Obsah (8)

§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144§ 434

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-16-91 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2016 kell 16.00, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi KÜ Estonia pst. 5 hagi T. M.

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

1. Kohus juhindub antud asja lahendamisel: korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1, 2, mille kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on korteriomandi, asukohaga Estonia pst xxx, Kohtla-Järve, omanik (tl. 25). antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et kostja on korteriühistu Estonia pst 5 liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast (tl. 12-24) tulenevaid kohustusi.
3. Hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse, summas 206,32 eurot väljamõistmise nõudes. Hageja ei ole hagiavalduses konkreetselt välja toonud, milles kostja võlgnevus seisneb, so milliste teenuste eest on kostja jätnud tasumata. Hagiavalduses on märgitud, et kostja põhivõlgnevus 30.11.2015 seisuga moodustab 144,17 eurot ja viivisevõlgnevus 62,15 eurot (tl. 6). 05.10.2016 kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et kostjal puudus võlgnevus seisuga jaanuar
4. Kostja võlgnevus tuleneb tsiviilasjas nr. 2-11-25977 väljamõistetud menetluskuludest 4 summas 171,95 eurot. Arve nimetatud summa osas esitati kostjale veebruaris 2013 (arve nr. 0515 2013-1 kogusummas 286,59 eurot, millest 114,63 eurot moodustavad teenused, 171,95 eurot riigilõiv, menetluskulud ja õigusabikulud; võlgnevus ja viivised puuduvad, tl. 86). Esindaja nõustus sellega, et kostja poolt oli antud summa selleks ajaks juba tasutud, kuid kuna kostja tasus selle enne arve esitamist, kohtumääruse alusel, siis luges hageja selle summa tasutuks ettemaksuna ning see arvestati varem arvestatud kulude katteks. Esindaja väitel puudus kostjal alus kohtumäärusega väljamõistetud summa tasumiseks enne vastava arve esitamist, ainult kohtumääruse alusel. Esindaja väitel peab arvel olema selgitus, mille eest mida makstakse, seega tegi hageja arvestused VÕS § 88 lg 6 alusel. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 144,17 eurot ja viivised 62,15 eurot.
5. Kostja hagiga ei nõustunud. Kostja väitel võib võlgnevus moodustada 30 eurot, see on summa, mille ta jättis tasumata katuse eest. Ta on kõik kuud maksnud korteriüüri eest, tasumata on jäetud ainult viivised. Kostja poolt 20.09.2016 kohtule esitatud vastusest ja tõenditest nähtub, et kostja on 14.09.2012 tasunud kohtumäärusest tuleneva makse summas 112,37 eurot ning 22.12.2012 summas 59.59 eurot, kokku summas 171,96 eurot, maksekorraldustele on märgitud selgitusena „kohtumääruse maks. Estonia pst. xxx“. (tl. 133-134). 13.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Hageja on esitanud kohtule tõenditena kliendikaardi (tl. 26-27), tõendid võlgnevuse kohta (tl. 28, 82), arved teenuste maksumuse kohta (39 arvet; tl. 83-121); korteriühistu poolt teenuste osutajatega sõlmitud lepingud (tl. 30-40). Antud tõenditega soovib hageja tõendada, et kostjale on osutatud teenuseid ning kostja on teenuste eest tasunud osaliselt, seoses millega on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees.
2. Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud tõenditega ning hageja esindaja poolt 05.10.2016 kohtuistungil antud ütlustega, peab vajalikuks märkida alljärgnevat: Hageja poolt esitatud kliendikaardiga soovib hageja tõendada, et kostja võlgnevus 27.11.2015 seisuga moodustas 206,32 eurot. (tl. 26-27). Hageja poolt esitatud arvetega (39 arvet) on tõendatud kostjale osutatud kommunaalteenuste kogus ja maksumus. Hageja poolt esitatud 05.02.2013 arvega nr. 0515 2013-1 on tõendatud, et hageja lisas arvele tsiviilasja nr. 2-11-25977 raames kostjalt väljamõistetud menetluskulud summas 171,95 eurot. Antud arvega on tõendatud ka hageja väide, et 2013.a. jaanuari seisuga (so
3. aasta eest) kostjal puudus võlgnevus hageja ees (tl. 86). Hageja esindaja poolt kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et seisuga jaanuar 2013 puudus kostjal võlgnevus hageja ees ning võlgnevus hakkas tekkima alates veebruarist 2013, kui hageja lisas arvele eelneva kohtumenetluse kulud.
4. Kostja lisas vastustele tema maksekorraldused tema poolt tasutud arvete tasumise kohta, samuti tsiviilasja nr. 2-11-25977 väljamõistetud menetluskulude tasumise kohta summas 171,95 eurot. Nimetatud maksekorraldustega on tõendatud, et tsiviilasjast nr. 2-11-25977 tulenev nõue on täies ulatuses täidetud
5. aastal (tl. 134).
6. VÕS § 88 lg 1 kohaselt, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud 5 rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud. VÕS § 88 lg 6 kohaselt, kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus; 3) kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus; 4) neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus. Õiguskirjanduses on leitud, et üldtunnustatud on VÕS § 88 lg 1 sätestatud põhimõte, et võlgnik on õigustatud määrama, millise kohustuse täitmiseks ta raha maksis või asjad üle andis või teenuse osutas. Võlgnik võib määrata, millise kohustuse ta on täitnud, otsese tahteavaldusena, näidates sõnaselgelt, mida ta on määranud. Määramine võib siiski väljenduda ka kaudse tahteavaldusena, konkludentselt, mis võib väljenduda näiteks selles, et võlgnik on üle kandnud täpselt selle summa, mis vastab tema ühele rahalisele kohustusele, ilma et oleks lisatud selgitust. Siit saab tuletada, et võlgnik on sellega ühtlasi raha maksmise määranud selle kohustuse täitmiseks, mille suurus vastas täpselt ülekantud rahasummale ning täitmist ei saa arvestada mõne muu rahalise kohustuse täitmiseks, mis võlgnikul sama võlausaldaja ees on, samuti ei ole alust väita, et võlgnik ei olegi määranud, millise kohustuse ta täitis. (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Lk 273).
7. Kohus, tutvudes poolte poolt kohtule esitatud tõenditega, leiab, et hagejal puudus seaduslik alus tsiviilasjast nr. 2-11-25977 tulenevate menetluskulude tasumise nõude esitamiseks
8. veebruarikuu arves, seda enam pärast nõude täitmist kostja poolt, millest hageja oli teadlik. Hagejal puudus ka seadusest tulenev alus lugeda kostja poolt 2012.a. tasutud summad teiste väidetavate nõuete katteks, kohaldades VÕS § 88 lg 6, kuna kostja poolt tasutud maksekorraldustele oli märgitud selgitusena „kohtumääruse maks. Estonia pst. xxx“, seega oli täidetud VÕS § 88 lg 1 tingimus. Antud asjaoludest tulenevalt on väheusutav hageja esindaja väide, et hageja ei teadnud, mille eest kostja antud summad tasus – maksekorraldustel on tasumise eesmärk väga selgelt väljendatud. Kohus ei nõustu hageja esindajaga ka selles osas, et kostjal puudus õigus tsiviilasjas nr. 2-11-25977 väljamõistetud summade tasumiseks kohtumääruste alusel, nö ettemaksuna, et kostja oli kohustatud seda tegema alles pärast arve saamist. Hageja esindaja ei ole viidanud ühelegi seadusesättele, millest selline kohustus tuleneks. Kuna menetluskulud mõisteti kostjalt välja kohtumääruste alusel, siis on täitedokumendiks kostjale kohtumäärus(ed) ning kostja ei pea ootama eraldi arve esitamist. Seega leiab kohus, et hageja poolt on alusetult esitatud kostjale 05.02.2013 nõue summas 286,59 eurot ning hagejal oli õigus esitada tasumiseks arve summas 114,63 eurot (286,59-171,95), kuna kostja poolt 2012.a. tasutud summade tasaarveldamiseks teiste väidetavate nõuetega puudus VÕS § 88 lg 6 tulenev alus. Kui hageja võttis vastus otsuse kasutada kostja poolt sihtotstarbeliselt tasutatud makseid teiste väidetavate kohustuste katteks, siis on see hageja enda riisiko ning kostja ei kanna vastutust hageja tegude eest.
9. Kohus tutvudes põhjalikult hageja poolt esitatud arvetega, tuvastas, et hageja on esitanud ajavahemikul 05.02.2013 kuni 31.11.2015 seisuga kostjale arveid kogusummas 2867,68 eurot (kuna 30.11.2015 arve summas 89,48 eurot kuulus tasumisele 2015.a detsembris, siis ei ole kohus nimetatud summat arvestanud). Kui antud summast arvestada maha alusetult esitatud nõue summas 171,95 eurot, siis oleks olnud hageja õigustatud esitama arveid kogusummas mitte rohkem kui 2695,73 eurot (võttes arvesse, et nimetatud summa sisaldab ka viiviseid summas 62,15 eurot, siis võib tegelik nõudesumma olla isegi väiksem). 6 Kostja on ajavahemikus veebruar 2013 kuni 31.11.2015 tasunud arveid kogusummas 2713,25 eurot, seega on nimetatud arvetega tõendatud, et kostjal puudus 31.11.2015 seisuga võlgnevus hageja ees. (tl. 83-121).
10. Seoses võlgnevuse puudumisega leiab kohus, et hageja viivisenõue ei ole põhjendatud ning kohus jätab selles osas nõude rahuldamata.
11. Kohus jätab tähelepanuta ja ei anna hinnangut teistele kostja poolt esitatud vastuväidetele ja tõenditele, mis puudutavad katuseremondi ja teiste ühistu poolt teostatud toimingutega seotud asjaolusid, kuna need ei ole käesoleva vaidluse esemeks.
12. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus 23.

§ 173

lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. 24.

§ 174

lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 alusel on menetluskulud kohtuvälised kulud.

§ 144p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

25. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega puudub kohtul võimalus kostja menetluskulude summaliseks kindlaksmääramiseks. Antud asjaolust lähtuvalt jätab kohus kostja võimalikud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud jäävad täies ulatuses hageja enda kanda.

178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. 26. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 434, § 438, § 442, § 453, § 632, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 7