Obsah (5)

§ 384§ 326§ 318§ 245§ 339

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-8908 Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Vir

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 24.11.2016 otsusega tunnistati S. Vink kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
2. juuni
3. 1.
4. Kohtuotsusega mõisteti S. Vinkilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 1075 eurot, kaitsja I. Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 240 eurot, ekspertiisi nr 16EAN0672 tegemise eest 168 eurot ja DNA-ekspertiisi nr 16E-GE0747 tegemise eest 627 eurot. S. Vinkile määrati õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul.
5. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Vink, kes palub, et DNA-ekspertiisikulu ekspertiisis nr 16E-GE0747 jääks riigi kanda (627 eurot), kuna ekspertiisi vastus oli eitav ning apellandi materiaalne olukord on raske. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb

§ 326lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

1. S. Vink on vaidlustanud ekspertiisikulude kandmise ekspertiisi nr 16E-GE0747 eest ning palub selle kulu – 627 eurot – jätta riigi kanda. 5.
2. Ringkonnakohus tuvastas, et kõik S. Vinkilt välja mõistetud menetluskulud tulenevad 24.11.2016 kokkuleppest (I kd tl 30-32), mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus S. Vink ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, menetluskulude suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kriminaalmenetluse kulude hulgas, mis kuuluvad S. Vinki poolt hüvitamisele, on kokkuleppes märgitud mh DNA ekspertiisi nr 16E-GE0747 kulu summas 627 eurot (I kd tl 32). Viru Maakohtu
3. novembri 2016 istungi protokolli kohaselt (I kd tl 29) selgitas kohus S. Vinkile tema õigusi, mis olid talle arusaadavad. S. Vink vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda vaba tahet. Samuti ta tunnistas menetluskulusid, mis annab kohtule aluse need taotletud suuruses välja mõista. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

5.

1. Eeltoodut silmas pidades leiab ringkonnakohus, et S. Vinki puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning apellatsiooni läbivaatamiseks alus puudub, kuna apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Nimetatud seisukohta kinnitab ka vastav kohtupraktika (vt Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktid 5.2, 5.3). -2-
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus S.

Vinki apellatsiooni läbi vaatamata. /allkiri/ Maarika Kuusk -3-