Obsah (6)

§ 475§ 477§ 602§ 603§ 604§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Rõuk Kohtujurist Evelin Neltsas Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2016.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-10366 Kohtuasi Men

) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Juhindudes

§ 475

lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Äriseadustiku (ÄS) § 218 lg 2 kohaselt, kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.
2. Äriregistri väljavõttest nähtub, et äriühing on äriregistrist kustutatud 26.08.2013 ÄS § 60 lg 3 alusel majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Alates 25.10.2000 kuni äriühingu kustutamiseni äriregistrist on äriühingul olnud ainult üks juhatuse liige, kelleks on XXXX. Äriregistrile on esitatud viimane majandusaasta aruanne
3. aasta eest.
4. Kinnistusregistri e-päringu andmetel kuulub äriühingule 18,84 ha suurune maatulundusmaa XXXX(registriosa XXXX). Kinnistule oli kohtutäitur Katrin Velleti 29.07.2004 avalduse alusel sisse kantud kinnistu käsutamise keelumärge esialgse võlausaldaja XXXXAS kasuks. Täitemenetlus lõpetati 22.01.2014, kuna äriühing oli registrist kustutatud, samuti kustutati kinnistult keelumärge. Maanteeameti hallatava liiklusregistri ja väärtpaberikonto e-päringu andmetel muud registrisse kantud vara puudutatud isikul I ei ole.
5. Kohus leiab, et kuna osaühingul XXXXon vara (kinnistu registriosaga XXXX), on vajalik läbi viia täiendav likvideerimismenetlus. 10.

§ 602

alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral.

§ 603

lg 1 ja lg 2 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerijaks võib kohus nimetada muuhulgas pankrotihalduri.

§ 603

lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

§ 604

lg 1 sätestab, et sama seadustiku §-s 602 nimetatud isiku määramise avalduses tuleb võimaluse korral nimetada kandidaadi nimi, kelle määramist soovitakse. Kohus ei ole isiku määramisel avaldusega seotud. 11. Tulenevalt

§ 604

lg 1 ei ole kohus likvideerija määramisel seotud avaldusega ja avaldaja pakutud kandidaadiga. Käesoleval juhul on avalduse esitanud üks osaühingu XXXXvõlausaldajatest ning tema pakutud likvideerija kanditaat Tambet Mullari on ühtlasi ka avalduse esitanud võlausaldaja esindaja. Juhatuse liige on oma seisukohas märkinud, et ta eelistab avaldaja poolt pakutud kanditaati, kes ei soovi likvideerija ülesannete eest tasu. Vastasel juhul ei pruugi äriühingu varast jätkuda kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Juhatuse liikme seisukohast järeldab kohus, et lisaks avaldajale, on äriühingul ka teisi võlausaldajaid, kelle nõuded vajavad likvideerimisemenetluse läbiviimise ajal väljaselgitamist ja võimaluse korral rahuldamist. Tulenevalt ÄS võib likvideerija teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks, st nõuda sisse võlad, müüa vara ja rahuldada võlausaldajate nõuded. Kuivõrd võlausaldajate nõuete rahuldamine on likvideerija üheks ülesandeks, siis on kohtu hinnangul vajalik, et likvideerimismenetluses oleksid kaitstud kõigi võlausaldajate huvid, sh ka nende, kes ise ei ole taotlenud likvideerija määramist. Juhatuse liige on seisukohas märkinud, et Maire Arm kahjustab osaühingu XXXXhuve, kuna ta nõuab töö eest tasu. Kohtumenetluse ajal kogutud materjalidest nähtub, et XXXX on äriühingu juhatuse liige ja ka ainuomanik olnud alates aastast

1. Juhatuse liikmeks oleku ajal on XXXX jätnud esitamata 12 majandusaasta aruannet (esitanud ainult 1), saanud isiklikult kätte XXXXAS-i hagiavalduse ärakirja koos lisadega kohustusega esitada kirjalik vastus (avalduse lisa 1- Tallinna Linnakohtu 13.12.2001 kohtuotsus tsiviilasjas 2/5/250-7767/01) ning mitte võtnud vastu kohtutäiturilt täitemenetlusega seotud dokumente. Kohus leiab, et juhatuse liige ja ainuosanik oleks saanud ise vältida äriühingu huve kahjustavaid kulusid (sh likvideerimisega seotud kulusid) täites juhatuse liikme kohustusi nõuetekohaselt (muuhulgas esitades majandusaasta aruandeid). Samuti oli juhatuse liige teadlik võimalikust XXXXAS-i nõudest (hagiavaldus oli talle isiklikult kätte toimetatud). Kuigi täituril ei õnnestunud täitedokumente äriühingule kätte toimetada, on kinnistusregistri andmed avalikud ja sealt on näha, et ligi 9 aastat on kinnistut koormanud käsutamise keelumärge XXXXAS-i kasuks, mis oli sisse kantud kohtutäitur Katrin Velleti avalduse alusel.
2. Juhatuse liige XXXX ei ole likvideerija kandidaadi Maire Armi osas muid vastuväiteid, peale likvideerija tasu, esitanud. Kohus märgib, et kuivõrd äriühingule kuulub kinnistu, mis on võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja likvideerimismenetluse lõpule viimiseks vaja müüa, siis kaasnevad olenemata likvideerija isikust likvideerimisega seotud kulud (sh müügi- ja omandiõiguse üleminekuga seotud kulud, kinnistu hindamisega seotud kulud jne), mis jäävad sundlõpetatud äriühingu kanda. Kohus leiab, et kõigi võlausaldajate huvides tuleb määrata likvideerija, kes on sõltumatu ja ei ole seotud ühe võlausaldajaga nagu avaldaja esindaja Tambet Mullari ning antud juhul tuleb eelistada kõikide võlausaldajate huve äriühingu (ja tema omaniku) huvidele. Kohus asub seisukohale, et osaühingu XXXXlikvideerijateks tuleb määrata kogemustega ja sõltumatu kanditaat vandeadvokaat ja pankrotihaldur Maire Arm, kes on andnud selleks ka oma nõusoleku. Arvestades, et äriühingul on kinnistu ja võlausaldaja(d) ning välja tuleb selgitada ka muu vara ja kohustused, siis ei ole pankrotihalduri esialgne välja pakutud likvideerija tasu suurus kuni 1700 eurot (koos maksudega) ülepaisutatud. Kohus leiab, et likvideerija tasu ja tekkinud kulud saab hüvitada müüdava kinnisvara arvelt, mistõttu kohus avaldajalt ettemaksu ei nõua.
3. Vastavalt

§ 477

² lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 30. juuniks 2017, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja esitada aruanne. Aruanne ülesannete täitmise kohta peab sisaldama selgitust ja tõendeid võlgade sissenõudmise, vara müümise, võlausaldajate nõuete rahuldamise ja allesjäänud vara jaotamise kohta; põhjendust, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja kuupäeva, millal likvideerimismenetlus viiakse lõpule ning likvideerijatele esitatud nõudeavalduste koopiad ja tõendid likvideerijate poolt teostatud toimingute kohta. 14.

§ 172

lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta osaühing XXXXkanda. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/