Obsah (8)

§ 334§ 1043§ 127§ 1050§ 339§ 132§ 907§ 895

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Liis Arrak, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-7674

§ 334

lg 1 kohaselt on üürileandjal õigus nõuda üüritud asja tagastamist ja kahju hüvitamist.

1. Hageja nõue asjade valduse saamiseks jääb rahuldamata, kuna täitmata on vindikatsiooninõude rahuldamise eeldused. Hageja ei ole tõendanud kostja valdust. Kuna kostja vaidles vastu hageja väitele, et kõnealused asjad on tema valduses, pidi hageja oma väite tõendama. Ühtegi tõendit hageja ei esitanud. Kostjat ei saa lugeda ka kaudseks valdajaks. Pealegi ei ole võimalik vindikatsiooninõuet rahuldada kaudse valdaja vastu. Kuna kostja nõue asjade väärtuse vähenemise hüvitamiseks on olemuslikult seotud vindikatsiooninõude rahuldamisega, jääb see samuti rahuldamata.
2. Kuna üürileping lõppes 31.08.2014 möödumisega, ei saanud kostja põhjustada ruumide valduse võtmise ja asjade äraviimise korraldamisega kahju lepingu rikkumise teel, vaid lepinguvälises suhtes. Hageja nõude õiguslik alus on

§ 1043koosmõjus § 1045 lg 1 p-ga 5.

Õigusvastaselt tekitatud kahju eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama kostja käitumise õigusvastasuse, kahju tekkimise ning

§ 127lg 4 järgi ka põhjusliku seose kostja käitumise ja kahju vahel.

25. Õige on hageja seisukoht, et talle on tekkinud kahju ja see on põhjuslikus seoses kostja käitumisega ruumide valduse võtmisel ja hageja asjade äraviimise korraldamisel. Kui kostja ei oleks 01.09.2014 ruumidesse ise sisenenud ega hageja asjade äraviimist korraldanud, siis ei oleks hagejal tekkinud sellist kahju, mille hüvitamist ta taotleb. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi (

§ 1050lg 1).

Kostja süüd ei välista tema kohustus anda ruumid üle järgmisele üürnikule. Seega on täidetud kahju hüvitamise nõude rahuldamise üldised eeldused.

1. Hagejal tuli tema esitatud nimekirjas märgitud asjade väärtuse hüvitamiseks kostja vastuväidete tõttu tõendada, et just need asjad asusid 31.08.2014 ruumides ja viidi ära kostja korraldusel. Samuti pidi hageja tõendama asjade kohaliku keskmise müügihinna. Hageja esitatud tõendid ei ole selles osas piisavad. Asjade kohta esitatud arvete ja saatelehtedega ei ole võimalik tõendada, et need olid alles 31.08.2014 või et just nende äraviimise korraldas kostja. Paljudel arvetel puuduvad andmed asjade üleandmise kohta. Saatelehtedest ei nähtu võimaliku tehingu poolte tahe anda hagejale üle vastavate asjade omand. Usaldusväärne ei ole hageja seadusliku esindaja vande all antud seletus selle kohta, et kõik ligi aasta jooksul koostatud arvetel ja saatelehtedel märgitud asjad olid endiselt olemas 31.08.
2. Sama aasta kaheksa kuu käive oli hageja seletuse järgi 220 000 eurot, millest järeldub, et hageja müüs sel ajal aktiivselt kaupu. Eluliselt ei ole usutav, 5 et nimekirja kantud kaubad olid kõik sellised, millest ei olnud võimalik ühtegi positsiooni ega tükki pikema aja jooksul müüa. Politsei- ja Piirivalveameti 09.09.2014 teatisest ei saa tuvastada, et kostja oleks ära viinud hageja asju, sest teatis rajaneb selles osas üksnes hageja enda seletustele. Hageja on märkinud osalt asjade ostu- ja osalt müügihindu ning mitmete kaupade juures üksnes oma arvamuse hinna kohta.
3. Pooled ei ole teinud neilt mõistlikult eeldatavat kahju suuruse kindlakstegemise võimaldamiseks. Kumbki pool ei kasutanud neile pakutud võimalust kasutada ruumide valveteenuse pakkuja abi vara ülevaatamise juures. Samuti ei kasutanud pooled võimalust tutvuda enampakkumisele pandud esemetega. Enampakkumise kuulutuste kohaselt pandi enampakkumisele 239 riideeset, 365 peakatet ja salli, 188 paari sokke ja kindaid, 157 paari jalanõusid, 6 vaipa, 38 kotti ja 266 suveniiri.
4. Kuna tuvastatud on kahju olemasolu ja muud kahju hüvitamise eeldused, kuid kahju suurust ei ole võimalik kindlaks teha, siis võib kahjuhüvitise määramisel kohaldada

§ 127lg 6 esimest lauset ja Ts

MS § 233 lg-t

1. Hüvitise suuruse saab otsustada lähtudes hoiustaja taotlusel korraldatud enampakkumise alghindadest. Pooled ei ole toonud esile asjaolusid, mis viitaks sellele, et enampakkumisel pakutud asju ei saaks omandada viimati nurjunud enampakkumise alghinnaga 8000 eurot. Kuna hagejal oleks olnud võimalik omandada hoiustatud asjad 8000 euro eest ja miski ei viita sellele, et enam niisugust võimalust ei ole, siis on kohane hüvitis 8000 eurot.
2. Kostja vastuhagi jääb rahuldamata. Tuvastatud asjaoludel rikkus hageja üürilepingu lõppemisest tulenevat üüritud asja tagastamise kohustust. Kuna ruumidesse jäänud hageja asjade äraviimise õigust kostjal ei olnud, siis ei pea hageja ka hüvitama asjade vedamise, pakendamise ega ladustamise kulusid. Nende kulutuste ja hageja rikkumise vahel puudub põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue eeldab, et täidetud on kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ja et isik, kellelt hüvitist nõutakse, oleks rikkunud mõnda kohustust või käitunud õigusvastaselt viisil, millega põhjustas õigusabikulude tekkimise. Kuna kostja toimis ruumide valduse taastamisel ja hageja asjade vähemalt osalise äraviimise ja hoiustamise korraldamisel õigusvastaselt, ei ole hagejal kohustust hüvitada kostja kohtueelseid õigusabikulusid käesolevas asjas esile toodud asjaoludel.
2. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Vastuhagi rahuldamata jätmise tõttu peaks vastuhagi menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kandma kostja. Hageja nõuetest rahuldab kohus väheses ulatuses alternatiivnõude. Järelikult võimaldaks TsMS § 163 lg 1 jätta suurema osa hagi menetlusega seonduvatest kuludest hageja kanda. Riigilõivude osas õigustab eeltoodu otsustust, et kumbki pool kannab lõivu, mille ta on tasunud. Õigusabikulude hüvitamiskohustuse otsustamisel tuleb esmalt arvestada, et poolte väited hagi ja vastuhagi osas on tihedalt seotud. Lisaks tuleb arvesse võtta, et lahendatud nõuetes põhjustas vaidluse kostja õigusvastane käitumine, mistõttu ei oleks ka õiglane jätta kostja suurematest õigusabikuludest osa hageja kanda. Järelikult on põhjendatud, et ka õigusabikulud kannab kumbki pool ise. Seega ei tule pooltel teineteisele hüvitada seni kantud menetluskulusid. Apellatsioonkaebus
3. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata ning teha uue otsuse millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 8773 eurot ja viivis 8,05% aastas kuni kohustuse täitmiseni. 6
4. Kostja nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et kostja lõpetas rendilepingu kehtivalt ja see lõppes 31.08.2014 ning et isegi hagi rahuldamise korral ei saa hageja nõue olla ühelgi juhul suurem kui 8000 eurot. Maakohus mõistis hüvitise välja ja jättis vastuhagi rahuldamata ebaõigesti, kuna ajas segi rendipinna valdusega seotud nõuded.
5. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust. Hagi oleks tulnud jätta rahuldamata, kuna hagi põhines tervikuna hageja omandiõigusel asjadele, kuid tema omandiõigus on tõendamata. Kohus jättis hageja omandiõiguse tuvastamata ja käsitlemata kostja vastuväited selle kohta.
6. Kohtu otsus on vastuoluline. Maakohus tuvastas õigesti, et tõendamata on vaidlusaluste asjade asumine rendipinnal 01.09.
7. Sellest tulenevalt oleks kohus pidanud hagi jätma rahuldamata. Kui ei ole tuvastatud asjade asumist rendipinnal, siis ei ole võimalik ka nende eest hüvitist välja mõista.
8. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja tegevus ruumide valduse võtmisel ja asjade teisaldamise korraldamisel oli õigusvastane. Kohus ajas segamini valduse ja kasutusõiguse. Rendileandja poolt rendipinna otsese valduse tagasivõtmine on valdus ja pärast rendilepingu lõppemist rendipinnale jäänud rentniku asjade äraviimine on kasutusõigus. Rentniku õigus rendipinda kasutada on sõltuvuses rendilepingu kehtivusest, mitte valduse olemasolust. Rentnikul puudub lepingu lõppemisel õiguslik alus rendipinnal oma asju hoida (

§ 339

). Maakohtu seisukoht, et pärast rendilepingu lõppemist on rentnikul rendipinna kasutusõigus kuni valduse vabatahtlikult või kohtuotsusega üleandmiseni ei põhine seadusel. 37. Maakohtu põhjendused kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmise kohta on vastuolulised. Kohus märkis hageja nõude õiguslikuks aluseks

§ 1043koosmõjus § 1045 lg 1 p-ga 5, mis eeldavad kostjapoolset õigusvastast käitumist.

Kuna kohus tuvastas, et allrendileping lõppes 31.08.2014, ei olnud hagejal alates 01.09.2014 õiguslikku alust rendipinda kasutada ja kostja ei ole hageja asjade äraveo korraldamisega õigusvastaselt käitunud. Seega on hüvitise väljamõistmine võimatu. 38. Hüvitise väljamõistmine on vastuoluline ja põhjendamatu. Hüvitise oleks saanud välja mõista juhul, kui kohus oleks tuvastanud, et kostja õigusvastase tegevuse tulemusel on hageja asjad läinud kaotsi või hävinenud (

§ 132lg 1).

Seda kohus ei tuvastanud. Kohus tugines ka ise asjaolule, et asjad asuvad hoiustaja juures, seega ei ole need kaotsi läinud ega hävinenud. Sealjuures ei ole hageja tõendanud, et hoiustaja käest asjade kättesaamine on võimatu ja kostja on selles süüdi.

1. Maakohus jättis käsitlemata hageja enda osa ja vastutuse asjade kaotsiminekul ning tähelepanuta kostja selgitused selle kohta. Kuna hageja rendipinnalt asju ise ära ei viinud, siis vastutab ta ise asjade äraveoga tekkinud kahju eest. Poolte vahel toimus kirjavahetus seoses rendipinna vabastamisega ja hagejale üritati asju korduvalt üle anda. Seega oli hagejal võimalik nii enne rendilepingu lõppemist kui ka vahetult pärast seda oma asjad tagasi saada, kuid ta ei kasutanud seda võimalust. Hageja on asjade kaotsiminekus ise süüdi.
2. Maakohtu otsus on kahju suuruse määramisel vastuoluline. Kui kohtu arvates ei olnud võimalik kahju suurust tuvastada, oleks pidanud kahju jätma välja mõistmata isegi juhul, kui muud kahju hüvitamise alused oleks tuvastatud. Maakohtu põhjendused hüvitise väljamõistmisel on vastuolus

§ 127lg-ga 1.

Kohus oleks pidanud hindama, kui suur on kaotsi läinud vara väärtus, kuid põhjendas hüvitise suurust hoopis võimalusega asjad omandada 8000 euro eest. Samas jättis kohus arvestamata, et ka 8000 euro eest keegi neid omandada ei soovinud. Kohus jättis arvestamata, et kuigi hageja oli enampakkumistest 7 teadlik, ei soovinud ta ka ise neid esemeid 8000 euro eest omandada, kuigi nõuab nende eest 141 223 eurot. Tegelikult nendel esemetel turuväärtus puudub. 41. Kohus jättis hüvitise väljamõistmisel kohaldamata

§ 127lg 5.

Asjade rendipinnalt pakkimise/äraveo/hoiustamise kulud olid 7572 eurot, mille hageja oleks pidanud nagunii tasuma. Kuna ta ei ole tõendanud, et tal oleks olnud võimalik seda teha tasuta või väiksemate kuludega, kui seda tegi General Ehituse AS, siis oleks kohus pidanud väljamõistetavast hüvitisest 7572 eurot maha arvama.

1. Asjaolu, et hageja vaatamata rendilepingu lõppemisele asju ära ei viinud, oli õigusvastane ja tekitas kostjale kahju. Asjade ära viimata jätmise korral ei oleks uus rentnik saanud rendipinda kasutama ja kostjale renti maksma hakata. Seega oli kostja suurema kahju vältimiseks sunnitud kandma hageja asjade äraveoga seotud kulud.
2. Maakohus jättis alusetult rahuldamata kostja õigusabikulude hüvitamise nõude. Kui hageja oleks rendipinna valduse tagastanud, ei oleks õigusabikulu tekkinud. Vastuapellatsioonkaebus
3. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hageja rahaline nõue jäeti rahuldamata 133 223 euro ulatuses ja teha uue otsuse, millega hagi täies ulatuses rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 141 223 eurot.
4. Maakohus tuvastas asjaolusid ekslikult ja hindas vääralt tõendeid, mistõttu jõudis osaliselt ebaõige lahendini. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et pooled ei kasutanud kõiki võimalusi kahju suuruse kohta täiendavate tõendite esitamiseks. Hageja on menetluse käigus selgitanud, et kostja teisaldas hageja asukohast kõik temale kuuluvad asjad, esemed ja dokumendid, sh ka raamatupidamisdokumendid. Hageja selgitas, et tõenditena esitatud dokumendid on saadud lepingupartneritelt koopiatena. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et asjade kohta esitatud arvete ja saatelehtedega ei ole võimalik tõendada, et kõik asjad olid alles 31.08.
5. Hageja esitas kohtule esemete nimekirja, milles on detailselt loetletud asjade koosseis, mis asusid hageja äriruumides. Nimekirja vastavust kinnitas hageja seaduslik esindaja kohtuistungil vande all. Lisaks esitas hageja kohtule arved ja saatelehed, millest nähtuvad vara soetusmaksumused. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid vara hinna osas konkreetsete esemete lõikes ega märkinud, milliste konkreetsete esemete hinnad ei vasta turuhinnale.
6. Kohus järeldas ekslikult hageja seadusliku esindaja vande all antud selgitustest selle kohta, et aasta esimese kaheksa kuu käive oli 220 000 eurot, et hageja müüs aktiivselt kaupu 220 000 euro väärtuses. Hageja ei väitnud, et tegemist oli ainult müügikäibega, vaid viitas ettevõtte ostukäibele ehk summale, mille eest ta ostis kaupu äritegevuses realiseerimiseks. Arusaamatuks jääb kohtu tõdemus, et ei ole eluliselt usutav, et just nimekirja kantud kaubad olid kõik sellised, millest ei olnud võimalik ühtegi positsiooni ega tükki pikema aja jooksul müüa. Hageja esitas kohtule nimekirja asjadest, mis olid müümata ja asusid seisuga 31.08.2014 ettevõtte aadressil. Hageja ei saanud kahjunõude aluseks esitada nimekirja asjadest, mis olid müüdud ja mis ei olnud enam tema valduses. Vara koosseis ja väärtus on tõendatud seadusliku esindaja selgituste, vara nimekirja, vastavate arvete ja saatelehtedega.
7. Kostja vastuväited vara koosseisu ja paiknemise kohta põhinevad vaid väidetel, et hageja ei ole tõendanud vara asukohta. Kostja ei ole osundanud, millised konkreetsed nimekirjas märgitud esemed ei paiknenud 31.08.2014 asukohas, kust kostja need salaja ja ebaseaduslikult teisaldas, kuigi kostja ise saaks tema valduses olevad asjad üle lugeda ja 8 teatada, millised hageja väited ei vasta tõele. Kohtul tuleb hinnata ka kostja tegevust ja arvestada seda kahjuhüvitise määramisel. Arusaamatu on kohtu etteheide, et pooled ei kasutanud valveteenuse pakkuja abi asjade ülevaatamisel. Kostja ei võimaldanud hagejal ega kellelgi teisel teisaldatud asjadega tutvuda.
8. Arusaamatuks jääb ka kohtu viide enampakkumisele pandud asjade nimekirjale ja järeldus, et enampakkumisele pandi kõik asjad, mis hageja asukohast teisaldati (sh mikrolaineahi, vaibad, riiulid, toolid). Hageja esitatud vara nimekirjas on 6551 nimetust, enampakkumisele pandi 1259 eset. Kuna hoiustaja nõue oli vaid 7000 eurot, oleks olnud ka õigusvastane panna enampakkumisele vara väärtusega 141 223 eurot. Lisaks jääb arusaamatuks, mille alusel määrati esemete alghind ja kas pakkumine üldse toimus.
9. Õige ei ole maakohtu põhjendus, et hagejal oleks olnud võimalik omandada hoiustatud asjad 8000 euro eest ja miski ei viita sellele, et enam niisugust võimalust ei ole, mistõttu on kohane hüvitis 8000 eurot. Arusaamatuks jääb, millisel põhjusel oleks hageja pidanud oma asjad tagasi ostma. Arvest nr. ART-M-070914 ilmneb, et ainuüksi asjade teisalduskulud on 6132 eurot. Ei ole usutav, et enampakkumise kuulutuses märgitud esemete teisaldamiseks kulus 6132 eurot. Teisaldatavat vara pidi olema oluliselt rohkem.
10. Kuna ettevõtte vara koosseisu ja olukorra kohta saab anda selgitusi vaid ettevõtte juhatus, jääb arusaamatuks kohtu tõdemus, et ettevõtte juhataja vande alla antud selgitus ei ole usutav. Samas kujundas kohus oma siseveendumuse kolmanda isiku volitatud esindaja poolt korraldatud enampakkumise alusel. Vastused apellatsioonkaebusele ja vastuapellatsioonkaebusele
11. Pooled vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, mille kohus jättis tema alternatiivse kahjuhüvitise nõude 133 223 euro ulatuses rahuldamata ja kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus hageja alternatiivse nõude osaliselt rahuldas ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis rahuldamata hageja nõuded asjade kostja valdusest väljanõudmiseks ja asjade väärtuse vähenemise hüvitamiseks.
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata 44 063,45 euro väljamõistmise osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks eelmärgitud summa täiendavalt välja. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
14. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et maakohus rikkus põhjendamiskohustust ja otsus on vastuoluline. Maakohus on otsuses märkinud, milliste asjaolude ja tõendite alusel kohus oma järeldused tegi. Samuti põhjendas kohus, milliste väidetega ta ei nõustunud ning milliseid tõendeid ja miks kohus otsuse tegemisel ei arvestanud. Vastuolusid otsuse põhjendavas osas ringkonnakohus ei tuvastanud.
15. Maakohus leidis õigesti, et kostja tegevus ruumide valduse võtmisel ja hageja asjade äraviimise korraldamisel oli õigusvastane. Kohus ei ajanud valduse ja kasutusõiguse 9 mõisteid segamini, nagu kostja leiab. Üürilepingu lõppemisel ei ole üürileandjal õigust üürilepingu eset vägisi oma valdusesse tagasi võtta ega ära viia üürnikule kuuluvat vara.

§ 334

lg 1 alusel on üürileandjal õigus nõuda üüritud asja tagastamist, samuti kahju hüvitamist. Kui üürnik seda vabatahtlikult ei tee, saab üürileandja pöörduda vastava nõudega kohtusse.

1. Vastuoluline on kostja positsioon, kes väidab, et hageja omandiõigus kostja poolt ära viidud asjadele on tõendamata, samas kui tema vastuhagi põhineb tervikuna asjaolul, et hageja ei viinud üüritud ruumidest oma asju lepingu lõppemisel ära ja kostja väitel tekkis tal selle tõttu kahju. Samuti märkis kostja lepinguline esindaja 16.09.2014 ja 30.09.2014 hagejale saadetud e-kirjades (I kd lk 15-16, 165-167), et General Ehituse AS juures hoiustatud vara omanik on hageja. Ka General Ehituse AS poolt volitatud isiku enampakkumise teadetes on müüdava vara omanikuna märgitud hageja (I kd lk (I kd lk 174-176). Andmed vara kuuluvuse kohta võis enampakkumise korraldaja saada üksnes General Ehituse AS-lt, kes pidi need omakorda saama kostjalt, kes andis vara General Ehituse AS-le lepingu alusel hoiule.
2. Maakohus tuvastas õigesti, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kahjuhüvitist ei saa välja mõista, kuna asjad ei ole hageja jaoks kaotsi läinud ega hävinenud, vaid asuvad hoiustaja juures ja hageja saaks need välja nõuda. Ringkonnakohus leiab, et asjad on hageja jaoks kaotsi läinud, kuna kostja ei ole maksnud hoidjale General Ehituse AS-le hoiutasu, kes teostab ladustatud asjade suhtes

§ 907

lg 1 järgi pandiõigust ja on volitanud advokaadibürood Bright Law pandiõigusega tagatud nõuete katteks kogu hoiustatud vara müüma. Juba on toimunud kolm enampakkumist. Hageja on teinud kõik endast oleneva selleks, et enampakkumist ära hoida, vara tagasi saada ja sellega kahju tekkimist vältida. General Ehituse AS on vara hagejale üleandmisest keeldunud, viidates kostja poolt maksmata arvetele ja enda pandiõigusele (I kd lk 177-181). 58. Hageja nõue AÕS § 80 alusel hoidja vastu vara väljaandmiseks oleks kaheldava perspektiiviga ka seetõttu, et

§ 895

lg 2 järgi ei või hoidja asja kolmandale isikule välja anda ilma hoiuleandja nõusolekuta. Kostja on sidunud oma nõusoleku andmise hageja poolt hoiutasu maksmisega. Ka ringkonnakohtu 13.09.2016 ja 11.10.2016 istungitel leidis kostja, et hoiutasu peaks General Ehituse AS-le kas täielikult või vähemalt pooles ulatuses tasuma hageja. Sama seisukohta väljendas kostja ka ringkonnakohtule saadetud 26.09.2016 kirjas, millest nähtub, et kostja võlgnevus General Ehituse AS ees on juba 16 239 eurot. Laoleping on sõlmitud kostja ja General Ehituse AS vahel (leping I kd lk 142-145), mistõttu ei pea hageja kostja lepingulisi kohustusi täitma.

1. Kuna kostja ei ole General Ehituse AS ees oma lepingujärgseid kohustusi täitnud, vara on müügis ning puudub alus arvata, et General Ehituse AS oma nõuetest loobub või kostja tema ees oma lepingujärgsed kohustused täidab ja seetõttu vara ei müüda, ei ole hagejal võimalik oma asju tagasi saada ja need on tema jaoks läinud kaotsi. Selles ei ole süüdi hageja, nagu kostja ebaõigesti leiab.
2. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole veenvalt tõendanud, milline oli 31.08.2014 ruumides Kullassepa 9/11 Tallinnas asunud ja kostja poolt ära viidud vara täpne koosseis ja maksumus, kuigi selle tõendamise koormus oli hagejal.
3. Hageja esitatud vara nimekiri (I kd lk 83-93) ei ole tõend. Hageja seadusliku esindaja seletus selle kohta, et kostja viis kõik nimekirjas olevad asjad ära, ei ole veenev. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. 10
4. Ringkonnakohtu istungil väitis hageja, et vara nimekiri koostati raamatupidamisliku dokumendi alusel. Järelikult oli hagejal olemas vara koosseisu kohta dokument, kuid seda ta tõendina kohtule ei esitanud. Sellele, miks hageja seda ei teinud, puudub mõistlik selgitus.
5. Kostja ei pidanud tõendama, millised konkreetsed hageja nimekirjas märgitud esemed ei paiknenud 31.08.2014 hageja poolt varem üüritud ruumides, nagu hageja oma kaebuses leiab. Samuti on ebaõige hageja väide, et kostja saaks asjad üle lugeda, kuna need on kostja valduses. Tõendatud on asjaolu, et vaidlusalused hageja asjad ei ole kostja valduses, vaid need on kostja poolt hoiule antud General Ehituse AS-le.
6. Omandiõiguse objektiks oleva asja kaotsimineku korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§-s 132 sätestatud ulatuses. Nimetatud sätte kohaselt kaitstakse asja kaotsimineku korral mitte kahjustatud isiku vara väärtust, vaid selle koosseisu säilimist. Seetõttu lähtub

§ 132

lg 1 kahju ulatuse kindlakstegemisel endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste ehk varakoosseisu taassoetamise maksumusest. See tähendab, et hageja saab kostjalt nõuda hüvitist, mis vastab samaväärsete asjade uuesti soetamiseks vajalike kulutuste suurusele. 65. Ringkonnakohus nõustus eelnevalt maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et tema poolt koostatud vara nimekirjas märgitud asjad olid 31.08.2014 ruumides Kullassepa 9/11 Tallinnas ega nende väärtust. Samas on eeltoodud asjaolud vähemalt osaliselt hageja poolt esitatud vara nimekirja ja tõendite järgi tuvastatavad, mistõttu ei olnud maakohtul alust kohaldada

§ 127lg 6 esimest lauset ja Ts

MS § 233 lg-t 1 ning määrata kahjuhüvitise suurust oma diskretsiooni alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määratud kahjuhüvitise suurus ka ilmselt ebaõiglase suurusega.

1. Ebaõige on hageja väide, nagu oleks enampakkumisele pandud ainult osa hagejalt ära võetud asjadest. Enampakkumise teadetes on märgitud, et pandiõigusega tagatud nõuete katteks müüakse hageja tervikvara ja nendes märgitud asjade loetelu ei ole ammendav, nagu nähtub vara loetelu p-st h). Konkreetselt on enampakkumise teadetes müüdava hageja varana märgitud 239 naiste ja meeste riideeset, 365 peakatet ja salli, 188 paari sokke ja kindaid, 157 paari jalanõusid, 6 vaipa, 38 kotti ja 266 suveniiri, mille osas on võimalik kindlaks teha asjade keskmine hind.
2. Hageja kaupade sisseostu dokumentidega (I kd lk 20-63), on tõendatud, et naiste ja meeste riiete osas on keskmine ühe eseme maksumus 80,80 eurot, seega 239 eseme maksumus 19 311,20 eurot. Peakatete ja sallide osas on ühe eseme keskmine maksumus 35,43 eurot, seega 365 eseme maksumus 12 931,95 eurot. Sokkide ja kinnaste osas on ühe eseme keskmine maksumus 17,36 eurot, seega 188 eseme maksumus 3263,68 eurot. Ühe jalanõu keskmine maksumus on 72 eurot, seega 157 eseme maksumus on 11 304 eurot. Ühe vaiba keskmine maksumus on 55,84 eurot, seega 6 vaiba maksumus on kokku 335,04 eurot. Ühe koti keskmine maksumus on 28,96 eurot, seega 38 koti maksumus on 1100,48 eurot, ühe suveniiri keskmine maksumus on 14,35 eurot, seega 266 maksumus on 3817,10 eurot. Seega on kostja tekitatud tõendatud kahju suurus 52 063,45 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.
3. Nõustuda ei saa kostja väitega, nagu puuduks vaidlusalustel asjadel üldse turuväärtus. Samuti on alusetu etteheide, et maakohus pidanud kohaldama

§ 127

lg-t 5 ja kahjuhüvitisest maha arvama 7572 eurot, millises summas oleks ka hageja kostja arvates pidanud kandma asjade pakkimise, äraveo ja hoiustamise kulusid. Sellist väidet kostja maakohtu menetluses ei esitanud ja hageja ei pidanud tõendama, kas üldse ja kui suuri kulusid oleks ta oma asjade äraviimiseks pidanud tegema. Ringkonnakohus jätab selle 11 esmakordselt ringkonnakohtus esitatud väite TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta, sest kostja ei ole põhjendanud ega põhistanud uue asjaolu esitamise lubatavust.

1. Vastuhagi jättis maakohus õigesti rahuldamata põhjendusega, et kostja toimis ruumide valduse taastamisel ning hageja asjade äraviimise ja hoiustamise korraldamisel õigusvastaselt, mistõttu ei pea hageja kostjale hüvitama asjade vedamise, pakendamise ja ladustamise kulusid ega õigusabikulusid. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse otsuse tegemiseks. Menetluskulude jaotus
2. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse, millega jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab osaliselt hageja vastuapellatsioonkaebuse, hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ja vastuhagi jääb rahuldamata, jäävad nii maakohtus kui ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 163 ja § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda. Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak Ande Tänav (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 12