Obsah (7)

§ 116§ 120§ 124§ 137§ 145§ 123§ 143

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-17663 Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Indrek Parrest Tsiviilasi VL av

§ 116

lg 2 mõttes seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest, sh hoolitseda lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja 3 lapse vara (varahooldus) eest ning otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem

§ 120lg 1 järgi üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus).

Vanema isikuhooldusõigus hõlmab

§ 124

lg 1 ja § 126 lg 2 järgi mh vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda.

§ 137

lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 3 kohaselt ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

1. Esitatud avaldusest ja ärakuulamisel avaldatu kohaselt elab puudutatud isik I aastaid ema juures. Praegusel ajal viibib isa Suurbritannias. Igapäevaselt hoolitseb lapse eest ja kasvatab teda ema. Isalt on lapse kasuks välja mõistetud elatis, isa seda ei tasu, selle sissenõudmisega tegeleb kohtutäitur. Igapäevaseid otsustusi võtab vastu lapse ema, isa sellesse ei sekku. Isa vaid suhtleb ebaregulaarselt lapsega. Sisulisi vastuväiteid isa avaldusele hooldusõiguse osas ei ole esitanud, ta soovib vaid jätkuvalt lapsega suhelda. Eelnenut arvesse võttes pidas kohus põhjendatuks ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist, kuna puudutatud isiku II vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada ja tema eest hoolitseda, tema hingeline seos lapsega ning senine pühendumus lapse eest hoolitsemisel on tunduvalt väiksemad kui avaldajal. Laps ning lapse huve kaitsvad isikud toetavad nimetatud avaldust. Kohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha, tervise ning hariduse küsimuste osas ning andis selles osas hooldusõiguse üle avaldajale. Määruskaebus
2. 24.10.2016 esitas puudutatud isik II Harju Maakohtu 27.09.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja jätta avalduse rahuldamata.
3. Puudutatud isik II leiab, et avaldaja soov asuda elama Soome ei saa olla aluseks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisele. Alaealise lapse elama asumine teise riiki saab toimuda üksnes vanemate kokkuleppel või teise vanema notariaalsel nõusolekul. Vastasel juhul oleks tegemist lapserööviga. Puudutatud isik II soovib lapsega suhelda ja osaleda tema elus. Avaldaja on takistanud puudutatud isiku II ja lapse vahelist suhtlemisõigust. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine muudaks suhtlemise isa ja lapse vahel veel raskemaks. Maakohtu määrus ei vasta

§ 145lg-le 1.

Puudutatud isik II ei nõustu maakohtu seisukohtadega ning leiab, et need on vastuolus

§ 123lg-ga 1.

Lapse elama asumisel teise riiki kaasneb peale elu- ja viibimiskoha, tervise- ja hardusküsimuste ka teisigi küsimusi, mida maakohus ei ole käsitlenud (nt keeleoskus, suhtlemine sõpradega, kohanemine teises ühiskonnas). Samuti tuleb mõelda selle peale, kuidas avaldaja on planeerinud enda ja lapse elu Soomes. Puudutatud isik I on küll kohtule öelnud, et soovib elada emaga Soomes, kuid laps ei pruugi oma vanusest tulenevalt kõiki üksikasju mõista. Suvel rääkis laps puudutatud isikule II, et tal on plaan õppida Eesti koolis ning ta ei taha elada Soomes. Soome elama asumise korral on lahendamata ka see, kuidas saab toimuma suhtlus puudutatud isiku II ja teiste sugulaste vahel. Seoses suhtlemisega tekivad ka täiendavad lisakulud. Laps soovib, et ka isa osaleks tema elus. Puudutatud isik II ei luba asuda avaldajal ja puudutatud isikul I elama Soome. Paljud pered elavad Eestis nii, et abikaasa töötab välismaal. 4

1. Maakohus on ebaõigesti märkinud, et puudutatud isikul II ei olnud sisulisi vastuväiteid. 27.12.2015 esitatud seisukohas on puudutatud isik II toonud välja kõik vastuväited. 20.09.2016 seisukohas märkis puudutatud isik II, et nõustub, et laps elab koos emaga ja seda tulevikus ka väljaspool Eesti Vabariiki, kuid seda tingimusel, et on kokkulepitud suhtluskord ja muud olulised küsimused. Lisaks märkis kohus, et eestkosteasutus on teatanud, et neil ei ole puudutatud isikuga II võimalik täiendavalt ühendust saada ning et teadaolevalt viibib ta välisriigis. 26.06.2016 helistas puudutatud isik II eestkosteasutusele ning andis oma arvamuse. Samuti andis ta teada, et on Eestis. Puudutatud isik II on töötanud Inglismaal projektipõhiselt, kuna ta on tarkvara- ja elektroonikainsener. Tal on paindlik ajakava, mis võimaldab osaliselt töötada ka kodus ning suure osa oma ajast viibib ta ka Eestis. Puudutatud isiku II vanematel on kodu Peipsi järve ääres, kus meeldib käia ka puudutatud isikul I. Elatise võlg on tekkinud pärast kohtuotsust, enne seda maksis ta vabatahtlikult elatist ja tasus lapse lisakulud. Võlasumma on tingitud hageja menetluskuludest, mis on põhjendamatult kõrged. Puudutatud isik II tahab kummutada ka avaldaja väited tema alkoholi tarvitamisest lapsega kohtumiste ajal. Vastused määruskaebusele
2. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Avaldaja on teavitanud kohut, et avaldaja perekond esitas taotluse alalise elamisloa saamiseks Soomes. Avaldajale ja puudutatud isiku I õele on elamisload väljastatud. Puudutatud isiku I osas on tähtaega pikendatud kohtumääruse või lapse isa nõusoleku esitamiseks kuni 30.12.
4. Puudutatud isikule I määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Eestkosteasutus loobus seisukoha esitamisest. Edasine menetluse käik
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 27.09.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning puudutatud isiku II määruskaebuse rahuldamata.
8. Asja materjalidest nähtuvalt on vanemate kooselu lõppenud
9. aastal ning poolte kokkuleppel jäi puudutatud isik I elama koos emaga. Puudutatud isik II on teostanud suhtlemisõigust, kuid lapse kasvatamise ja igapäevaelu küsimuste lahendamisega on tegelenud avaldaja. Lapse ema on esitanud avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks eelkõige põhjusel, et soovib asuda koos lapsega elama Soome, kuid puudutatud isik II ei anna selleks nõusolekut. Lisaks on avaldaja toonud välja, et ainuhooldusõiguse osaline üleandmine avaldajale on vajalik ka hooldusõiguse ja tegeliku faktilise olukorra kooskõlla viimiseks. 23.

§ 137

lg 1 kohaselt võib juhul, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, kumbki vanem kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu 5 hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Maakohus on ema avalduse alusel lõpetanud vanemate vahel ühise hooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha, tervise ning hariduse küsimuste osas ning andnud selles osas ainuhooldusõiguse üle lapse emale.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust määruskaebuse väide, mille kohaselt ei saa ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise aluseks olla avaldaja soov asuda elama välisriiki. Riigikohus on 12.02.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15 tehtud määruse p-s 28 asunud seisukohale, et lahendades vanemate ühise hooldusõiguse osalise lõpetamise asja olukorras, kus vanem soovib asuda lapsega välisriiki elama, tuleb arvestada ka lapse seotust kummagi vanemaga. Riigikohus leidis, et lapse ja välisriiki elama asuva vanema omavaheline side võib olla sedavõrd tugev, et kaalub lapse heaolu arvestades üles keskkonnavahetusest ja teisest vanemast eemalolekust tekkivad kahjulikud mõjud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hooldusõiguse osaline üleandmine lapse emale on käesoleval juhul põhjendatud ja lapse huvides. Maakohus on leidnud, et puudutatud isiku II vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada ja tema eest hoolitseda, tema hingeline seos lapsega ning senine pühendumus lapse eest hoolitsemisele on tunduvalt väiksemad kui avaldajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Puudutatud isik II on määruskaebuses avaldanud, et viibib seoses tööülesannete täitmisega osaliselt Inglismaal. Puudutatud isik II on 20.09.2016 seisukohas teatanud, et on nõus, et laps elab koos emaga ja seda tulevikus ka välisriigis. Puudutatud isik II ei ole ka piisavalt põhistanud, et tal oleks valmisolek igapäevaselt tegeleda lapse kasvatamise ja hooldamisega ning tagada lapsele stabiilne elukeskkond.
2. Kolleegiumi hinnangul ei anna asja materjalid alust kahelda ema võimekuses last kasvatada. Laps on elanud koos emaga alates vanemate lahkuminekust 2014.aastal. Lapse ema on olnud tema igapäevane hooldaja, mille tulemusel on lapse ja ema vahel tekkinud suurem kiindumussuhe. Arvesse tuleb võtta ka seda, et puudutatud isik I on kohtule avaldanud, et soovib elada koos emaga ning kolida koos temaga Soome. Määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mille põhjal võiks eeldada, et lapse elu- ja viibimiskoha, tervise ja hariduse küsimuste osas ainuhooldusõiguse üleandmine emale, kes on seda faktiliselt viimaste aastate jooksul teostanud, ei oleks lapse huvides. Riigikohus on leidnud, et vanemate lahuselu korral hooldusõiguse ümbervaatamisel tuleb seda muuta vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse (RKTKo nr 3-2-1-45-11, p 21). Kuna lapse kasvatamisega, sh tervise-ja haridusküsimustega on alates vanemate lahkuminekust tegelenud avaldaja ainuisikuliselt, on ka seetõttu põhjendatud avaldajale ainuhooldusõiguse osaline üleandmine.
3. Enamus puudutatud isiku II määruskaebuse väiteid puudutavad lapse ja puudutatud isiku II vahelist suhtlemiskorda olukorras, kui ema ja laps asuvad elama Soome. Ringkonnakohus juhib puudutatud isiku II tähelepanu sellele, et ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja ühele vanemale üleandmine ei mõjuta teise vanema õigust lapsega isiklikult suhelda.

§ 143lg 1 teise lause järgi on vanemal kohustus ja õigus lapsega isiklikult suhelda.

Seda ka juhul, kui vanema hooldusõigus on osaliselt lõpetatud.

§ 145

lg 4 järgi on tal ka lapse igapäevaelu puudutavate küsimuste otsustamise õigus ajal, mil laps teise vanema nõusolekul või kohtulahendi alusel tema juures viibib. Lisaks säilib ühine hooldusõigus 6 ulatuses, milles seda ei ole lõpetatud ning teisele vanemale üle antud. Puudutatud isiku II ja lapse vahelises suhtlemiskorras tuleb

§ 143lg 21 kohaselt vanemate vahel kokku leppida.

Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Käesolevas menetluses ei ole avaldaja lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks avaldust esitanud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Harju Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-15-19378 puudutatud isiku II avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Seega lahendatakse suhtlusõigusega seotud küsimused selles vaidluses.

1. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
2. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad vastavalt TsMS § 171 lgle 1 määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud puudutatud isiku II kanda, välja arvatud tasu puudutatud isikule I osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb Eesti Vabariigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Avaldajal ja eestkosteasutusel puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Samuti puuduvad puudutatud isikul I, peale riigi õigusabi tasu, muud ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Tasu puudutatud isikule I osutatud riigi õigusabi eest määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 7