← Eesti

4-13-7163/18

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-13-7163 Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. detsembri 2016 määrus AP taotluse rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AP (ik XXXXXXXXXXX; elukoht: XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  3. detsembri 2016 määrus väärteoasjas nr 4-13-7163 AP taotluse rahuldamata jätmise kohta jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Harju Maakohtu 28.11.2013 määrusega asendati AP-le Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) 26.09.2010 otsusega väärteoasjas nr 10047433 määratud rahatrahv tasumata 766,94 euro ulatuses arestiga 20 päeva, 05.01.2011 otsusega väärteoasjas nr 10011941 määratud rahatrahv tasumata 800 euro ulatuses arestiga 20 päeva ja 14.01.2011 otsusega väärteoasjas nr 10063060 määratud rahatrahv tasumata 800 euro ulatuses arestiga 20 päeva (kogusumma 2366,94 euro ulatuses), kokku arestiga 60 päeva. Maakohus määras, et AP-l tuleb asenduskaristusena kohaldatud arestid väärteoasjades ära kanda järgmiselt: - 15 päeva aresti kanda 1 kuu pärast kriminaalasjas nr 1-13-8638 mõistetud karistuse ärakandmist või pärast ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastamist; - 15 päeva aresti kanda järgmisel kuul pärast esimese osa ärakandmist; - 15 päeva aresti kanda järgmisel kuul pärast teise osa ärakandmist; - 15 päeva aresti kanda järgmisel kuul pärast kolmanda osa ärakandmist. Arestid kuuluvad ärakandmisele PPA Põhja prefektuuri arestimajas. Kohtumäärus jõustus 10.12.
  6. Harju Maakohtu 26.08.2016 määrusega jäeti läbivaatamata AP taotlus temale Harju Maakohtu 28.11.2013 määrusega nr 4-13-7163 asenduskaristusena mõistetud 60-päevase aresti asendamiseks üldkasuliku töö tundide tegemisega. 1

(3)
  1. Harju Maakohtu 26.09.2016 määrusega rahuldati süüdlase AP taotlus talle Harju Maakohtu 28.11.2013 määrusega nr 4-13-7163 asenduskaristusena kohaldatud 60-päevase aresti kandmise edasi lükkamiseks. AP-t kohustati kandma ära talle Harju Maakohtu 28.11.2013 määrusega nr 4-13-7163 asenduskaristusena kohaldatud ja seni ärakandmata aresti päevad hiljemalt
  2. veebruariks 2017 Põhja prefektuuri arestimajas. Maakohus määras, et arestipäevad kuuluvad endiselt ärakandmisele 15 päeva korraga. AP poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada AP suhtes sundtoomist arestimajja ning aresti kandmise aja algust hakata lugema tema aresti kandmisele toimetamisest. Maakohus lisas, et KarS § 82 lg 2 p 3 alusel AP-le Harju Maakohtu 28.11.2013 määruse nr 4-13-7163 täitmise aegumine peatub ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud. Kohtumäärus jõustus 12.10.
  4. Süüdlane AP esitas 19.12.2016 Harju Maakohtule uue taotluse, milles ta soovib kohtult lükata veelkord edasi talle Harju Maakohtu 28.11.2013 määrusega asenduskaristuseks mõistetud kokku 60-päevase aresti kandmine, kuna ta viibib alates 16.12.2016 haiguslehel, mille on talle välja andnud tema perearst. Samuti on ta mitmel korral saanud Põhja prefektuuri arestimajast teada, et neil ei ole vabu kohti aresti kandmisele asumiseks.
  6. detsembri 2016 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata AP taotluse asenduskaristusena mõistetud 60-päevase aresti kandma asumise edasilükkamiseks. Maakohtu hinnangul ei esinenud kaalukaid asjaolusid, mille tõttu oleks jälle põhjendatud AP-le Harju Maakohtu 28.11.2013 määrusega asenduskaristusena kohaldatud kokku 60-päevase aresti kandmise edasilükkamine. Maakohus märkis, et AP-le on juba 26.09.2016 määrusega lükatud edasi aresti kandmine kuni 02.02.
  7. Süüdlane viibib väidetavalt haiguslehel alates 16.12.2016, kuid enne seda oli tal piisavalt juba varasemalt arestipäevade ositi kandmiseks. Lisaks ei ole maakohtu hinnangul AP esitanud kohtule mitte ühtegi arstitõendit oma haiguse tõendamiseks ning isikul on võimalik kuni 02.02.2017 arestipäevi ositi edasi kanda. Lisaks teatas Põhja prefektuuri arestimaja, et alates
  8. aasta oktoobrikuust ei ole neil probleeme arestialustele kohtade leidmisega, kuna vajadusel suunatakse isikuid aresti kandma Ida prefektuuri arestimajja. Maakohus lisas, et AP on mitmeid kordi väärteokorras ja kriminaalkorras karistatud, tema suhtes on kohaldatud asenduskaristust juba mitu aastat tagasi ning isik vabanes vanglast juba
  9. aasta aprillis. Maakohtu hinnangul ei ole enam otstarbekas lükata jällegi isikule kohaldatud aresti kandmist edasi. Maakohus leidis, et AP taotluses toodud põhjused ei ole niivõrd olulised, et kohtul oleks alus veelkord kokku 60-päevase aresti edasi lükkamiseks. Samuti ei tekkinud maakohtul veendumust, et isik ise ilmuks uuesti vabatahtlikult aresti kandmisele. Maakohus rõhutas, et Harju Maakohtu 28.11.2013 määrus nr 413-7163 on jõustunud ja kuulub täitmisele ning täitmiskohtunikul puudub taotluses esitatud motiividel alus karistuse kandmise edasilükkamiseks.
  10. Harju Maakohtu
  11. detsembri 2016 määruse peale esitas
  12. jaanuaril 2017 määruskaebuse AP. Kaebuse esitaja taotleb aresti kandmisele asumise edasilükkamist ning uue aresti kandmise graafiku koostamist. AP lisab, et ta oli haige ning tal ei olnud võimalik aresti kandma asuda, mistõttu ei ole tal võimalik asenduskaristusena mõistetud aresti
  13. veebruariks 2017 ära kanda. Määruskaebusele on lisatud OÜ J väljastatud kolm töövõimetuslehte, millest nähtuvalt oli AP töövõimetuslehel 16.09.2016 – 29.09.2016; 08.11.2016 – 28.11.2016 ja 16.12.2016 – 27.12.
  14. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 2
(3)
  1. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt. Maakohus on andnud hinnangu AP taotluse põhjendatusele ning leidnud, et taotlus ei ole põhjendatud, kuivõrd taotlusest ei nähtu selliseid asjaolusid mis tingiks karistuse täitmisele pööramise taaskordse edasilükkamise. VTMS § 209 lg-s 1 sätestatud asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita karistusena kohaldatud aresti ning mis tingiks AP aresti täitmisele pööramise edasilükkamise, maakohus taotluse pinnalt ei tuvastanud. AP on ka määruskaebuses märkinud, et ta viibis haiguslehel ning seetõttu ei olnud tal võimalik asuda aresti kandma ning ei ole võimalik kogu aresti ära kanda
  2. veebruariks
  3. Ringkonnakohus leiab samaselt maakohtuga, et asenduskaristuseks mõistetud ja ositi kandmisele kuuluva 60-päevase aresti täitmisele pööramise edasilükkamiseks ei ole esitatud taotluse ja määruskaebuse põhjal alust. Maakohus on põhjendatult viidanud asjaolule, mille kohaselt oli AP-l võimalik arestipäevi ositi kandma asuda. Kuivõrd AP-le mõisteti asenduskaristus juba Harju Maakohtu 28.11.2013 määrusega ning AP vabanes vanglast
  4. aasta aprillikuus, oli isikul ka varasemalt võimalusi asuda talle asenduskaristusena mõistetud aresti kandma. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tõendatud, millisel põhjusel oli AP töövõimetuslehel ning kas see takistas reaalselt isikul aresti kandmisele asumist. Ringkonnakohus selgitab, et VTMS § 209 lg 1 kohaselt võib aresti täitmisele pööramise edasi lükata, kui esineb asjaolusid, mistõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti. Antud juhul ei esine asjaolusid, mis takistaksid viivitamatult aresti täitmisele pööramist, kuivõrd töövõimetuslehed olid AP-le väljastatud eelmise aasta septembris, novembris ja detsembris ning käesoleval hetkel VTMS § 209 lg-s 1 sätestatud asjaolusid ei esine. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult ja seaduslikult jätnud AP taotluse karistuse kandmisele asumise edasilükkamiseks rahuldamata. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid argumente, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks ning määruskaebuse rahuldamiseks.
  5. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS §-dest 147 lg 1 p 1, 194, 196, 198 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja vaidlustatud Harju Maakohtu
  6. detsembri 2016 määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.