang teos avalduvale subjektiivsele süü suurusele (tahtlus või ettevaatamatus, teos avalduv suhtumine normi jne). 6.3.3 Ringkonnakohus ei saa eeltoodud kohtupraktikat arvestades maakohtu otsusele etteheiteid teha – see vastab karistuse mõistmise põhistatuse nõuetele ning kohtu siseveendumuse kujunemine on konkreetse karistuse liigi ja määra valikul jälgitav. Kuivõrd maakohtu otsus karistuse mõistmise ning selle asendamata jätmise osas üldkasuliku tööga on sedavõrd põhjalik ja kooskõlas kohtupraktikas maksvate põhimõtetega, ei pea apellatsioonikohus vajalikuks maakohtu seisukohti praeguses lahendis uuesti välja tuua ja märgib üksnes, et nõustub täielikult I astme kohtu põhjendustega.
51. Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk Mati Kartau Tiit Lõhmus 6