Obsah (16)

§ 121§ 74§ 25§ 64§ 65§ 68§ 118§ 16§ 75§ 24§ 63§ 113§ 56§ 57§ 58§ 424

Kriminaalasi nr 1-16-3591 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-3591 (16249000038) Kohtunik Rai

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 25 lg 2 – § 113 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Anneli Hinto Süüdistatav AIVAR REINUP isikukood 36112050263, viibib Tartu Vanglas, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, keskeriharidus, ei tööta; Kriminaalkorras 2 kehtivat karistust: 1) 21.01.2013. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt

§ 121

järgi 1 aasta vangistust (kandmata 1 aasta 28 päeva) tingimisi

§ 74alusel 2 aastane katseaeg; 2) 09.10.2014.

a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt süüdi tunnistatud

§ 121

järgi ja karistus kokku 1 aasta 5 kuud ja 12 päeva vangistust, vabanes 22.05.

1. a ennetähtaegselt; Väärteokorras kehtivad karistused puuduvad. Tõkend: vahistamine alates 08.02.
2. a Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg Vandeadvokaat Ahto Sirendi 21.06.
3. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aivar Reinup

§ 121lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Aivar Reinup

§ 25

lg 2 – § 113 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 8 (kaheksa) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Aivar Reinupile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o 3 (kolm) aastat vangistust, ja mõista Aivar Reinupile lõplikuks karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Aivar Reinupile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.10.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-8401 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, võrra ning mõista Aivar Reinupile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 6 (kuus) aastat 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Aivar Reinupi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Aivar Reinupi karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 06.02.

1. a. Aivar Reinupi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel Aivar Reinupilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1075 (üks tuhat seitsekümmend viis) eurot, ekspertiisitasu 316 (kolmsada kuusteist) eurot ja riigi õigusabi kulu 662 (kuussada kuuskümmend kaks) eurot 16 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 2053 (kaks tuhat viiskümmend kolm) eurot 16 senti tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-16-3591, menetluskulud, Aivar Reinup“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juures asitõendiks olev puidust päraosaga lauanuga, üldpikkusega 30 cm, ja noa erinevatelt osadelt võetud 6 DNA-proovi. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU Aivar Reinupile on esitatud süüdistus

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema olles varasemalt karistatud

§ 121tegude toimepanemise eest (21.01.2013.

a ja 09.10.

1. a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt), 06.02.
2. a õhtul, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxna alevikus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas xxxxxxxxxxxxxx, tungis kallale toolil istuvale 79-aastasele raske puudega isale xxxxxxxxxxxxxxx, kui endaga lähisuhtes olevale isikule, haarates samast isa poolt käimiseks kasutatava tugikepi, millega vähemalt kolmel korral lõi xxxxxxxxxxxxxx ülakeha piirkonda, tekitades löömisega kannatanule valu ja tervisekahjustused - nahaalused verevalumid vasakus õlavarres ja parema küünarvarre piirkonda; Aivar Reinupile on esitatud süüdistus

§ 25

lg 2 - § 113 lg 1 järgi selles, et tema 06.02.2016.a õhtul kella 18.17-18.23 vahelisel ajal, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxeelnevast tülist tekkinud vihahoos tapmise eesmärgil järgnes oma 79-aastasele raske puudega isale - xxxxxxxxxxxxxxxx kes helistas õigusrikkumise lõpetamiseks abisaamiseks häirekeskussesse, seejärel lõi 3 korral xxxxxxxxxxxxxxx selja tagant noaga selja piirkonda, tekitades kannatanule 3 torke-lõikehaava, neist vähemalt üks vasakusse rinnaõõnde tungiv ning kopsu vigastav, milliste vigastuste tüsistustena tekkis vasakpoolne veriõhkrind ja nahaalune õhkemfüseem rindkerepiirkonnas, põhjustades eluohtliku vigastuse ja tegu jäi lõpule viimata, tagajärg (surm) jäi saabumata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel (õigeaegne meditsiiniline abi). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses. Prokurör tegi kohtule ettepaneku mõista Aivar Reinup süüdi

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 3 aastat vangistust ning

§ 25

lg 2 – § 113 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel liita karistused raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Karistuseks jääb 6 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõista liitkaristus 09.10.2014.a otsusega mõistetud ärakandmata osaga. Isik on vabastatud 06.05.

1. a määrusega, vabastatud 22.05.
2. a. Kandmata karistus seega 9 kuud 25 päeva. Liitkaristuseks kokku 6 aastat 9 kuud 25 päeva alates kinnipidamisest, s.o 06.02.
3. a. Välja mõista menetluskulud – sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisikulud. Asitõendiks olev CD jätta kriminaalasja juurde. Asitõendiks olev nuga, kui kannatanu ei soovi selle tagastamist, hävitada. 3 xxxxxxxxxxxx avaldas soovi, et Aivar Reinupile mõistetav karistus oleks minimaalne. Pikaajalist karistust ta ei soovi. Noa võiks kohus hävitada. Kaitsja palus Aivar Reinupile mõista võimalikult kerge karistus. Kaitsja leidis, et Aivar Reinupi tegu tuleks ümber kvalifitseerida

§ 118lg 1 p 1 järgi.

Lisaks leidis kaitsja, et kergendavate asjaoludena tuleks arvestada puhtsüdamlikku kahetsust ja leppimist kannatanuga. Maksimaalses ulatuses tuleks arvestada kannatanu arvamusega. Samuti leidis kaitsja, et tegude puhul on tegemist ideaalkogumiga, seega tuleks mõista üks karistus. Aivar Reinup selgitas, et talle on arusaadav, milles teda süüdistatakse ja ta tunnistab ennast süüdi. KOHTU SEISUKOHT I Aivar Reinupile esitatud süüdistus

§ 121lg 2 p 2,3 järgi 1.

Süüdistatav Aivar Reinupile on esitatud süüdistus

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Süüdistuse sisu arvestades tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav Aivar Reinup on süüdistuses märgitud ajal ja kohas tunginud kallale xxxxxxxxxxxxxxe, löönud tugikepiga teda vähemalt kolmel korral ülakeha piirkonda ning kas Aivar Reinup põhjustas kannatanule löömisega valu ja tervisekahjustusi. Subjektiivsest küljest tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav Aivar Reinup tegutses tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks tuleb kohtul tuvastada, kas süüdistatav Aivar Reinup on isikuks, kes on varasemalt

§-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise toime pannud ja kas kannatanu xxxxxxxxxxxx on süüdistatav Aivar Reinupi lähedane isik. 2. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et süüdistatav Aivar Reinup süü

§ 121

lg 2 p 2, 3 toimepandud kuriteos on tõendatud toimikus olevate tõenditega - isiku ekspertiisiaktiga (tl 31-35), asitõendi vaatlusprotokolliga (tl 40-41, 46), indikaatorvahendi kasutamise protokolliga (tl 89), aga ka tunnistaja Aime Reinupi, kannatanu xxxxxxxxxxxxx ütlustega ja osaliselt ka süüdistatav Aivar Reinupi kohtus antud ütlustega.

1. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx ütluste (tl 16-17, 20-22) kohaselt käis 06.02.
2. a päeval tema poeg Aivar Reinup kodust ära. Õhtul kella 17.00 paiku koju xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx) tagasi jõudes oli Aivar Reinupil silm siniseks löödud ja Aivar Reinup oli ärritunud ning närvilises olekus. xxxxxxxxxxxxxkoos abikaasa xxxxxxxxxxxxxx istus toas ning tuppa tuli ka Aivar Reinup. Aivar Reinup võttis xxxxxxxxxxxxx kõrvalt viimase tugikepi ning lõi sellega xxxxxxxxxxxxxx. Vähemalt kaks lööki tabasid xxxxxxxxxxxxxx parema käe randmepiirkonda, kuna xxxxxxxxxxxx oli parema käe löökide tõkestamiseks ette tõstnud. Ühel korral lõi Aivar Reinup kannatanut tugikepiga vasaku õla piirkonda. xxxxxxxxxxxxxtundis löömise tagajärjel valu. Peale löömist viskas Aivar Reinup isa tugikepi maha ning väljus toast. Aivar Reinup hakkas lõhkuma toa ust, seda korduvalt avades ja seejärel hooga kinni lüües. Ühel hetkel Aivar Reinup rahunes ning selgitas vanematele, mis temaga sel päeval juhtunud oli. Vestluse käigus selgus, et Aivar Reinupilt oli ära võetud rahakott koos selles olnud dokumentidega ning mobiiltelefon. Aivar Reinup nõudis xxxxxxxxxxxxxxx 10 eurot. Kuna xxxxxxxxxxxxxx sularaha polnud, tegi ta pojale ettepaneku minna koos poodi ja osta vajaliku. Aivar Reinup ei teinud isa ettepanekust välja ja hakkas köögis nõusid lõhkuma, mistõttu otsustas xxxxxxxxxxxx majast väljuda ja kutsuda politsei. 4 Ixxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x Kannatanu xxxxxxxxxxxxx ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (tl 40-41, 46). Nimetatud protokolli kohaselt onxxxxxxxxxxxxx 06.02.
3. a kell 18.17 helistanud Häirekeskuse numbrile 112, kuna kannatanu elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxl tuli poeg xxxxxxxxxxxxxxx kallale, peksab ja nõudis viina ostmiseks raha.xxxxxxxxxxxxxx kõnest Häirekeskusele ilmneb ka, etxxxxxxxxxxxxx viibis kõne tegemise ajal õues. Sündmuse asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlused (tl 51), mille kohaselt tuli tema poeg Aivar Reinup
4. a ühel veebruarikuu päeval pärastlõunasel ajal koju ning küsis vanematelt suitsu või raha suitsu ostmiseks. Kuna kodus sularaha polnud, tegi xxxxxxxxxxxx ettepaneku, et läheb poodi ja ostab ise Aivar Reinupile suitsu. Tüli või löömise kohta tunnistaja midagi ei mäleta või ei näinud. Tunnistaja oli köögis ja toimetas omaette mingil ajal. Tunnistaja mäletab, et ühel hetkel väljus xxxxxxxxxxxx majast ja vahetult peale xxxxxxxxxxxxxx väljus majast ka Aivar Reinup. Asjaolu, et Aivar Reinup oli 06.02.
5. a õhtul alkoholijoobes, tõendab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 89). Nimetatud protokolli kohaselt on 06.02.
6. a kell 20.09 tuvastatud Aivar Reinupi joobeks (kasutades indikaatorvahendit Alco Quant 6020 nr A111144) 0,75 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Joobeseisundi kontrollimise protokollist (tl 89 pöördel) nähtuvalt oli Aivar Reinupi reaktsioon häiritud, kõne arusaamatu, koordinatsioon väga häiritud ning käitumises ilmnes rahutus. Aivar Reinupi käitumine oli ründav. Aivar Reinupi kinnipidamisel 06.02.
7. a kell 19.18 tuvastati, et Aivar Reinupi vasaku silma all oli hematoom (tl 87). Aivar Reinup taotles enda ülekuulamist kohtus. Seega viidi läbi tema ristküsitlus. Kõrvutades Aivar Reinupi antud ütlusi kohtus tema kohtueelses menetluses antud ütlustega, järeldub, et Aivar Reinup on erinevatel aegadel andnud toimunu kohta erinevaid ütlusi. Samal ajal ei ole Aivar Reinup selgitanud usutavalt ja arusaadavalt, miks on tema erinevatel aegadel antud ütlused sedavõrd erinevad. Vastuolulised ütlused ei ole kohtu arvates usaldusväärsed, kuna need ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega ega ka eluliselt usutavad. Nii on Aivar Reinup kohtueelses menetluses (tl 92-94) selgitanud, et verevalumi päritolu kohta ta ei tea, peab võimalikuks, et sai selle rüseluse käigus või kukkus ise. Kohtus on Aivar Reinup selgitanud, et enne koju minemist 06.02.
8. a toimus sõprade juures intsident, kus teda löödi ja ta sai sinika silma alla. Seega on Aivar Reinup erinevatel aegadel andnud vigastuse kohta erinevaid ütlusi. Samuti on Aivar Reinup kohtueelses menetluses selgitanud, et kui ta koju jõudis läks ta vanematega tülli, mille tulemusena lõi ema teda harjavarrega. Kohtus on ta ütlusi andnud, et kui ta koju tuli, siis koheselt käis midagi vastu selga, nagu harjavars, siis ema karjus, et helista politsei ja vangla. Seega Aivar Reinup on erinevatel aegadel kirjeldanud erinevalt, mis toimus siis, kui ta oli koju jõudnud – kas koheselt rünnati teda või tekkis vanematega konflikt, mille tulemusel kasutati tema suhtes vägivalda. Siinkohal peab kohus aga oluliseks osundada, et xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 5 Kuna Aivar Reinupi ütlused selles, et ta on oma isa kannatanu xxxxxxxxxxxxxx tema tugikepiga kolmel korral löönud ja pärast löömist läks isa majast välja ning ta läks järgi, kuna ei soovinud, et isa politseisse helistaks, on olnud ühetaolised nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus ja need on kooskõlas ka teiste tõenditega (kannatanu xxxxxxxxxxxxx ütlused, ekspertiisiakt, fototabel ja asitõendi vaatlusprotokoll), on kohtu arvates võimalik ütlusi selles osas arvestada tõendikogumi hulka.
9. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et Aivar Reinup tungis 06.02.
10. a õhtul oma elukohas (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxallale oma isalexxxxxxxxxxxxxxxe, haaras tema käest tugikepi ja lõi sellega korduvalt tugikepiga ülakeha piirkonda. Löömisega tekitas Aivar Reinup xxxxxxxxxxxxxxx valu ja tervisekahjustusi - nahaalused verevalumid vasaku õlavarre ja parema küünarvarre piirkonda. Asjaolu, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx on määratud raske puue on tuvastatud Sotsiaalkindlustusameti otsusega nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
11. Kohus leiab, et Aivar Reinup on kehalise väärkohtlemise oma isaxxxxxxxxxxxxxx suhtes toime pannud otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes.

§ 16

lg 3 järgi paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et Aivar Reinup oli teadlik sellest, et kui ta lööb kepigaxxxxxxxxxxxxxxx ülakeha piirkonda, kaasnevad sellega kannatanule tervisekahjustused ja ta paneb kannatanu suhtes toime kuriteo. Kohtu hinnangul kinnitab Aivar Reinupi teadmist ja tahtmist ka teo objektiivne pilt. Kogutud tõendid osundavad selgelt sellele, et Aivar Reinup oli koju jõudes vihane ja ta elas oma pahameele välja nimelt oma vanemate peal. Aivar Reinup selgelt tahtis vigastada kannatanu xxxxxxxxxxxxxx viimase tugikepiga (mida kannatanu kasutas käimiseks). Aivar Reinupi löögid olid äärmiselt intensiivsed, kuna selle tagajärjel tekkisid kannatanu xxxxxxxxxxxxxx tõsised ja ulatuslikult nahaalused verevalumid. 6. Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul ka mitmed kvalifitseerivad tunnused. Tuvastatud on, et kannatanu xxxxxxxxxxxx süüdistatavaga lähisuhtes. Rahvatikuregistri andmete väljatrükist (tl 86), kannatanu xxxxxxxxxxxxx, tunnistaja xxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Aivar Reinupi ütlustest nähtuvalt on xxxxxxxxxxxx Aivar Reinupi isa. Kogutud tõendid osundavad selgelt, et Aivar Reinup elas koos oma vanematega ühises elukohas. Seega on kohtu arvates Aivar Reinupi tegevus kvalifitseeritav

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Samuti leiab kohus, et Aivar Reinupi tegu on õige kvalifitseerida

§ 121

lg 2 p 3 järgi, kuna süüdistatav on kehalise väärkohtlemise toime pannud korduvalt. Tartu Maakohtu 21.01.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-528 mõisteti Aivar Reinup süüdi

§ 121järgi.

Aivar Reinupile mõisteti kuriteo toimepanemise eest karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka.

§ 74

lg 1, 3 määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Aivar Reinup ei pane 2aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrati Aivar Reinupile käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi (tl 127-128). Lisaks on Aivar Reinup Tartu Maakohtu 09.10.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-8401 süüdi mõistetud

§ 121järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

Mõistetud karistust suurendati

§ 65lg 2 alusel Tartu Maakohtu 21.01.2013.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 12 päeva vangistust, võrra. Aivar Reinupile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 5 kuud 1 päeva vangistust (tl 132-133). Harju Maakohtu 06.05.2015. a määrusega 6 vabastati Aivar Reinup karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega (tl 135-136). Seega on Aivar Reinup isikuks, kes on varem korduvalt toime pannud

§-s 121 sätestatud kuritegusid (

§ 24lg 3).

Kuna käesoleva otsusega tuvastas kohus, et Aivar Reinup on

§-s 121 sätestatud kuriteo toime pannud ka 06.02.2016. a, tuleb Aivar Reinupi tegu kvalifitseerida ka

§ 121lg 2 p 3 järgi.

8. Eeltoodust tulenevalt vastab Aivar Reinupi tegevus

§ 121

lg 2 p 2, 3 sätestatud süüteokoosseisule, kuna Aivar Reinup, olles varasemalt kehalise väärkohtlemise toime pannud, on 06.02.2016. a korduvalt toime pannud kehalise väärkohtlemise temaga lähisuhtes oleva isiku, s.o isa xxxxxxxxxxxxx suhtes. II Aivar Reinupile esitatud süüdistus

§ 25lg 2 – § 113 lg 1 järgi 9.

Süüdistatav Aivar Reinupile on esitatud süüdistus ka

§ 25lg 2 - § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

Kohtul tuleb tuvastada, kas süüdistatav Aivar Reinupil oli tahtlus 06.02.

1. a kell 18.17-18.23 vahelisel ajal oma elukohas põhjustada oma tegevusega (3 noalööki selja tagant selja piirkonda) oma isa, kannatanuxxxxxxxxxxxxxx surm ja kas süüdistatav Aivar Reinup oli alustanud süüteo toimepanemist ning teinud omalt poolt kõik selleks, et tagajärg saabuks, st kannatanu xxxxxxxxxxxx sureks.
2. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et süüdistatav Aivar Reinup süü

§ 25

lg 2 – § 113 lg 1 toimepandud kuriteos on tõendatud toimikus olevate tõenditega - isiku ekspertiisiaktiga (tl 3135), epikriisidega (tl 25-27, 95), asitõendite vaatlusprotokollidega (tl 40-41, 43-44, 46, 53-55), patrullilehega (tl 10), sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl 2-7), aga ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxi, kannatanu xxxxxxxxxxxpi ütlustega ja osaliselt ka süüdistatav Aivar Reinupi kohtus antud ütlustega.

1. Kohus leiab, et kogutud tõenditega on tuvastatud, et 06.02.
2. a pärast kannatanu xxxxxxxxxxxxx löömist väljus xxxxxxxxxxxx majast, et kutsuda politsei. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt ütles ta enne majast väljumist Aivar Reinupile, et kutsub politsei. xxxxxxxxxxxx hakkas kõndima xxxxxxxxxxxxxxxxxxkülas asuva vana meierei poole ning samal ajal helistas Häirekeskuse numbrile
3. Kõnele vastas naisterahvas politseist. Kui xxxxxxxxxxxxxoli majast umbes 50 meetri kaugusele jõudnud lähenes talle ootamatult selja tagant xxxxxxxxxxxx, kes küsis, et miks sa seda tegid. Seejärel tundis xxxxxxxxxxxx kolme lööki selja piirkonnas, mille tagajärjel xxxxxxxxxxxx kukkus ja tema hingamine muutus raskeks. Aivar Reinup lausus, et said oma tahtmise ja lahkus xxxxxxxxxxxx kõrvalhoone suunas. xxxxxxxxxxxxxhelistas uuesti Häirekeskusesse, et abi kutsuda. xxxxxxxxxxxxxläks naabri elukohta, et sooja saada ja oodata kiirabi saabumist. Ixxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx. 7 Kannatanu xxxxxxxxxxxxx ütlusi kinnitab patrullileht (tl 10). Patrullilehelt nähtub, et Tartu politseijaoskonna kiirreageerimise patrullitoimkond sai 06.02.
4. a kell 18.56 väljakutse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külla, kuna Aivar Reinup lõi isale noaga selga ning jooksis minema. Aivar Reinup leiti kuuri pööningult. Aivar Reinup hoidis nuga enda rinna juures, et ennast vigastada. Aivar Reinup toimetati kiirabiga minema. Asjaolu, et Aivar Reinup oli ennast vigastanud ja vajas esmaabi kinnitab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 95). Epikriisi kohaselt toimetati Aivar Reinup 06.02.
5. a kiirabiga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tõttu. Kannatanu xxxxxxxxxxxxx ütlusi ja patrullilehelt nähtuvat kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl 2-7). Nimetatud protokolli kohaselt on 06.02.
6. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond kõrvalhoone, s.o küüni ülemisel korrusel Aivar Reinupilt tema kinnipidamise käigus ära võetud nuga. Asitõendi vaatlusprotokollist (tl 53-55) nähtuvalt on 06.02.
7. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud nuga. Noa üldpikkus on 30 cm ja teraosa pikkus 18,5 cm. Nuga on roostes. Noa tera tipuosalt leitud Tetrabase reaktiivi kasutades verekahtlane määrdumine. Noa erinevatelt osadelt on võetud kokku 6 DNA-proovi. Sündmuse asjaolusid kinnitavad ka tunnistaja xxxxxxxxxxxx ütlused, mille kohaselt
8. a ühel veebruarikuu päeval küsis tema ja xxxxxxxxxxxxi poeg Aivar Reinup vanematel suitsu või raha suitsu ostmiseks. Ühel hetkel väljus xxxxxxxxxxxx majast ning vahetult pärastxxxxxxxxxxxxxxt väljus majast ka Aivar Reinup. Peagi tuli Aivar Reinup tuppa tagasi ning tuppa tagasi tulles oli ta endast väljas ja värises üle keha. Aivar Reinup ütles xxxxxxxxxxxxxx, et lõi isale noaga selga. xxxxxxxxxxxxandis Aivar Reinupile paar pitsi viina, et viimane rahuneks. Seejärel ütles Aivar Reinup, et läheb naabrite juurde helistama ning kiirabi kutsuma. Lisaks tõendavad sündmuse asjaolusid ka tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlused (tl 48), mille järgi kuulis ta 06.02.
9. a kella 17.00 paiku poodi minnes naabrite (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) elukohast kõva lärmi, kuid ei pööranud sellele tähelepanu. Samal õhtul kella 18.38 paiku tuli xxxxxxxxxxxxukse taha Aivar Reinup, kes soovis kasutada telefoni, et helistada oma abikaasalexxxxxxxxxxxxxxxx. Aivar Reinupil oli nägu verine ja paistes ning suust tuli alkoholilõhna. xxxxxxxxxx kuulis, kuidas Aivar Reinup rääkis telefoni teel oma abikaasale, et oli oma isa kahel korral pussitanud. Seejärel märkas xxxxxxxxxx Aivar Reinupi jope vasaku käe varrukas suuremat sorti noa otsa. xxxxxxxxxx rabas Aivar Reinupilt telefoni ära ning küsis, kas Aivar Reinup isale kiirabi kutsus. Tunnistaja xxxxxxxxxx lubas kutsuda politsei, mida ta ka tegi. xxxxxxxxxxxnägi köögiaknast saabuvat politseiautot. Ühtlasi nägixxxxxxxxxxx, et Aivar Reinup jooksis maja juures asuva abihoone suunas. xxxxxxxxxx juhatas politsei suunas, kuhu Aivar Reinup oli jooksnud. Kannatanu ja tunnistajate ütlusi ning patrullilehel nähtuvat kinnitavad ka asitõendite vaatlusprotokollid koos CD-plaadiga (tl 40-41,43-44, 46). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt tegi kannatanu xxxxxxxxxxxp esimese kõne Häirekeskusele kell 18.17, kui kõne on kestnud 3.15 minutit ütleb xxxxxxxxxxxx Häirekeskuse töötajale, et „praegu tuleb mulle kallale jälle…“. Küsimuse peale, kasxxxxxxxxxxxxx saab kuhugi peitu minna vastab ta „ei meie saa kuhugile minna… me ei saa enam kuhugile minna…“. Kõne katkeb 3.51 minutil. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt tegi kannatanuxxxxxxxxxxxxxxteise kõne Häirekeskusele kell 18.23 ja siis teatab ta, et talle on kiirabi vaja, kuna talle tuldi noaga kallale, nuga löödi 8 selga.xxxxxxxxxxxxx avaldab, et tal on raske hingata ja verd jookseb. Kohus, võrreldes Häirekeskusele erinevatel aegadel tehtud kõnesid (18.17 ja 18.23), peab veenvaks asitõendi vaatlusprotokollis märgitut, et üldmuljena on teine telefonivestlus Häirekeskusega oluliselt ärevam ja helistaja poolt abi kutsuv. Teises kõnes on selgelt eristatav, et kannatanu xxxxxxxxxxxxil on hingamine raskendatud, ta vajab kiiremas korras abi ja ta on ärev. Võttes arvesse Häirekeskusele tehtud kõnede aegu, on kohtu arvates tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxxxxi noaga löömine leidis aset süüdistuses märgitud ajavahemikul, s.o kell 18.17 kuni 18.
10. Kohtus on ütlusi andnud ka süüdistatav Aivar Reinup. Kohus on seisukohal, et suures osas on süüdistatav Aivar Reinupi ütlused ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Süüdistatav Aivar Reinup on erinevatel aegadel andnud kardinaalselt erinevaid ütlusi oluliste asjaolude kohta, tema vastuolulised ütlused ei ole kooskõlas teiste tõenditega ega eluliselt usutavad. Patrullilehe kohaselt on sündmuskohal Aivar Reinup selgitanud temal olnud noa vigastuse kohta, et selle tekitas talle keegi kodus, kuid ei saanud aru, kes. Kodus oli tüli ja teda löödi, misjärel ta kukkus ja kui noa kõhust välja võttis, ründas ta isa (tl 10). Hiljem on Aivar Reinup oma ütlusi muutnud ja selgitanud, et pärast toimunut läks ta laudas asuvasse heinalakka ja lõi endale noaga kõhtu kuni kolmel korral (tl 92-94,96-98). Kohtus ütlusi andes ta enam enda ründamisest sellisel viisil kirjeldanud ei ole. Kohtus on Aivar Reinup selgitanud, et enne noaga isa ründamist tekitas ta endale ise noaga vigastuse ja isa kutsus talle kiirabi, ühe enne isa löömist ja kaks pärast ärajooksmist. Kohtu arvates ei ole see kooskõlas kogutud tõenditega ega eluliselt usutav. Esiteks on Aivar Reinupil tuvastatud 1 kõhuseina lahtine haav (tl 95), seega ei saanud ta ennast vigastada kolmel korral. Teiseks nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxon kutsunud kiirabi endale, mitte Aivar Reinupile (tl 43-44). Samuti on tunnistaja xxxxxxxxxx vahetult pärast sündmust (s.o 07.02.
11. a kell 15.10) kirjeldanud detailselt, kus ta märkas Aivar Reinupil verd. Seda, et Aivar Reinupil oleks olnud kõhu piirkonnas veri, tunnistaja kirjeldanud ei ole (tl 47-48). Aivar Reinupi ütluste kohaselt läks ta peale isa noaga ründamist tuppa, kus oli ka ema. Aivar Reinupi ema xxxxxxxxxxxi ütluste kohaselt ütles Aivar Reinup ka temale, et vigastas noaga isa ja läks naabrite juurde helistama. Seda, et Aivar Reinup oleks olnud ennast vigastanud, tunnistaja kirjeldanud ei ole (tl 50-51). Teiseks ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et Aivar Reinup, olles vihane isa peale, vigastas noaga esmajoones iseennast ja mitte isa. Samas, pärast enda vigastamist ründas noaga kolmel korral isa. See ei ole eluliselt usutav. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et noaga ründe põhjuseks oli vajadus takistada xxxxxxxxxxxxxx politseisse helistamast, kuna Aivar Reinup teadis, et xxxxxxxxxxxxxläks välja politseid kutsuma, Aivar Reinup oli alkoholijoobes (tl 89) ja tema tingimisi ennetähtaegse vabastamisega oli talle kohtulahendiga määratud alkoholi tarvitamise keeld (tl 135-136). Noa kohta on süüdistatav Aivar Reinup ülekuulamisel selgitanud, et ta ei mäleta selle saamise kohta (tl 97-99). Kohtus on süüdistatav Aivar Reinup teadnud, et sai selle köögist sahtlist. Samuti on kohtueelses menetluses pidanud Aivar Reinup võimalikuks, et ta tõmbas xxxxxxxxxxxxxx vastu tema käes olevat nuga (tl 73-74) ning järgmisel ülekuulamisel pidanud võimalikuks, et kannatanu xxxxxxxxxxxx kukkus tema noa otsa (tl 97-99). Kohtus on süüdistatav Aivar Reinup selgitanud, et ta lõi isa noaga kolm korda selga, hoidis teda selja tagant kinni. Samas on süüdistatav Aivar Reinup selgitanud, et tegemist oli õnnetusega ja toimus rüselus. Seega on tema erinevatel aegadel antud ütlused vastuolulised. Süüdistatav Aivar Reinupi ütlused on olnud järjepidevad ja kooskõlas ka teiste tõenditega selles, et pärast majas toimunud tüli läks isa, kannatanu xxxxxxxxxxxx majast välja helistama 9 politseisse. Aivar Reinup järgnes talle, kuna ei soovinud, et isa politseisse helistaks ja tahtis temalt telefoni kätte saada (kannatanu xxxxxxxxxxxxi ütlused, asitõendi vaatlusprotokoll – tl 40-41). Samuti on Aivar Reinupi ütlused kooskõlas teiste tõenditega selles, et välja minnes oli temal nuga ja sellega lõi ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ning pärast isa noaga löömist läks Aivar Reinup tuppa, ütles emale, mis toimus ja pärast seda läks ta naabrimehe juurde ning helistas oma abikaasale (tunnistajate xxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx ütlused).
12. Kohus on seisukohal, et Aivar Reinup on tapmise katse oma isa xxxxxxxxxxxxx suhtes toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Siinjuures arvestab kohus ennekõike välist teopilti – löökide arvu, vahendit ja löömise piirkonda. Süüdistatav Aivar Reinup väljus majast ja järgnes kannatanu Eldur Reinupile põhjusel, et teda takistada politseisse helistamast. Kannatanu xxxxxxxxxxxx soovis politseisse helistada süüdistatav Aivar Reinupi agressiivse ja vägivaldse käitumise pärast. Süüdistatav Aivar Reinup oli teadlik, et kannatanu xxxxxxxxxxxx väljus majast selleks, et helistada politseisse. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et süüdistatav Aivar Reinup vihastas isa sellesisulise soovi peale, kuna Aivar Reinup oli alkoholijoobes, agressiivne ja ta oli tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud koos kohustusega mitte tarvitada alkoholi. Seda on kinnitanud ka süüdistatav Aivar Reinup ise. Politseisse teatamise korral oli reaalne oht, et süüdistatav Aivar Reinupil tuleb karistust vanglasse kandma minna. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et majast väljudes oli süüdistatav Aivar Reinupil kaasas nuga, millega ta ründas koheselt oma isa. Aivar Reinup lõi oma isa kolmel korral noaga selja tagant rindkere piirkonda. Vigastused paiknesid lähestikku. xxxxxxxxxxxxxx tuvastati kaks torkehaava vasemal pool abaluu nurgast kõrgemal ja sellest madalamal lülisamba juures. Kolmas torkehaav tuvastati paremal seljapiirkonnas alumiste roiete piiril. Haavad kuni 2 cm pikkused. Vigastustest üks oli vasakusse rinnaõõnde tungiv ja kopsu vigastav. Vigastuste tüsistusena tekkis vasakpoolne veri-õhkrind ja nahaalune õhkemfüseem rindkerepiirkonnas (tl 31-35). Seega ainuüksi teo tehioludest järelduvalt pidi Aivar Reinup vähemalt võimalikuks pidama, et lüües korduvalt oma isa noaga rindkere piirkonda, s.o elutähtsate organite piirkonda, võib xxxxxxxxxxxx surra. Kuna Aivar Reinup selliselt käitus, pidi ta möönma, et isa surm võib saabuda. Seda, et Aivar Reinup pidas võimalikuks ja möönis surma, kinnitab kohtu arvates seegi, et Aivar Reinupi sõnul vigastas ta ennast maja juures asuvas heinaküünis seetõttu, et „arvas, et isaga on lõpp“. Lisaks on kohtu arvates kogutud tõenditega usaldusväärselt tuvastatud, et süüdistatav Aivar Reinup oli omalt poolt teinud kõik selleks, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx surm saabuks. Süüdistatav Aivar Reinup oli tekitanud kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx eluohtlikud vigastused. Süüdistatav Aivar Reinup lahkus koheselt sündmuskohalt, läks majja, naabri juurde ja seejärel heinaküüni. Süüdistatav Aivar Reinup ei astunud ise mingeid samme selleks, et kannatanu xxxxxxxxxxxxxx abistada või talle abi tagada. Kuna kannatanu xxxxxxxxxxxx oli ise suuteline helistama Häirekeskusesse ja kutsuma kiirabi ning talle tagati õigeaegne meditsiiniline abi, jäi kannatanuxxxxxxxxxxxxxx surm saabumata. 13. Kuna kohus leidis eelnevalt, et süüdistatav Aivar Reinup on tapmise katse toime pannud tahtlikult, on kohtu arvates süüdistatav Aivar Reinupi tegu

§ 25

lg 2 – § 113 lg 1 järgi õigesti kvalifitseeritud ja alused teo ümber kvalifitseerimiseks

§ 118lg 1 p 1 järgi puuduvad.

14. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud, et süüdistatav Aivar Reinupi pani toime

§ 25lg 2 – § 113 lg 1 sätestatud süüteo.

III Õigusvastasus ja süü

1. Kohus leiab, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 10 Aivar Reinupi suhtes on läbi viidud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx IV Karistus
2. Kohus leiab, et süüdistatav Aivar Reinupile esitatud süüdistused ei ole käsitletavad ühe teona ja seega ei moodusta ideaalkogumit

§ 63lg 1 mõttes.

Kogutud tõenditest nähtuvalt on tegemist eraldiseisvate sündmustega, mis on aset leidnud samal õhtul, kuid sellele vaatamata ei ole kantud selgelt ühisest tahtlusest. Samuti ei ole teod ajaliselt ja ruumiliselt sellisel määral seotud, et kolmandad isikud tajuksid objektiivselt kogu tegu ühtse, kokkukuuluva teona. Kannatanu ütlustest nähtuvalt lõi süüdistatav Aivar Reinup teda tugikepiga ja pärast seda lahkus korra ruumist ning jätkas toaukse lõhkumist. Mingil hetkel katkestas ta lõhkumise, rahunes ja suhtles oma vanematega. Kui Aivar Reinup hakkas raha nõudma ja kannatanul ei olnud talle seda anda, jätkas Aivar Reinup lõhkumist, misjärel otsustas kannatanu minna välja politseid kutsuma. Aivar Reinup järgnes ja lõi teda noaga (tl 20-22). Seega on tegemist selgelt eraldikäsitletavate tegudega, mistõttu tuleb Aivar Reinupile karistus mõista vastavalt

§ 63

lg-le 2, st mõlema teo eest eraldi ja

§ 64alusel mõistetud karistused liita.

17.

§ 121

lg 2 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

§ 113

lg 1 sätestab sanktsioonina 6- kuni 15-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdistatav Aivar Reinupi süü kuritegude toimepanemisel on olnud keskmisest suurem. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus kannatanu isikut – kõrges eas ja raske puudega isik, Aivar Reinupi lähedane, isa. Samuti kannatanu xxxxxxxxxxxxx käitumist – xxxxxxxxxxxxxei alustanud konflikti ega teinud omalt poolt midagi selleks, et konflikt tekiks. Kogutud tõenditest nähtuvalt (mis on kohtu arvates ka eluliselt usutav), oli süüdistatav Aivar Reinup juba enne koju jõudmist agressiivne ja vihane ning seda põhjusel, et ühise joomingu käigus oli tema suhtes vägivaldselt käitutud. Süüdistatav Aivar Reinup, olles vihane eelnevalt toimunu üle, elas oma viha välja oma vanemate peal. Süüdistatav Aivar Reinup lõi kannatanu xxxxxxxxxxxxxx korduvalt ja tugevajõuliselt tugikepiga, mida kannatanu kasutas liikumiseks. Korduvat löömist kinnitavad xxxxxxxxxxxxxx tuvastatud vigastuste paiknemine – vasakul õlavarrel ja paremal küünarvarrel. xxxxxxxxxxxxx verevalumeid paremal küünarvarrel on fotografeeritud ja sellest järeldub nii löökide korduvus (verevalumid suures ulatuses, nii siseküljel kui ka välisküljel), kui ka tugevus (fotod tehtud 16.02.2016. a, s.o 10 päeva pärast sündmust). Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka Aivar Reinupi enda teojärgset käitumist. Kuigi vahepealsel ajal suutis Aivar Reinup maha rahuneda, jätkas ta xxxxxxxxxxxxx suhtes vägivalla kasutamist, kuid veelgi jõhkramal viisil. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et kuigi kannatanu xxxxxxxxxxxxx soov politseisse helistada oli tingitud süüdistatav Aivar Reinupi vägivaldsest ja agressiivsest käitumisest, reageeris süüdistatav Aivar Reinup sellele veel 11 suurema vägivalla kasutamisega. süü suuruse juures arvestab kohus, et süüdistatav Aivar Reinup lõi kannatanu xxxxxxxxxxxxxx noaga kokku kolmel korral ja seda rindkere piirkonda. Rünne toimus kannatanu selja tagant, mistõttu oli see kannatanu jaoks ootamatu ja tal puudus isegi võimalus midagi enese kaitseks ette võtta. Arvestada tuleb sedagi, et pärast rünnet noaga, jättis süüdistatav Aivar Reinup oma isa välja maha lamama ja lahkus sündmuskohalt. Selle asemel, et isale vajalikku meditsiinilist abi kutsuda, pidas süüdistatav Aivar Reinup vajalikuks minna naabri juurde telefoni küsima, et helistada oma endisele abikaasale. Süüdistatav Aivar Reinupi isa kannatanu xxxxxxxxxxxx sai vajalikku õigeaegset meditsiinilist abi üksnes tänu sellele, et ta ise oli suuteline Häirekeskusesse helistama (kuigi ka tunnistaja xxxxxxxxxs võttis Häirekeskusega ühendust). Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et tapmine jäi katse staadiumisse. Samuti asjaolu, et kannatanuxxxxxxxxxxxxxxon saadud vigastustest käesolevaks ajaks tervenenud ilma püsivate terviseseisundit mõjutavate jääknähtudeta (tl 156). Karistust kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul ei saa karistust kergendavaks asjaoluks pidada

§ 57lg 1p-s 9 sätestatud leppimist kannatanuga.

Kohtuistungil leidis veenvalt kinnitust, et Aivar Reinup on järjepidevalt tekitanud süütunnet juhtunus kannatanu xxxxxxxxxxxxxx ja Aivar Reinupi emal, tunnistaja Aime Reinupil. Süüdistatav Aivar Reinup ei ole ilmselgelt aru saanud ega teadvustanud toimepandud kuritegusid, nende raskust ja tagajärgi. Seda kinnitavad ainuüksi süüdistatav Aivar Reinupi enda ütlused, mis on olnud erinevatel aegadel erinevad ja millest nähtuvalt ta senini õigustab oma teguviisi ning näeb süüd vanematel (üritades ütlustes ka vanemaid süüstada). Süüdistatav Aivar Reinup kasutab tahtmise saamiseks ähvardusi enesetapuks ning tekitab kahju- ja süütunnet teistes, s.o oma vanemates. Sellistel tingimustel „leppimist“ ei saa pidada vabatahtlikuks ja aktsepteeritavaks. Kohtu hinnangul saab karistust kergendada selline leppimine, milles mõlemad pooled teadvustavad tehtut adekvaatselt ja on valmis üksteisele tunnistama oma eksimusi, vabandama ja andestama. Kohtul on kindel veendumus, et sellist leppimist kannatanu xxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Aivar Reinupi vahel toimunud ei ole. Kohus on seisukohal, et karistust kergendava asjaoluna ei ole võimalik arvestada ka puhtsüdamlikku kahetsust (

§ 57lg 1 p 3).

Aivar Reinup on sõnaliselt väljendanud kohtueelses menetluses kahetsust (tl 98). Kohtus ütlusi andes süüdistatav Aivar Reinup ei ole väljendanud mingisugust kahetsust. Mingisugust kahetsust ei nähtu ka süüdistatav Aivar Reinupi kohtus antud ütluste sisust. Süüdistatav Aivar Reinup järjepidevalt õigustas oma teguviisi, leidis põhjuseid, kuidas vanemate käitumine tõukas omakorda teda vägivaldselt käituma. Nii on ta selgitanud, et tugikepiga lõi ta kannatanu xxxxxxxxxxxxxx, sest teda sõimati ja löödi. Noaga löömist peab süüdistatav Aivar Reinup aga „õnnetuseks“. Ka kohtus ütlusi andes andis süüdistatav Aivar Reinup selgelt mõista, et tal on enesetapumõtted ja peale otsust kaotab ta mõlemad vanemad. Süüdistatav Aivar Reinup selgitas, et ta on varemgi ähvardanud enesetapuga vanemaid ja kui ta astub samme, siis saab ta oma tahtmise. Lisaks on süüdistatav Aivar Reinup selgelt öelnud, et ka vanematel on süü, mitte ainult temal. Kohus on veendumusel, et süüdistatav Aivar Reinup ei tunne mingisugust kahetsust. Karistust raskendava asjaoluna tuleb mõlema kuriteo osas arvestada, et kannatanu xxxxxxxxxxxx on kõrges eas olev inimene (

§ 58p 3).

Kuritegude toimepanemise ajal oli kannatanu xxxxxxxxxxxx 79-aastane. Tapmise katse toimepanemise eest mõistetava karistuse puhul on oluline arvestada karistust raskendava asjaoluna, et kannatanu xxxxxxxxxxxx on süüdistatav Aivar Reinupi perekonnaliige, s.o isa (

§ 58p 4).

Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et süüdistatav Aivar Reinupit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kehtivad väärteokaristused puuduvad (tl 119-123). 12 Pärnu Maakohtu 29.06.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-8446 tunnistati Aivar Reinup süüdi

§ 424

järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, millest ärakandmata karistus jäeti tingimuslikult

§ 74lg 1 alusel täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga (tl 124).

Põhja Ringkonnaprokuratuuri 28.06.

1. a määrusega on Aivar Reinupi suhtes lõpetatud kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. Kriminaalmenetluses kahtlustati Aivar Reinupit selles, et ta konflikti käigus lõi teist inimest noaga jala piirkonda ja sellega tekitas tervisekahjustusi (tl 125-126). Tartu Maakohtu 21.01.
2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-528 mõisteti Aivar Reinup süüdi

§ 121

järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust, millest ärakandmata karistus (11 kuud 28 päeva vangistust) jäeti tingimuslikult

§ 74lg 1,3 alusel täitmisele pööramata 2aastase katseajaga.

Lisakohustuseks määrati Aivar Reinupile alluda katseajal alkoholismivastasele ravile. Aivar Reinup tunnistati süüdi oma isa xxxxxxxxxxxxi ja ema xxxxxxxxxxxxxsuhtes vägivalla kasutamises (tl 127-128). Tartu Maakohtu 26.08.

1. a määrusega pöörati Aivar Reinupile mõistetud ärakandmata karistus täitmisele, kuna Aivar Reinup rikkus talle määratud lisakohustust. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt jätkas Aivar Reinup pidevalt alkoholi tarvitamist, joobeseisundis on Aivar Reinup agressiivne ja agressiivselt käitus ta ka kohtuistungil (tl 129-131). Karistust asus Aivar Reinup kandma 23.09.
2. a. Tartu Maakohtu 09.10.
3. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-8401 tunnistati Aivar Reinup süüdi

§ 121

järgi ja mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, mida suurendati

§ 65

lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga (11 kuud 12 päeva). Aivar Reinupile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 12 päeva. Aivar Reinup mõisteti süüdi vägivallakuriteos, mis ta oli toime pannud oma isa xxxxxxxxxxxxx suhtes (tl 132-133,134). Aivar Reinup vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla Harju Maakohtu 06.05.

1. a määrusega. Kohus määras Aivar Reinupile lisakohustustena muuhulgas läbida alkoholismivastane ravi ja mitte tarvitada alkoholi (tl 135-136). Aivar Reinup vabastati karistuse kandmiselt 22.05.
2. a. Eeltoodust tulenevalt on Aivar Reinup järjepidevalt kasutanud vägivalda oma vanemate suhtes ja teda on vanemate suhtes toimepandud kuritegude eest ka süüdi mõistetud. Lisaks kohtuotsustele on aga politseis registreeritud hulgaliselt teateid, mille sisuks on Aivar Reinupi vägivaldne ja agressiivne käitumine oma vanemate suhtes ning seda alates aastast 2011 (tl 5668). Kohtu hinnangul on ilmne, et Aivar Reinupi käitumises suureneb järjepidevalt vägivaldsuse aste. Tema teod muutuvad üha ohtlikumaks. Kusjuures kõige enam ohustatud isikuteks on ennekõike tema vanemad, xxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxx Tegemist on eakate inimestega. xxxxxxxxxxxxxx on tuvastatud raske puue, millest tingituna vajab igal ööpäeval kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel ja järelevalvet (tl 143). Samuti vajab kõrvalist abi xxxxxxxxxxx igapäevaste toimingute juures (liikumine, riietumine, ravimite võtmine) (tl 142). Tuvastatud on seegi, et xxxxxxxxxxxxxx on alkoholisõltuvus. Alkoholi tarvitanuna käitub xxxxxxxxxxxxxettearvamatult ja argessiivselt ning paneb toime õigusrikkumisi. Korduvalt on Aivar Reinupit kohutulahenditega kohustatud läbima alkoholismivastast ravi, kuid seda tulutult. Olenemata sellest, et Aivar Reinup vabastati tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, rikkus ta talle kohtulahendiga määratud kohustusi. Esiteks on tuvastatud, et kuritegude toimepanemise ajal oli Aivar Reinup alkoholijoobes, aga kohustust on ta rikkunud kriminaalhooldusametniku vastuse kohaselt ka 04.12.
3. a (tl 107-108). Teiseks nähtub materjalidest, et Aivar Reinup ei täitnud ka teisi talle kohtulahendiga määratud kohustusi nõuetekohaselt. Aivar Reinupil tuli läbida alkoholismivastane ravikuur. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 13 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi x Kohus peab oluliseks arvestada ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Käesoleval juhul peab kohus äärmiselt oluliseks, et tegemist on isikuga, kes on järjepidevalt jätkanud samalaadsete, s.o vägivaldsete süütegude toimepanemist. Samas arvestab kohus sedagi, et käesoleva otsusega tunnistatakse Aivar Reinup süüdi ka elu vastu suunatud süüteo toimepanemises, mis näitab, et Aivar Reinupist lähtuv ohtlikkus teistele isikutele on aja jooksul oluliselt suurenenud. Oluline on ka see, et kannatanuks on järjepidevalt olnud ka sama isik, s.o isa xxxxxxxxxxxx. Kuna mõistetav karistus peab näitama riiklikku hukkamõistu sellisele järjepidevale käitumisele, peavad korduvkurjategijatele mõistetavad karistused olema piisavalt ranged. Seda ka põhjusel, et ilmselgelt ei ole varasemalt mõistetud karistused täitnud eesmärke. Aivar Reinup suhtub järjepidevalt ja jätkuvalt ükskõikselt teiste isikute õigustesse. Eeltoodud karistust mõjutavaid asjaolusid arvesse võttes peab kohus põhjendatuks määrata Aivar Reinupile

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi toimepandud kuriteos karistuseks 3 aastat vangistust ja

§ 25lg 2 – § 113 lg 1 järgi toimepandud kuriteos 8 aastat vangistust.

Kohus, hinnates Aivar Reinupi süü suurust ja karistuse eesmärke, peab vajalikuks

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Kuna kohus lahendas kriminaalasja lühimenetluses, tuleb mõistetud põhikaristust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, s.o 3 aastat vangistust. Aivar Reinupile tuleb seega mõista lõplikuks karistuseks 6 aastat vangistust. Kuna Aivar Reinup pani kuriteod toime ajal, kui ta oli tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud ja talle oli määratud katseaeg kuni 21.03.2016. a (tl 135-136), tuleb mõistetud karistust

§ 65

lg 2 alusel suurendada varasema kohtuotsusega määratud karistuse ärakandmata osa võrra. Tartu Maakohtu 09.10.

1. a otsusega mõisteti Aivar Reinupile lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 12 päeva, mille kandmise algust arvestati 09.10.
2. a (tl 132-133,134). Aivar Reinup vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 22.05.
3. a. Seega on Aivar Reinupi ärakandmata karistuse pikkuseks 9 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja hulka tuleb lugeda Aivar Reinupi eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks Aivar Reinupi kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 06.02.
4. a (tl 87). Aivar Reinupi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. V Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud summas 72 eurot (tl 100), 132,72 (tl 118), 144 eurot (tl 146147, 148), s.o kokku 348,72 eurot. Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 313,44 eurot. Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 662,16 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks Eldur Reinupi suhtes läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu 61 eurot (tl 36) ja Aivar Reinupi suhtes läbiviidud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasu 255 eurot (tl 81,82-83). Kokku on ekspertiisitasu 316 eurot. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.
5. a vastu võetud (kehtiv alates 14 01.01.2016.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 430 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1075 eurot. Menetluskulud kokku on 2053,16 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Aivar Reinupilt. Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. VI Asitõendid Kriminaalasjas on asitõendiks Kurepesa tee maja nr 11 kõrvalhoone-küünis kinnipeetud Aivar Reinupilt äravõetud puidust päraosaga lauanuga, üldpikkusega 30 cm, teraosa pikkusega 18,5 cm (tl 2-7,53-55). Asitõend asub kriminaalasja juures. Asitõendi vaatluse käigus on noa erinevatelt osadelt võetud kokku 6 DNA-proovi, mis on pakendatud ja millised asuvad kriminaalasja juures. Kuna kannatanuxxxxxxxxxxxxx ei ole soovinud lauanoa tagastamist, vaid hävitamist, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel asitõendiks olev nuga kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Samuti tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada 6 DNA-proovi. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2016.a otsusega. RESOLUTSIOON
6. Tühistada Tartu Maakohtu
7. juuni 2016 otsus osaliselt, s.o Aivar Reinupile

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 ja § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi mõistetud karistuste ning § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. 2. Nimetatud osas teha uus otsus, millega: 2.1. Mõista Aivar Reinupile

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

2.2. Mõista Aivar Reinupile

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi karistuseks 6 aastat 6 kuud vangistust.

2.3.

§ 64

lg 1 alusel mõista Aivar Reinupile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud vangistust. 2.

1. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o 2 aastat 6 kuud, ja mõista Aivar Reinupile kuritegude kogumis lõplikuks karistuseks 5 aastat vangistust. 2.
2. Suurendada

§ 65lg 2 alusel Aivar Reinupile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 9.

oktoobri 2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 28 päeva vangistust, võrra ja mõista Aivar Reinupile kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust. 2.6.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Aivar Reinupi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda karistuse kandmise algusajaks tema kinnipidamise aeg, s.o

1. veebruar
3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4. Apellatsioon rahuldada. 15
5. Maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 288 eurot, sealhulgas käibemaks 48 eurot, vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt süüdistatavale Aivar Reinupile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Aivar Reinupil apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu 288 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda. 16