Obsah (5)

§ 283§ 38§ 151§ 121§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-15-2279 Määruse kuupäev 21.06.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.S. kaebus Varstu valla kohustamiseks anda välja haldusakt, millega ka

) § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kohus on käesolevas asjas leidnud, et M.S. kohustamiskaebus Varstu valla kohustamiseks anda välja haldusakt, millega kaebajale tagastatakse rehihoone ja tall, on esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud. Ka nõue, mille kaebaja soovib esitada tallihoone tagastamise nõude asemel (tallihoone tagastamise asemel selle kompenseerimiseks 2 kohustamine) on esitatud kaebetähtaega ületades. Arvestades asjaolusid, et kohus on kaebajale kahel korral andnud võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud, kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmise tõttu esinevad alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ning seda, et ka uus nõue on esitatud kaebetähtaega ületades, ei pea kohus käesolevas menetlusetapis kaebuse muutmist lubatavaks. Seetõttu jätab kohus M. S. avalduse kaebuse muutmiseks haldusasjas nr 3-15-2279 rahuldamata.

1. M. S. on käesolevas asjas esitanud Varstu valla kohustamise kaebuse. Kaebaja soovib, et vastustaja tagastaks talle tema isalt õigusvastaselt võõrandatud rehihoone ja talli. Hilisemalt on kaebaja soovinud talli kompenseerimist, kuid kohus on jätnud käesoleva määrusega kaebuse muutmise taotluse rahuldamata. Kohus leiab, et M. S. nõuded Varstu valla kohustamiseks on esitatud kaebetähtaega ületades. Käesolev kaebus puudutab rehihoonet ja talli. Kaebaja poolt kohtule esitatud avaldustest nähtub, et kaebaja andis koos õe H.Š. taluhoonete ja maa tagastamise avaldused sisse
2. aastal (kaebaja 17.05.2016 kohtusse saabunud avaldus, tl 53). 01.11.1993 on Varstu Vallavalitsus võtnud vastu määruse nr 57 kaebajale ja tema õele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kohta. Selle määruse lisa nr 1 kohaselt on tagastamisele kuulunud järgmised säilinud hooned: elamu, laut, kelder, aganik, vana laut, kaev ja aida vundament. Rehihoonet ja talli lisas nr 1 kirjas ei ole. Kaebaja märgib kohtule esitatud kaebuses, et rehihoone ja talli jättis Varstu Vallavalitsus hoonete tagastamiskorraldusest välja, Võru Maakonnavalitsuse rehabiliteeritutele tagastatava varaga tegeleva komisjoni otsust ei ole osaliselt täidetud ning et vald venitab hoonete tagastamisega juba üle 20 aasta. Seega tuleb asuda seisukohale, et kaebaja oli hiljemalt 01.11.1993 määrusest nr 57 teadasaamise ajast teadlik sellest, et rehihoonet ja talli ei tagastata. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 19 lg 1 sätestab erinormina, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisest või kompenseerimisest tulenevad vaidlused lahendatakse kohtuväliselt või kohtu korras. Halduskohtusse pöördumise tähtaeg õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuste peale on kaks kuud, arvates päevast, millal isik sai teada tema õigusi rikkuvast otsusest. Kuna käesolev kaebus on esitatud kohtule 09.09.2015, siis on ORAS § 19 lg-st 1 tulenevat kaebetähtaega ilmselgelt ületatud. Kui asuda seisukohale, et tegemist on vastustajapoolse viivitusega haldusmenetluses ja rehihoone ning talli tagastamisest ei ole haldusaktiga keeldutud ega muud otsust nende osas vastu võetud, siis tuleb samuti asuda seisukohale, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Nimelt sätestab

§ 283

lg 2, et kui haldusorgan viivitab või on tegevusetu enne käesoleva seadustiku jõustumist (01.01.2012) taotletud haldusakti andmisel või toimingu tegemisel, võib kohustamiskaebuse esitada kahe aasta jooksul käesoleva seadustiku jõustumisest arvates. Sellisel juhul oleks tulnud kaebus esitada hiljemalt 01.01.2014. 6.

§ 38

lg 5 sätestab, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Kohus on andnud kaebajale kahel korral (06.05.2016 määrus, 18.05.2016 kiri) võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Kaebaja ei ole taotlust esitanud ning on viidanud sellele, et taotluse esitamiseks on vajalik tutvuda hoonete ja maade tagastamise toimikutega. Kohus on kaebajale selgitanud, et kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ei ole vajalik eelnev toimikutega tutvumine, sest 3 kaebaja peab selgitama, miks ta pöördus seonduvalt rehihoone ja talli tagastamisega kohtu poole alles

1. aastal. Kaebaja viide sellele, et
2. aastast alates on toimunud kohtutoimingud katkestamatult ei oma kaebetähtaja järgimise seisukohalt tähendust. Kohtuinfosüsteemi andmetel pöördus M. S. seonduvalt M.-M. E. K. 7 talu maade ja hoonete tagastamisega halduskohtu poole esmakordselt
3. aastal ning enne käesoleva kaebuse esitamist ei ole kaebaja pöördunud halduskohtu poole seonduvalt rehihoone ja talli tagastamise/tagastamata jätmisega. 7.

§ 151

lg 1 p 1 sätestab, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 1 p 2 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus asub seisukohale, et kuna kaebaja ei ole esitanud

§ 38lg 5 nimetatud kaebetähtaja ennistamise taotlust, siis tuleb M.

S. kaebus jätta

§ 151

lg 1 p 1 alusel koostoimes

§ 121lg 1 p-ga 2 läbi vaatamata.

Kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu ei võta kohus seisukohta kaebaja taotluse osas korraldada paikvaatlus. 8.

§ 108

lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.

§ 108

lg 11 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastustaja poolt kohtule seni esitatud avaldustest ei nähtu soovi kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Kohus ei ole vastustajale andnud ka tähtaega menetluskulude nimekirja ning kuludokumentide esitamiseks. Olenemata eeltoodust ei kuuluks aga käesolevas asjas vastustaja menetluskulud kaebajalt väljamõistmisele, sest kohtu hinnangul oleks see kaebaja suhtes ebaõiglane. Seega ei mõjutaks menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine menetluskulude jaotust. Kohus ei pea käesolevat kohtuasja haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuvaks ning arvestades seda, et valda on käesolevas asjas esindanud vallavanem, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 4