1-16-6589/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-6589 Kohtukoosseis Andres Parmas, Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kriminaalasi Raivo Sirela süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Raivo Sirela (ik: 35203130442); elukoht: XXX; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud
2. juulil 2016, vahistatud alates
3. juuli 2016 Süüdistatav
4. septembri Prokurör Abiprokurör Meelis Sentifoli Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil
5. a otsus, RESOLUTSIOON Jätta Raivo Sirela apellatsioon kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Raivo Sirelale esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna üritas ta 1
7. juulil 2016 Tallinnas Tallinnas XXX asuvas A AS-le kuuluvas kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist ära võtta toidukaupu kokku kaupa 20,8 euro väärtuses, möödudes kassadest, jättes kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni.
8. Harju Maakohtu
9. septembri
10. a otsusega mõisteti R. Sirela talle esitatud süüdistustes süüdi ning teda karistati 9 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti R. Sirela kinnipidamise päev, s.o
11. juuli
12. Maakohus jättis kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata R. Sirelale tõkendina kohaldatud vahistamise. Samuti mõistis maakohus temalt ositi 12 kuu jooksul välja menetluskulud (sundraha ja kaitsjatasu) kokku 813 eurot. Kohus jättis asitõendina kriminaalasja materjalide juurde CD-plaadi videosalvestusega. 3.
13. Maakohus leidis, et R. Sirelale süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemine on tõendatud tema ütluste, süüdistatava kinni pidanud turvatöötaja ütlustega, samuti A AS-i avaldusega, turvaettevõtja koostatud aktiga kahtlustatava politseile üleandmise kohta, kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning asitõendi vaatlusprotokolliga (fototabel turvakaamera salvestisest). Need tõendid riimuvad omavahel. Kohus tuvastas ka selle, et R. Sirela on isik, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt. Maakohus ei tuvastanud R. Sirela teo õigusvastasust või tema süüd välistavaid asjaolusid. 3.
14. R. Sirelale karistust mõistes leidis maakohus, et tema süüd raskendavad asjaolud puuduvad, süüd kergendavaid asjaolusid maakohus ka ei tuvastanud. Seejuures märkis maakohus, et R. Sirela ei ole oma tegu kahetsenud, vaid on seda pigem õigustanud. Kuigi varastada püütu väärtus oli väike, on R. Sirela karistamine rahalise karistusega tulenevalt karistuse eesmärkidest ja tema isikust välistatud, mistõttu tuleb teda karistada vangistusega. Ta on varem korduvalt karistatud isik, kuid pole varasmatest karistustest järeldusi teinud. Kokkuvõttes pidas maakohus kohaseks karistuseks sanktsiooni alammäärale lähedast, 6 kuu pikkust vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb kergendada 1/3 võrra. Karistuse kandmisest tingimuslikku vabastamist ei pidanud maakohus põhjendatuks, sest selleks puudub eripreventiivne eesmärk. Kriminaalhooldus ei ole süüdistatava varasemat elukäiku arvestades piisav moodus, hoidmaks teda õiguskuulekal teel. Samadel motiividel ei tule R. Sirela puhul kõne alla ka üldkasuliku töö kohaldamine. 3.
15. Maakohus jättis muutmata R. Sirelale tõkendina kohaldatud vahistamise. Ühtlasi mõistis maakohus temalt 12 kuu jooksul ositi välja menetluskulud.
16. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatav, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist, sest ta ei soovinud
17. juulil 2016 midagi varastada, vaid tema võetud toidukauba eest pidi tasuma GK-le, kes aga ei teinud seda. Süüdistatav leiab, et arutatavas asjas on prokurör olnud erapoolik, mis ilmneb sellest, et
18. juulil 2016 toimunud vahistamise kohtuistungil valetas prokurör kohtule, nagu puuduks süüdistataval kindel elukoht ja sissetulek. Seetõttu R. Sirela vahistati, ta ei saanud ilmuda
19. augustil 2016 üürikomisjoni ja jääb ilma enda elukohast. Süüdistatava hinnangul on tema toime pandud tegu – pisivargus – muudetud kunstlikult kuriteoks. See ei ole õiguspärane ning läheb vastuollu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Samuti on vastuolus ultima ratio põhimõttega tema karistamine vangistusega, sest vangistusega tuleks karistada vaid kõige raskemate kuritegude eest. Apellatsioonis leitakse, et ka kohtunik on olnud erapoolik ja asjas on kohtulahend valmis olnud juba enne kohtuistungi toimumist. Süüdistatava arvates tegutses 2 teda kinni pidanud kaupluse turvamees ühiselt koos GK-ga. Veel osutab süüdistatav, et talle määratud kaitsja vandeadvokaat L. Viil ei ole talle tegelikult õigusabi osutanud, sest kaitsja ei osalenud
20. augusti
21. a ringkonnakohtu istungil. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
22. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata.
23. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmel puhul selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm-d nr 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
24. Kriminaalkolleegium leiab, et R. Sirela apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. 7.
25. Süüdistatava väited prokuröri erapoolikuse ja kaitsja poolt talle õigusabi osutamata jätmise kohta on õiguslikult asjakohatud, sest need ei puuduta kriminaalmenetlust R. Sirelale arutataval juhul esitatud süüdistuse arutamisel maakohtus, vaid tema vahistamist. Isegi vahistamise kontekstis on aga esitatud väited asjakohatud. Süüdistatav võeti vahi alla mitte põhjusel, et tal puudub elukoht, vaid uute kuritegude toimepanemise riski tõttu. Kaitsja osalemine vahistamise määrusele esitatud määruskaebuse arutamisel ringkonnakohtus ei ole aga kohustuslik, mistõttu ei ole asjakohane ka süüdistatava sellekohane etteheide. 7.
26. Samuti on õiguslikult asjakohatud süüdistatava apellatsioonis esitatud väited seoses sellega, nagu oleks õigusvastane lugeda süstemaatilist pisivarguste toimepanemist kuriteoks ja nagu ei võiks sellise kuriteo toime pannud isikut karistada vangistusega. Riigi kriminaalpoliitikat puudutavad küsimused ei kuulu konkreetse kriminaalasja lahendamise esemesse ega ole üldjuhul konkreetse kriminaalasja raames vaidlustavad. 7.
27. Apellatsioonis toodud väited selle kohta, nagu ei oleks süüdistatav soovinud toidukaupu varastada ja et nende eest pidi tasuma GK ning nagu tegutsenuks kaupluse turvamees ühiselt koos GK-ga on perspektiivitud. R. Sirela ei ole maakohtu istungil avaldanud versiooni sellest, nagu tegutsenuks turvamees koos GK-ga eesmärgil teda kuriteos süüdi lavastada. Samas on ta andnud ütlusi sellest, et ta möödus kassadest tasumata kandekotti pandud toidukaupade eest. Maakohtus ei ole ühegi tõendiga tuvastamist leidnud, et kauba eest oleks pidanud tasuma keegi kolmas isik. Etteheide, nagu olnuks maakohtus kriminaalasja arutanud kohtunik erapoolik ja nagu olnuks tal kohtuotsus valmis juba enne kohtuistungi toimumist, on samuti perspektiivitu. Selline väide on paljasõnaline. Süüdistatav ega kaitsja ei ole maakohtu istungil juhtinud tähelepanu sellele, et kohtunikul olnuks juba otsus valmis. Kohtunik on istungilt eraldunud 3 nõupidamistuppa ja seejärel on maakohtu otsus on allkirjastatud kell 11.
28. Istungiprotokollist nähtuvalt on kohtunik otsuse kuulutanud kell 11.
30. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4