← Eesti

2-16-5591/12

Obsah (4)§ 459§ 173§ 163§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 07. november 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-5591 Tsi

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määruse nr 139 järgi on
  3. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et XXXXon XXXX(sündinud XXX) isa. XXXXon esitanud hagi Harju Maakohtu 19.10.2009.a määrusega väljamõistetud elatise suurendamiseks miinimummäärani. Hageja on seisukohal, et kuivõrd elatise 2

(4)miinimummäär on tõusnud ning lapsega seotud kulutused seoses lapse kasvamisega ja hinnatõusudega on suurenenud, tuleb kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas. Kostja on vastuses leidnud, et temalt on õigustatud välja mõista 170 eurot kuus, arvestades hageja saadavat igakuist lastetoetust summas 50 eurot. Kohus on seisukohal, et eelduslikult on hageja kulutused võrreldes
  1. aastaga oluliselt kasvanud ning tõusvat elukallidust arvestades ongi seadusandja kehtestanud elatise minimaalse suuruse, mis perioodiliselt muutub ning alla mille ei või elatis ühele lapsele olla. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  4. aprilli
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kohtu hinnangul on samas võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
  6. mai
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
  8. detsembri
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Riiklike peretoetuste seaduse § 16 lg 4 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot. Arvestades miinimummääras elatise summast maha pool lapsetoetuse määrast, s.o 25 eurot, on igakuise elatise suurus 190 eurot. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 190 eurot. Väljamõistetud elatis vastab igakordsele elatise miinimummäärale, millest on maha arvestatud pool riigi tasutavast lapsetoetuse summast (kohtuotsuse tegemise ajal on riiklik lapsetoetus 50 eurot kuus).

§ 459

lg 2 kohaselt võib korduvate kohustuste osas tehtud otsust muuta alates hagi esitamise ajast. Käesolevas tsiviilasjas on kohtule hagiavaldus esitatud 08.04.2016.a. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et väljamõistetud elatise suurust tuleb muuta hageja poolt kohtule hagi esitamisest alates. Seega tuleb suurendada hageja kasuks 19.10.2009.a lahendiga tsiviilasjas 2-09-34918 välja mõistetud elatise suurust alates kohtule hagi esitamisest 08.04.2016.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab pooltele, et otsuse täitmise käigus saavad pooled teha tasaarvestuse nimetatud perioodi jooksul kostja poolt tasutud elatise osas. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta 3

(4)menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.