Obsah (5)

§ 74§ 200§ 68§ 75§ 78

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-5929 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Va

§ 74

lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Vitali Jurjev (isikukood 36305254911), määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu
2. novembri 2016 määrus jätta muutmata.
3. Süüdimõistetu Vitali Jurjevi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tartu Maakohtu 17.08.2015 otsusega karistati Vitali Jurjevit

§ 200

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 3 aasta vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka V.

Jurjevi eelvangistuses viibimise aeg alates 16.03.2015 kuni 17.08.2015, s.o 5 kuud 2 päeva, ja mõisteti V. Jurjevi kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg 1 ja 3 alusel ei pööratud vangistust täielikult täitmisele, kui V.

Jurjev ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal toimuva käitumiskontrolli ajal talle täitmiseks määratud kontrollkohustusi ning

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75lg 2 p-de 1 ja 2 alusel määrati V.

Jurjevile katseajaks täitmiseks järgmised lisakohustused: heastada kuriteoga tekitatud kahjust pool, s.o 587,50 eurot 1 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ning kohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamisest 17.08.

1. Kohtuotsus jõustus 02.09.
3. 10.08.2016 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb V. Jurjevile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. 2.
4. Tartu Maakohtu 19.08.2016 määrusega kuulutati V. Jurjev tagaotsitavaks ning määrati tema tabamisel tõekndiks vahistamine, kuna kohtul oli piisavalt alust arvata, et V. Jurjev hoiab kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Maakohtu määrus
5. Tartu Maakohtu 28.11.2016 määrusega pöörati

§ 74lg 4 alusel täitmisele V.

Jurjevile Tartu Maakohtu 17.08.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 2 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust. V. Jurjev peeti kinni 26.11.2016, millest tuleb arvestada karistuse kandmise aega. 3.1. Maakohus asus seisukohale, et kriminaalhoolduse jätkamine V. Jurjevi suhtes ei ole võimalik. V. Jurjevi kriminaalhooldus ei ole kulgenud nõuetekohaselt eelkõige alkoholi tarvitamise tõttu. Alkoholi tarvitamisega on ta jätnud täitmata talle kohtuotsusega

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustuse, mis oli karistuse täitmisele pööramata jätmise üheks tingimuseks. Esimese erakorralise ettekande esitamise järel määras kohus V. Jurjevile täiendava kontrollkohustuse, millega toetada alkoholi tarvitamist keelava kohustuse täitmist. V. Jurjev läbis 08.06.2016 A-Kliinikus alkoholismi vastase T-protseduuri. V. Jurjevi poolt

§ 75

lg 2 p 5 alusel määratud kontrollkohustuse täitmist kinnitab kriminaalhooldusametnik. Vaatamata sellele jätkas V. Jurjev alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kontrollkohustust mittetäitvat käitumist.

Tal on pärast viimast erakorralist ettekannet katseajal tuvastatud 2-l korral alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. 3.2. Karistuse täitmisele pööramise teiseks põhjuseks on

§ 75lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõude rikkumine.

Süüdimõistetu ei ole läinud kriminaalhooldaja juurde registreerima kahel järjestikusel kokkulepitud ajal ning on seejärel olnud kriminaalhooldajale kättesaamatu. Süüdimõistetut iseloomustab kohustustest kõrvalehoiduv käitumine. Ta on kriminaalhooldajale lubaduste andmisega lükanud edasi kontrollnõude täitmist. Samasuguselt käitus ta kohtuga, kui sai teada erakorralise ettekande esitamisest. V. Jurjev helistas korduvalt kohtusse ja lubas ilmuda kohtuistungile. Ta ei teinud seda 3 kuu vältel. Maakohus sai erakorralist ettekannet arutada pärast politsei poolt V. Jurjevi kohtusse toimetamist. V. Jurjevi kriminaalhooldust takistav käitumine on sõltunud temast endast ja tuleneb tema alkoholiga seotud eluviisidest. 3.3. Karistuse täitmisele pööramise põhjuseks ei ole erakorralises ettekandes märgitud

§ 75lg 2 p 1 järgi määratud kontrollkohustuse täitmata jätmine.

Erakorralise ettekande esitamise ajaks oli kannatanule kahju hüvitamise tähtaja saabumiseni jäänud seitse päeva. Kohtuistungil erakorralist ettekannet arutades lubas süüdimõistetu hüvitada kannatanule kahju. Süüdistatava sõnadest lähtudes ei ole lubaduse täitmine usutav seetõttu, et süüdistatav peab ebaõiglaseks temalt poole kahju hüvitamise nõudmist, kuna ta ei saanud kannatanult saadud rahast endale nii suurt osa. Seega tegi maakohus järelduse, et lubadus hüvitada kannatanule kahju on kohtuistungil otsitud põhjus vahi alt vabanemiseks. Tähtaeg kahju hüvitamiseks on möödunud ja süüdimõistetu ei ole seni teinud midagi kahju hüvitamiseks vaatamata sellele, et erakorraline ettekanne esitati kohtule. Maakohus tegi järelduse, et süüdimõistetus ei ole tekkinud soovi muuta oma eluviise. Määruskaebuse sisu

1. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes palub tühistada maakohtu määruse, võtta maha keeld tarvitada alkoholi ning vähendada rahalist summat, mida tal tuleb tasuda. Esmalt käsitleb süüdimõistetu oma kaebuses süüküsimust. Seejärel võrdleb V. Jurjev endale mõistetud karistust A. Lõhmusele mõistetud karistusega. Määruskaebuses märgitakse, et V. Jurjev ei saa aru, miks tema 53-aastasena ei või tarvitada alkoholi, kui on pidupäev, kuid A. Lõhmus võib ja käib alkoholilõhnadega ringi. Kaebaja ei saa aru, miks peab ta karistust kandma minema, sest ta ei ole teinud midagi kriminaalset. Lisaks märgib süüdimõistetu, et ta on võimeline uueks aastaks nõuded ära tasuma ning kriminaalhooldusametnik teadis, et V. Jurjev töötab Tallinnas. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea neid vajalikuks üle korrata.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et V. Jurjevi karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdlane ei suutnud täita käitumiskontrolli nõudeid ning määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Isiku suhtes on ka varasemalt erakorraline ettekanne koostatud, mis näitab, et V. Jurjevile on korduvalt võimalusi antud suhtuda katseaja tingimuste täitmisesse tõsiselt. Seega ei omaks täiendavate kohustuste määramine soovitud eesmärki. Ringkonnakohus ei pea V. Jurjevi poolt väljatoodud põhjendusi rikkumiste osas mõjuvateks. Süüdimõistetu oli teadlik talle määratud kohustustest ning mis kaasneb kohustuste täitmata jätmisega. Jättes korduvalt kriminaalhooldaja juurde ilmumata ning eirates kohustust mitte tarvitada alkoholi näitas V. Jurjev oma negatiivset suhtumist õiguskorda. V. Jurjevile

§ 75

lg 2 p 2 alusel pandud kohustus ei ole soetud inimese vanusega, vaid on kohtu poolt määratud kohustus, mida süüdimõistetu peab täitma, et temale mõistetud karistust täitmisele ei pöörataks. Arvestades V. Jurjevi käitumist ning lisakohustuste täitmata jätmist, ei ole põhjendatud lisakohustuse tühistamine. Edutuks jääb ka taotlus rahalise kohustuste vähendamiseks, mis ei ole põhjendatud. 7. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 28.11.2016 määrus tuleb jätta muutmata ja süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Mati Kartau 3 /allkiri/ Aarne Sarjas