← Eesti

2-16-15328/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 06.12.2016.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-15328 Tsiviilasi XXXXX, XXXXXja XXXXXhagi väljamõistmiseks Tsiviilasja hind XXXXX hagihind 1935.- eurot XXXXXhagihind 1935.- eurot XXXXXhagihind 1935.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) Hageja XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) Hageja XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) Hagejate seaduslik esindaja XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg (Advokaadibüroo LMP, asukoht Kentmanni 6, Tallinn 10116); Kostja XXXX(ik XXXX, elukoht XXXX) Kirjalik menetlus esindajad Menetluse liik XXXXX vastu elatise RESOLUTSIOON

  1. Hagi rahuldada.
  2. Välja mõista XXXXXlt elatis XXXXX ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.03.2016.a. kuni 30.11.2016.a. eest kokku summas 1601,67 eurot ja alates 01.12.2016.a. 215.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  3. Välja mõista XXXXXlt elatis XXXXXülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.03.2016.a. kuni 30.11.2016.a. eest kokku summas 1601,67 eurot ja alates 01.12.2016.a. 215.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  4. Välja mõista XXXXXlt elatis XXXXXülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 01.03.2016.a. kuni 30.11.2016.a. eest kokku summas 1601,67 eurot ja alates 01.12.2016.a. 215.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  5. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on XXXXkohustatud temalt välja mõistetud elatise võla 4805,01 (3 x 1601,67) eurot tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu
  6. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja XXXXarvelduskontole , selgitusse märkida „ XXXX, XXXX ja XXXXX elatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
  7. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
  8. Välja mõista XXXXXlt XXXXX, XXXXXja XXXXXkasuks 694,20 eurot menetluskulude katteks.
  9. Menetluskulud tuleb XXXXarvelduskontole . XXXXXl tasuda viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist
  10. Menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb XXXXXl tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
  11. XXXXja XXXXX abielust on sündinud XXXX.a. poeg XXXX , XXX.a. tütar XXXXja XXXX.a. tütar XXXX . Eeltoodut tõendab rahvatikuregistri väljavõte.
  12. Lapsed elavad koos emaga.
  13. XXXXon maksnud oma laste ülalpidamiseks elatist perioodil 12.05.2016.a. kuni 19.09.2016.a. 1000.- eurot (tõendab XXXXpangakonto väljavõte t/l 24). Lk 2

(6)
  1. 11.10.2016.a. kohtusse esitatud hagiavalduses paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest ja tagasiulatuva elatise perioodi 01.03.2016.a. kuni 10.10.2016.a. eest iga hageja ülalpidamiseks summas 1341,02 eurot. Hagiavalduses märgitu kohaselt on hagi esitamise põhjuseks asjaolu, et kostja ei osale oma laste ülalpidamises piisaval määral ja regulaarselt alates 01.03.2016.a., mil kostja ja XXXXkooselu lõppes.
  2. Oma nõude tõendamiseks esitasid hagejad dokumentaalsete tõenditena rahvastikuregistri väljatrüki ja XXXXpangakonto filtreeritud väljavõtted hagejatele makstava peretoetuse kohta ja kostja poolt laste ülalpidamiseks makstud elatise kohta. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
  3. Kostja väidetel on tal hagejate emaga suuline kokkulepe, mille kohaselt maksab ta elatist lastele kokku 400.- eurot kuus ning seda seni kuni on tasutud poolte endise elukoha üürivõlg, elektrivõlg ja Säästukaardi Pluss võlgnevus. Lisaks tasub kostja oma sõnul ka poolte ühisvaraks olevate sõiduautode laenu 272.- eurot kuus, kusjuures ühte sõidukitest kasutab laste ema.
  4. Kostja esitas tõenditena tema ja XXXXvahel peetud e-kirjavahetuse ja oma pangakonto väljavõtte. Kohtuotsuse põhjendused.
  5. Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  6. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
  7. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada, millest tulenevalt ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust kostja väited sellest, et ta maksab hagejate ema ja kostja kooselu ajal tekkinud võlgu. Pealegi on elatisenõude esitajateks ehk hagejateks käesolevas asjas alaealised lapsed, keda nende ema kohtumenetluses esindab vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule, millest tulenevalt on ka elatise maksmise kohustus kostjal oma lastele, mitte nende emale.
  8. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  9. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad Lk 3
(6)materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  3. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
  4. oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
  5. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - XXXXja XXXXX abielust sündinud lapsed XXXX , XXXXja XXXXelavad pärast vanemate suhete lõppu koos emaga; XXX i ja XXXXX kooselu lõppes 01.03.2016.a. ja XXXXon perioodil 12.05.2016.a. kuni 19.09.2016.a. maksnud oma laste ülalpidamiseks elatist kokku 1000.- eurot. Eeltooduga on tõendatud, et kostja on jätnud hagejate ees täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse maksta oma alaealiste laste ülalpidamiseks elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras ja igakuiselt ehk regulaarselt, mis tähendab, et hagi esitamine kostja vastu oli õiguslikult põhjendatud. Seega on kostjalt elatise väljamõistmine hagejate ülalpidamiseks põhjendatud.
  6. Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et hagejad paluvad elatise välja mõista kostjalt alates 01.03.2016.a., mida võimaldab ka PKS § 108, ja kostja ei ole tõendanud, et ta oleks elatist hagejatele maksnud rohkem kui hagejate poolt märgitud ja tõendatud 1000.eurot, on elatise väljamõistmine kostjalt põhjendatud ka tagasiulatuvalt. Lk 4
(6)
  1. Edasi kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hageja kulutusi ning tuleb asuda seisukohale, et miinimummääras elatise väljamõistmine kostjalt on igal juhul põhjendatud. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele seaduses sätestatud miinimummääras, mille suuruseks on käesoleval aastal 215.- eurot kuus.
  2. Kõige eeltoodu alusel ning arvestades asjaoluga, et elatise miinimummäär, mis on PKS § 101 lg 1 kohaselt ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast, on 2016.a. 215.- eurot kuus, ning kostja on maksnud hagejate ülalpidamiseks elatist 2016.a. kokku 1000.- eurot, mille üle poolte vahel vaidlus puudub, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele iga hageja ülalpidamiseks perioodi 01.03.2016.a. kuni 30.11.2016.a. eest kokku 1601,67 eurot [(9 x 215 /elatis perioodi 01.03.2016.a. – 30.11.2016.a. eest/ ) – 333,33 /1/3 1000-st eurost, mis kostja on hagejate ülalpidamiseks maksnud/] ja alates 01.12.2016.a. 215.- eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  3. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kuivõrd kohus rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks, peab kohus põhjendatuks jätta kõik poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Hagejad esitasid menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on nende menetluskuludeks õigusabikulud kokku summas 617,51 eurot + käibemaks, mille hagejad paluvad kostjalt välja mõista. Hagejale osutati õigusabi Advokaadibüroo LMP advokaadi Keijo Lindebergi poolt menetluskulude nimekirja kohaselt 4,45 tunni ulatuses tunnihinnaga 130.- €/h. Lk 5
(6)Menetluskulude väljamõistmisel palub hageja määrata, et kohustatud isik peab tasuma viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus väljastas hageja menetluskulude nimekirja kostjale ja andis talle võimaluse esitada selle osas oma seisukoht. Kostja oma seisukohta hageja menetluskulude suuruses osas kohtule ei esitanud. Kostja kohtule oma menetluskulude nimekirja ei esitanud. Ka ei nähtu kohtutoimikust, et ta menetluskulusid käesolevas kohtuvaidluses kandndu oleks. Kohus leiab, et hagejate menetluskulude katteks kuulub kostjalt väljamõistmisele 694,20 eurot (4,45 x 130 + 20%), sest kohtu hinnangul on 4,45 tunni ulatuses õigusabi osutamine hagejatele mõistlik ja põhjendatud ning ka tunni hind 130.- eurot tunnis on põhjendatud hind õigusabi osutamisel advokaadibüroo advokaadi poolt, kuid ilmselt on advokaat teinud menetluskulude suuruse väljaarvestamisel aritmeetilise vea. Kuna hageja on taotlenud kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldab kohus ka hageja sellekohase taotluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Tsiviilasja hinna määramine. 16. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja puhul iga hageja hagihind 1935.- eurot (9 x 215). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.