4-16-7966 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-7966 Kohtukoosseis eesistuja Orvi Tali, liikmed

§ 201lg 2, § 224 lg 1, § 234 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.

novembri

1. a otsus Apellant menetlusalune isik Ivan Bolšakov (ik 38903020271, elukoht XXX) RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
2. novembri
3. a otsus väärteoasjas nr 4-16-7966 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav
4. detsembril 2016 alates kell 14.
5. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu 28.11.
7. a otsusega väärteoasjas nr 4-16-7966 tunnistati Ivan Bolšakov

§ 201lg 2 (tegu 01.10.2016 ja 14.10.2016), § 224 lg 1, § 234 lg 1 ja LKindl

S § 81 järgi ning põhikaristuseks mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel arest 20 päeva. I. Bolšakovi kohustati ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 30.12.2016 ning tähtaegselt aresti kandmisele mitteasumise korral kohaldatakse I. Bolšakovi suhtes sundtoomist. Maakohus leidis, et I. Bolšakovi käitumine sisaldab

§ 201lg 2, § 224 lg 1, § 234 lg 1 ja LKindl

S § 81 väärteokoosseise ja tema tegu on õigusvastane. I. Bolšakov käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 1 4-16-7966 Mõistetud karistuse põhjenduseks märkis kohus otsuse põhiosas, et raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Puhtsüdamlik kahetsust ei ole I. Bolšakov avaldanud. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on I. Bolšakov varem väärteokorras kolm korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (

§ 201

lg 1 ja lg 2), mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (

§ 224lg 2), avaliku korra rikkumise eest (Kar

S § 262) ja 21 korda sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest (ÜTS § 547 lg 1). Sellise käitumisega on I. Bolšakov näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Eelnevalt on I. Bolšakov väärteokorras karistatud arestidega ja rahatrahvidega, millest oli tasutud ainult üks. Sellest hoolimata on I. Bolšakov jätkanud süütegude (liiklusrikkumiste) toimepanemist, mis näitab, et isegi varasema karistuse olemasolu ei ole isikule mõju avaldanud. Maakohus leidis, et arvestades I. Bolšakovi süü suurust ning asjaolu, et teda on varem karistatud süütegude eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. Maakohus ei pidanud rahatrahvi karistusena põhjendatuks, sest see ei mõjuta I. Bolšakovi edaspidi väärtegusid toime panemast. Maakohus leidis, et I. Bolšakovile tuleb

§ 201lg 2, § 224 lg 1, § 234 lg 1 ja LKindl

S § 81 rikkumiste eest mõista põhikaristusena arest, mis ainsana võib mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. APELLATSIOON

1. Harju Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik I. Bolšakov, kes vaidlustab kohtuotsust karistuse osas ja palub määrata tingimisi arest või rahatrahv, kuna ta ei saa käesoleval aastal aresti kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide, maakohtu otsuse, esitatud apellatsiooniga, asub alljärgnevale seisukohale.
3. Apellatsioonis ei märkinud I. Bolšakov kas ta soovib kohtuistungist osa võtta, mistõttu jättis ringkonnakohus apellatsiooni käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. I. Bolšakov teavitas ringkonnakohut, et soovib kohtuistungist osa võtta. Ringkonnakohus ei ole teinud kohustuslikuks I. Bolšakovi kohtuistungile ilmumist. Menetlusalune isik I. Bolšakov apellatsioonkaebuse kohtulikule arutamisele ei ilmunud. Ringkonnakohtul ei ole osutunud võimalikuks edastada kutset apellatsioonkaebuse esitajale I. Bolšakovile. Kohus edastas kutse VTMS § 41 lg 41 korras e-toimiku süsteemi kaudu. Kaebuse esitaja I. Bolšakov ei ole kutset infosüsteemis avanud ega kinnitanud selle vastuvõtmist. Kohtute infosüsteemi (KIS2) andmetel on kutse avaliku e-toimiku süsteemi kaudu I. Bolšakovile nähtavaks tehtud alates 8.detsembrist 2016.a. Samuti oli saadetud kaebuse esitajale kutse väljastusteatega tähtkirjana kaebuses märgitud aadressil, mis tagastati märkega, et kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestus. Ka on kaebuse esitajale korduvalt saadetud kutse elektrooniliselt VTMS § 41 lg 4 kohaselt tema poolt edastatud elektronposti aadressil, kuid kutse kättesaamist I. Bolšakov ei ole kinnitanud. Lisaks on püütud edastada kutset telefoni teel, kuid ka see on osutunud võimatuks. Kolleegium asub seisukohale, et apellatsiooni on võimalik sisuliselt arutada, kuid ilma apellandi, s.o menetlusaluse isiku vahetu osavõtuta. Kaebuse esitaja väldib kutsete vastuvõtmist ning on teinud võimatuks temale kutse edastamise tema enda poolt märgitud aadressidel, mistõttu tuleb kolleegiumil asuda seisukohale, et menetlusalune isik ei ole huvitatud asja arutamisest tema osavõtul ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. VTMS § 2 sätestab kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 334 lg 1 p 5 kohaselt võib ringkonnakohus asja arutada ilma isikuta, kelle suhtes on kohtuotsus vaidlustatud, kui isik hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale. Kolleegium leiab üksmeelselt, et I. Bolšakov on käitunud viisil, mis on tõlgendatav 2 4-16-7966 loobumisena soovist kohtuistungist osa võtta, olla oma asja arutamise juures ja olla kohtu poolt ära kuulatud.
4. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires. Menetlusaluse isiku apellatsioonist lähtuvalt vaidlustab I. Bolšakov maakohtu otsust vaid mõistetud karistuse osas.
5. I. Bolšakov on taotlenud tingimisi aresti või rahatrahvi kohaldamist. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et seadus ei näe karistusena väärteoasjades ette tingimisi karistuse määramist. KarS § 3 lg 4 kohaselt on väärtegu karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Arestist tingimisi vabastamist kehtiv seadusandlus ette ei näe, mistõttu jääb I. Bolšakovi taotlus tingimisi aresti kohaldamises tagajärjetuks.
6. Nagu maakohus juba märkis, tuleb karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada isiku süüd, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärgi püstitamisel on maakohus arvestanud sellega, et I. Bolšakov on varem väärteokorras kolm korda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta (

§ 201

lg 1 ja lg 2), mootorsõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades (

§ 224lg 2), avaliku korra rikkumise eest (Kar

S § 262) ja 21 korda sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest (ÜTS § 547 lg 1). Kahel korral on I. Bolšakovi karistatud arestiga ning 23 korral rahatrahviga, millest on tasutud ainult üks. Seega on rahatrahv kui kergem karistusliik end I. Bolšakovi suhtes ammendanud. Ringkonnakohus lisab, et ka reaalse aresti mõistmine keskmises määras (karistatud varasemalt 12 päeva pikkuse arestiga) ei ole taganud menetlusaluse isiku õiguskuulekat käitumist. Seega on maakohtu poolt mõistetud 20-päevane reaalne arest eesmärgipärane. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei ole käesoleval juhul võimalik karistada I. Bolšakovi rahatrahviga, mistõttu tuleb I. Bolšakovil arest ära kanda reaalselt. 8. Eelnevast lähtudes ja tuginedes VTMS § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3