KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Näncy-Marita Maltseva Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-778 Tsivii

§ 186

lg 1 alusel krediidiasutusse eestkostja varast eraldi ning paigutamisel tehakse märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

1. 30.05.
2. a toimunud kohtuistungile ilmusid XXXXja tema nõustaja XXXX , vandeadvokaat Natalja Santaševa ja Põhja-Tallinna Valitsuse esindaja XXXX. Istungile ei ilmunud XXXX . Kohus kuulas ära menetlusosaliste seisukohad tsiviilasjas.
3. 30.05.
4. a toimunud kohtuistungile ilmusid XXXXja tema nõustaja XXXX , XXXXja tema nõustaja XXXX. Kohus määras tähtaja 12.10.2016.a XXXX seisukoha esitamiseks korteri müügi osas kompromissi teel. Kohus teatas, et kompromissi mittesaavutamisel lahendab kohus asja sisuliselt. 11.10.2016.a teatas XXXX kohtule, et ei soovi kompromissi ja korter tuleks müüa avalikul enampakkumisel. II Kohtumääruse põhjendused
5. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, eestkosteasutuse ja lapsele määratud esindaja arvamustega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud.
6. Perekonnaseaduse (

) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

§ 131

lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas

§ 187kohaselt vajab ka eestkostja.

Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.

§ 131

lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

§ 206lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. 9. Kogumispensionide seaduse (Ko

PS) § 28 lg-st 1 tuleneb, et osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama sätte teine lg näeb ette, et pärijal on õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 31 lg-st 11 tuleneb, et kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek.

§ 188

lg 1 p 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid.

1. Kohus on tuvastanud, et XXXXon XXXX.a surnud XXXXpoeg (tl 2). Tallinna notar Alla Ševtšuki poolt 23.11.2015.a tõestatud pärimistunnistuse alusel on XXXX.a surnud XXXXainupärijaks tema poeg XXXX(tl 3-4). Tallinna kohtutäitur Arvi Pink poolt 18.12.2015.a koostatud pärandvara nimekirja kohaselt kuulub XXXXpärandvara hulka Swedbank AS-is asuv XXXXpensionifond K4 osakud (tl 6).
2. Esitatud avalduses taotleb avaldaja kohtu nõusolekut alaealise poolt päritud Swedbank Pensionifondi K4 osakute müümiseks ning saadud rahaliste vahendite paigutamiseks alaealise arvelduskontole. Kohus on seisukohal, et pensioniosakute tagasivõtmisest ja võõrandamisest saadud rahaliste vahendite kasutamine lapse ülalpidamiseks on kooskõlas lapse huvidega. 3

§ 131

lg 1 ja § 188 lg 1 p 8 alusel avaldajale loa võtta tagasi ning võõrandada lapse nimel kogumispensioni kontol nr XXXXXXXXXXXXXolevad Swedbank Pensionifond K4 osakud. Tehingust saadavaid rahalisi vahendeid tuleb kasutada lapse ülalpidamiseks.

1. 29.01.2016.a esitas avaldaja avalduse täienduse taotledes kohtult luba võõrandada alaealisele kuuluv eluruum asukohaga XXXX.
2. Kohus on tuvastanud kinnistusraamatu andmetele tuginedes, et XXX (isikukood XXXX) kuulub korteriomand asukohaga XXXX, registriosa numbriga XXX . Tallinna notar Alla Ševtšuki poolt 23.11.2015.a tõestatud pärimistunnistuse alusel on XXXX.a surnud XXXXainupärijaks tema poeg XXXX(tl 3-4). 15.

§ 187

lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.

§ 187

lg 1 p 4 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut.

§ 189

lg 1 sätestab, et kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Heakskiit kehtib, kui eestkostja sellest teisele poolele teatab.

1. Kohus, võttes arvesse eestkosteasutuse ja alaealisele määratud esindaja arvamust, on seisukohal, et lapse huvides on lapsele kuuluva korteriomandi võõrandamine. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kinnistu ei ole lapse alaliseks elukohaks ning korteriomandi suhtes on seatud isiklik kasutusõigus XXXX kasuks. XXXX elab käesoleval ajal nimetatud korteriomandis, laps sihtotstarbeliselt korteriomandit ei kasuta. Korteriomandil lasub võlgnevus tasumata kommunaalkulude eest. Lapse isa ja XXXX ei ole saavutanud kokkulepet senise võlgnevuse ega edasiste kommunaalkulude tasumise osas. Kohus tegi 21.11.2016.a ASle ISS Eesti päringu võlgnevuse teadasaamiseks, st kogus omal algatusel tõendeid. AS ISS Eesti edastas kohtule 22.11.2016.a XXXX asuva korteri kõrvalkulude arve nr 1611571900570, millel on võlgnevuse suuruseks märgitud 15.11.2016.a seisuga 1 746.80 eurot (tl 83). Kohtulahendi tegemise seisuga on võlgnevuse suuruseks seega 1 746.80 eurot, mis on kogunenud pikema perioodi jooksul ning mida hr XXXX ei ole suutnud tasuda ka käesoleva menetluse kestel. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt esineb põhjendatud alus eeldada, et kommunaalkulude osas võib võlgnevus veelgi suureneda ning see ei ole alaealise huvides.
2. Kuivõrd perekonna sissetulekud koosnevad sisuliselt ainult sotsiaaltoetustest, puuduvad perekonnal täiendavad rahalised vahendid korteriomandiga kaasnevate kulutuste kandmiseks. Olukorras, kus laps ei kasuta pärimise teel saadud eluruumi, puudub vajadus eluruumi säilitamiseks lapse omandis. Kohtu hinnangul tuleks korteriomandi müügist saadud rahalisi vahendeid kasutada lapse ülalpidamiseks. Kohus annab avaldajale nõusoleku eestkostetavale kuuluva korteriomandi müümiseks tingimustel, mis on märgitud käesoleva määruse resolutsioonis. Kohus on seisukohal, et ei ole mõistlik kohustada avaldajat müüma asja tingimata avalikult enampakkumisel, kuna avaldaja (lapse isa) ja lapsega koos elava vanaema näol on tegu töövõimetute isikutega, kellele asjaajamine käib üle jõu. Avaliku enampakkumise korraldamine aga eeldab asjaajamist ja mõningaid spetsiifilisi teadmisi. Ühtlasi tooks see tõenäoliselt lapsele kaasa täiendavaid kulutusi, kuna müüki reaalselt korraldavad lapse isa ja vanaema peaksid pöörduma enampakkumisi professionaalselt korraldava isiku poole, kelle teenus on aga tasuline (nt kohtutäitur). See aga halvendaks lapse majanduslikku olukorda veelgi. Eeltoodust tulenevalt annab kohus avaldajale õiguse valida ise vabalt, mil viisil korteriomandi müüki korraldada. 4