1-16-2568/48

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-2568 Kohtukoosseis Ivi Kesküla, Urmas Reinola, Orvi Tali Kriminaalasi Maksim Romanovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2, järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. septembri 2016 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Prokurör Arika Almann Süüdistatav Maksim Romanov, ik. 38306123711, varem nii värteokorras kui ka kriminaalkorras korduvalt karistatud, viibis eelvangistuses 3 päeva, kinni peetud 01.06.
3. Kaitsja Eva Rivis Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. septembri 2016 aasta otsus nr 1-16-2568 Maksim Romanovi süüdistusasjas muutmata. Süüdistatava apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 ASJAOLUD:
5. Maksim Romanov tunnistati KarS § 184 lg 1 järgi süüdi selle eest, et ta käitles ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt omandas Maksim Romanov ebaseaduslikult ajavahemikul 28.08.2015 kuni 15.10.2015 edasiandmise eesmärgil eeluurimisel tuvastamata isikult ja kohas suures koguses narkootilist ainet fentanüül. Osa omandatud narkootilisest ainest hoidis Maksim Romanov enda juures kuni 15.10.2015 kella 13.40-ni, mil ta XXX asuva maja juures kinni peeti ning tema jope vasakpoolsest taskust leiti ja võeti ära kollane plastikust topsik, mille sees oli seitse fooliumvoldikut, millistes oli pulbriline aine kogumassiga 0,22 grammi, mis sisaldas 1,5% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega kokku 0,0033 grammi ehk 3,3 milligrammi. Osa omandatud narkootilisest ainest hoidis Maksim Romanov enda elukohas, so XXX asuvas korteris, kus ta 15.10.2015 toimunud läbiotsimise käigus andis vabatahtlikult välja pulbrilise aine kogumassiga 0,59 grammi, mis sisaldas 1,8% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega kokku 0,011 grammi ehk 11 milligrammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 milligrammist fentanüülist puhtal kujul (EKEI eksperdi Mailis Tõnissoni vastus päringule). Maksim Romanovile oli esitatud prokuröri poolt kohtuistungil muudetud süüdistus ka KarS § 184 lg 1- 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, kuid selles osas tegi maakohus õigeksmõistva otsuse ja seda ei ole vaidlustatud. HARJU MAAKOHTU OTSUS:
6. Maakohus mõistis Maksim Romanovi KarS §-de 184 lg 1 – 22 lg 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Mõistis Maksim Romanovi süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistas vangistusega 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 järgi luges Maksim Romanovi eelvangistuse 3 (kolm) päeva (27.08.201528.08.2015, 15.10.2015) karistusaja hulka. 3 (kolme) aasta, 5 (viie) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva pikkuse vangistuse alguseks luges 01.06.
7. 2 Maksim Romanovi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine jättis muutmata. Tõkendi tühistas kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel. Ekspertiisitasu kokku 1065,00 eurot jättis riigi kanda. Mõistis Maksim Romanovilt välja menetluskulu kokku 2323,00 eurot (sh sundraha 1075 eurot, kaitsjatasu 600,00 eurot ja ekspertiisitasu 648,00 eurot). Menetluskulu määras tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. APELLATSIOON:
8. Süüdistatav vaidlustab süüdimõistvat otsust osaliselt. Tunnistab narkootilise aine valdamist ja tarvitamist, kuid mitte edasiandmist. Edasiandmise eesmärgi osas tõendid puuduvad. Tegemist on vaid prokuröri poolsete oletustega. Prokuröri väide rahaliste vahendite puudumise kohta on ümber lükatud tõenditega töötamise ja tasu saamise kohta. Tegelikult ei tarvitanud ta narkootikume pika aja jooksul ja tal ei ole sõltuvust narkootikumidest. Narkootikumid olid soetatud vaid kahel korral. Kui tema juurest leiti narkootikumid oli ta teel apteeki süstalt ostma. Leiab, et on vahe kas narkootikum oli enda tarbeks või valdas edasiandmise eesmärgil. Töötamise ajal, novembris 2015 ta veel kaks korda soetas narkootikume, detsembris viibis ravil ja pärast seda ei ole narkootikume enam tarvitanud. Kriminaalhooldusalusena olid tema poolsed rikkumised ebaolulised. Juba ammu pole ta õigusrikkumisi toime pannud ja vabaduses ootab teda töökoht. Ei kavatse narkootikume tarvitama hakata, tal ei ole narkosõltuvust ja selle kohta puuduvad ka tõendid. Palub anda hinnang tema süü suurusele. Eitab narkootikumide edasiandmist ja isegi ei mõelnud seda teha. Elukaaslasel on üksinda raske. Palub mõista talle kas minimaalne karistus või vabastada ta tingimisi karistuse kandmiselt. PROKURÖRI SEISUKOHT:
9. Olles tutvunud kohtuotsuse, esitatud apellatsiooni ja kriminaalasja materjalidega, asub prokurör seisukohale, et Harju Maakohus ei ole otsust tehes rikkunud kriminaalmenetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik. Harju Maakohus on oma otsuses korduvalt viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt ei oma KarS § 184 sisustamisel tähtsust, millisel eesmärgil narkootilised ained omandati. Samuti puuduvad käesoleval juhul maakohtu otsuses igasugused viited sellele, et Maksim Romanovile karistuse mõistmisel oleks kohus asunud rangemale positsioonile seoses sellega, et pidas eluliselt ebausutavaks väidet, justkui oleks kogu Maksim Romanovi valdusest leitud aine mõeldud isiklikuks tarbimiseks. Lähtudes Riigikohtu praktikast, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr ning tuvastada seejärel süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, vastab Harju Maakohtu poolt Maksim Romanovile mõistetud karistus tema süü suurusele ning Harju Maakohtu põhjendused ja järeldus karistuse mõistmisel on loogiliselt jälgitavad ning arusaadavad. Kokkuvõttes nõustub prokurör Harju Maakohtu seisukohtadega karistuse mõistmise osas, mistõttu palub Maksim Romanovi esitatud apellatsioon jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-16-2568 muutmata. 3 KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:
10. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, otsusega ja esitatud apellatsiooniga leiab, et maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks alused puuduvad.
11. Esmalt kolleegium osutab, et KrMS § 321 lg 6 kehtestatu kohaselt võib apellatsioonis tugineda maakohtus uurimata jäänud tõendile vaid juhul, kui see on menetluspoole poolt maakohtule esitatud, kuid seda ei võetud vastu või tõendit ei olnud võimalik maakohtule esitada apellandist mitteolenevatel põhjustel. Süüdistatav on apellatsioonile lisanud töötasu arvestuslehed 2015 juuli ja detsembri ning 2016 jaanuari, veebruari ja märtsi kohta. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole nimetatud tõendeid maakohtule esitatud. Tõendite esmakordsel esitamisel alles apellatsioonikohtus peab apellant eraldi põhjendama miks ei esitanud ta neid menetluse käigus maakohtus. Sellist põhjendust ei ole apellant esitanud, mis on käsitatav KrMS § 2861 lg 2 p 2 ettenähtud täiendava tõendi vastuvõtmisest keeldumise alusena. Arvestades, et süüdistatava vangistuses viibimine võib mõjutada dokumendi kättesaadavust peab kolleegium vajalikuks märkida, et lisaks eeltoodule esineb täiendava tõendina dokumentide vastuvõtmisest keeldumise alusena ka KrMS § 2861lg
12. Kolleegium märgib, et süüdistuses esitatud kuriteo toimepanemise ajaks on 28.august.2015 kuni 15.oktoober.2015, mistõttu puudub 2015 detsembri ja 2016 aastat puudutavatel tõenditel kriminaalasjas igasugune tähtsus. 2015 juuli kuu kohta esitatud tõendi kohaselt oli pärast maksude kinnipidamist panka ülekantud palgaks 358.03 eurot, mis jääb aga alla maakohtu istungil süüdistatava ütlustes nimetatud 600-800 eurot. Maakohtu otsuse alusel on aga kohus lähtunud just süüdistatava ütlustest temal igakuise sissetuleku suuruse kohta ehk siis on lähtunud süüdistatavale soodsamast teabest. Seega puudub ka viimati nimetatud tõendil apellatsioonimenetluses kriminaalasja lahendamiseks olulisus. Eeltoodud alustel ei kuulu apellatsioonile lisatud täiendavad tõendid vastuvõtmisele.
13. Maksim Romanovile oli esitatud süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi narkootilise- ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Süüteokoosseisu objektiivse tunnusena ettenähtud käitlemine, on süüdistuses sisustatud suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine omandamises edasiandmise eesmärgil ja hoidmises. Seega on ainetud apellandi väited narkootilise aine tarvitamise ja ka edasiandmise osas kuivõrd nimetatud osategudes ei ole süüdistust talle esitatud. Maakohtus leidis tõendamist, et Maksim Romanov omandas suures koguses narkootilist ainet edasiandmise eesmärgil. Kolleegium osutab, et nimetatud eesmärgil narkootilise aine suures koguses omandamine ei oma eraldivõetuna tähtsust isiku käitumises KarS § 184 lg 1 ettenähtud koosseisu tuvastamise seisukohalt. Ka edasiandmise eesmärgita suures koguses narkootilise aine omandamine ja hoidmine toob kaasa vastutuse KarS § 184 järgi. Sisuliselt pole süüdistatav oma süüdimõistmist suures koguses narkootilise aine omandamises ja hoidmises vaidlustanud, on vaid märkinud, et ebaõige on maakohtu poolt edasiandmise eesmärgi tõendatuks lugemine, mis apellandi arvates on toonud kaasa raskema karistuse mõistmise. Maakohus on, võttes aluseks süüdistatava ütlused, leidnud, et kuigi süüdistatav võis narkootilist ainet omandada osaliselt ka enda tarbeks, siis temalt ja korterist äravõetud kogust arvestades on tõendatud omandamine edasiandmise eesmärgil. Eelnimetatud eesmärgil narkootilise aine omandamise on kohus lugenud ilmseks põhjusel, et äravõetud koguse soetamine süüdistatava igakuise sissetuleku alusel pole reaalne. Apellatsioonis esitatud argumendid sissetuleku olemasolust nimetatud järeldust ei kummuta. Maakohus on igakuise sissetulekuga ja seda 4 süüdistatava enda poolt kinnitatud summas, juba arvestanud ning järelduste tegemisel sellele ka tuginenud. Kolleegium lisab, et edasiandmise eesmärgi olemasolule viitab selgelt asjaolu, et tal oli kinnipidamisel kaasas 7 fooliumvoldikut fentanüüliga. Apellandi väited, et aine oli enda tarbeks ja ta läks just apteeki süstalt ostma, ei põhjenda 7 erinevas pakendis ja doosideks jagatud narkootilise aine kaasas kandmise vajalikkust. Vaidlustatud kriminaalasjas on maakohus mõistnud karistuseks 3 aasta ja 6 kuulise vangistuse. Maakohus on juba viidanud Riigikohtu lahenditele, milledes esitatud juhiste kohaselt tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta eriosa normi keskmine määr. KarS § 184 lg 1 sanktsiooni keskmiseks määraks on 5 aasta 6 kuud vangistust. Seega jääb mõistetud karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Arvestades asjaolu, et tegemist oli fentanüüliga ja kogusega, millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 110-le isikule, siis pole alust rääkida väikese süüastmega kuriteost. Kohtukolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et võrreldes enda tarbeks narkootilise aine omandamisega, on edasiandmise eesmärgil narkootilise aine omandamine hinnatav ohtlikuma kuriteona ja seda seoses narkootilise aine käitlejate ringi võimaliku suurenemisega. Kuid antud juhul pole maakohus, karistuse mõistmisel aluseks oleva süü suuruse hindamisel, pidanud oluliseks narkootilise aine omandamisel edasiandmise eesmärgi olemasolu ega ole ka sellel alusel karistust karmistanud. Mõistetud karistust silmas pidades on maakohus kergendava asjaoluna arvestanud ka süüdistatava poolt kohtuistungil väljendatud kahetsust. Apellatsioonis pole viidatud KrMS § 57 lg 1 loetellu kuuluvatele asjaoludele, millised jäid maakohtu poolt tähelepanuta. Sellist minetust ei tuvastanud ka kohtukolleegium Maakohus on karistuse mõistmisel õigustatult arvestanud ka süüdistatava isikuga ja nimelt tema senise käitumisega ja suhtumisega õiguskorda. Tegemist on varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud isikuga, kellel on karistusregistri andmetel 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 10 kehtivat väärteokaristust. Apellandi viited sellele, et 07.
14. 2014 aasta otsusega määratud katseaja pikendamisel ei olnud tegemist oluliste rikkumistega, pole antud juhul määrav kuna maakohus on arvestanud vaid faktiga, et
15. septembri 2014 aasta määrusega on rikkumised tuvastatud ja katseaega on pikendatud.
16. Apellatsioonis on esitatud karistusest tingimisi vabastamise taotlus. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-20-16 sedastanud, et isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolude kõrval olulisel määral ka süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes võib muuta karistuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine (vt nt ka RKKK 3-1-1-99-06, p 16). KarS § 74 sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav samal ajal nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest erandlikest asjaoludest lähtudes. Süüdistatav on toime pannud raske rahvatervisevastase kuriteo, mille eest näeb seadus ette kuni 10 aastase vangistuse ja toimepanemise tehioludes puuduvad igasugused erandlikud, süü suurust vähendavad, asjaolud. Tegemist on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, kelle poolt toimepandu, võrreldes eelnevate kuritegudega, on muutunud raskemaks. Tegemist on raskusastmelt esimese astme kuriteoga. Isikut iseloomustava materjalide alusel pole 5 tuvastatavad mingid erandlikud asjaolud, mis tooksid kaasa mõistetud karistusest tingimisi vabastamise. Kolleegium osutab, et Maksim Romanovi suhtes on Viru Maakohus
17. jaanuari 2014 aasta otsusega kohaldanud KarS § 74 sätteid, kuid selline vangistuse alternatiivi kohaldamine ei ole mõjutanud teda elama õiguskuulekalt vaid ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemisi. Samuti märgib kolleegium, et Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-96-11 on sedastatud, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimisi vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimisi vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Antud juhul kohalduva KarS § 74 lg-s 3 kehtestatud katseajaks on 6 kuud kuni 3 aastat. Maksim Romanovit on karistatud 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mistõttu ka eelnimetatud Riigikohtu juhiste alusel ei kuulu KarS § 74 kohaldamisele.
18. Kolleegium märgib, et maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmiseks on alust juhul, kui mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu sikule või kui tema olukorda on ebaseaduslikult mõnel muul viisil raskendatud. Vaidlustatud kriminaalasjas eelnimetatud aluseid ringkonnakohus ei tuvastanud. Maakohtu poolt mõistetud karistusmäär ja reaalse vangistuse mõistmine on kooskõlas KarS § 56 ettenähtud alustega ja kehtiva kohtupraktikaga, mistõttu selle korrigeerimist kohtukolleegium põhjendatuks ei pea.
19. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
20. septembri 2016 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6