) tulenevaid otseseid kohustusi kaebaja ees, eelkõige advokaadi konfidentsiaalsuskohustust ja kohustust tegutseda ainult kliendi huvides. Kaebuse aluseks on kaebaja rahulolematus V. Toomere tegutsemisega vandeadvokaadina. Advokatuuri aukohus pidanuks asja lahendamisel tuvastama, millised kohustused tulenesid V. Toomerele kaebajaga sõlmitud kliendilepingust ning kas neid kohustusi on rikutud. V. Toomere tegevus saneerijana, suhtlus meediaga ning pankrotihalduriks määramise nõusoleku andmine on otseses vastuolus kaebaja huvidega.
lg-s 1 ja advokatuuri eetikakoodeksi §-s 8 sätestatud kohustuste rikkumine seisneb selles, et V. Toomere on 10.02.2016 seisukohas omaalgatuslikult ning vastuolus kaebaja huvidega võtnud sisuliselt omaks OÜ Obama nõude kaebaja vastu. Kaebaja nõude omaksvõtmist ei soovinud ja sellest oli teadlik ka V. Toomere. Lisaks on V. Toomere vastuolus kaebaja huvidega tuvastanud 12.02.2016 seisukohas kaebaja peatse ning vältimatult püsiva maksejõuetuse ning kuulutanud seda avalikkusele. V. Toomere on 15.04.2016 avaldanud seisukoha, mille järgi OÜ Halinga on juba pankrotis ning saneerimiskava täitmine on võimatu. Seda aga olukorras, kus klient ise ei hinda ennast olevat püsivalt maksejõuetu. Vähemalt osa V. Toomere poolt kogutud andmetest kaebaja majandusliku seisundi ning OÜ Obama nõude põhjendatuse kohta on kogutud õigusabi osutamise raames – selliste andmete avaldamine on oluline konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine, mis läheb vastuollu advokatuuri eetikakoodeksi §-ga 5. Saneerijal ning pankrotihalduril on kohustus jagada võlausaldajatele informatsiooni võlgniku majandusliku olukorra kohta, samas on advokaadil kohustus pidada konfidentsiaalsena kogu õigusabi osutamise raames saadud teavet. Saneerijana tegutsedes ning avalikkusega suheldes rikkus V. Toomere kliendilepingust tulenevat konfidentsiaalsuskohustust. Aukohus ei andnud hinnangut sellele, kas advokatuuriseadusest ning advokatuuri eetikakoodeksist tulenevad advokaadi üldised kohustused välistavad advokaadi tegutsemise saneerijana või ajutise haldurina. Seega on aukohtu otsus põhjendamata. Advokaat peab õigusteenuse osutamisel tegutsema üksnes kliendi huvides, eelistades neid enda ja kolmandate isikute, sh kolleegide huvidele.
lg 4 kohaselt ei või advokaat osutada õigusteenust, kui ta on samas asjas osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule või kui seaduse kohaselt ei ole lubatud õigusteenust osutada. Samuti peab ajutine pankrotihaldur olema võlgnikust sõltumatu, kinnitades seda kirjalikult pankrotiseaduse § 56 lg 3 kohaselt. Sõltumatuse nõue kehtib ka saneerimisnõustajale saneerimisseaduse § 15 lg-st 5 tulenevalt. Eelnevast tulenevalt on välistatud, et kehtiva kliendilepingu alusel õigusabiteenust osutav advokaat saaks anda sõltumatuse kinnituse saneerijana või ajutise haldurina tegutsemiseks. V. Toomere on kahel korral esitanud kohtule kinnituse, et ta on kaebajast sõltumatu. Seega on põhjendamatult jäetud aukohtumenetlus algatamata. 2
lg 1 kohaselt võib huvitatud isik pöörduda aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või advokatuuri juhatuse poole ning
lg 1 kohaselt võib huvitatud isik aukohtu otsuse peale esitada ka kaebuse halduskohtule, kuid sellise kaebuse sisuline menetlemine eeldab, et vaidlustatud haldusakt saab rikkuda kaebuse esitanud isiku subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg-st 1 tulenevalt. Aukohtumenetluse peamine eesmärk ei ole kaitsta aukohtule taotluse esitanud isiku subjektiivseid õigusi, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle. Tallinna Ringkonnakohus selgitas haldusasjas nr 3-14-51771, et aukohtumenetlus sarnaneb selles mõttes ametnike distsiplinaarmenetlusega, et ka ametniku distsiplinaarkorras vastutusele võtmiseks või ametialase juurdluse seaduslikkuse vaidlustamiseks puudub ametniku tegevuse läbi väidetavalt kannatanud isikul kaebeõigus, kuigi isik võib ametiasutuse tähelepanu puudustele juhtida ning tal on õigus saada märgukirjale ka igakülgne vastus (Riigikohtu halduskolleegiumi 31.03.1995 otsus nr III-3/1-4/95). Ka kohtute seaduse (KS) § 97 lg 3 näeb ette, et distsiplinaarkolleegiumi otsuse saab vaidlustada üksnes kohtunik, kellele on määratud distsiplinaarkaristus. Vaidlustamise õigus puudub nii isikul, kelle kaebuse alusel menetluse algatamise taotlus tehti, kui ka menetluse algatajal. Advokatuuriseadus annab huvitatud isikule otsesõnu õiguse taotluse esitamiseks advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, et tõhustada advokaadi kutsetegevuse iseärasuste tõttu raskendatud järelevalvet, kuid otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas üldse on tegemist süüteoga, kuulub aukohtule. Järelevalve advokaatide kutsetegevuse ja kutse-eetika nõuete täitmise üle kuulub advokatuuri pädevusse (
p 2) ning kohus saab selle teostamisse sekkuda üksnes siis, kui tegemist on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega. Eeltoodust lähtuvalt on
lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isikul õigus nõuda, et advokatuuri aukohus tema kaebust advokaadi tegevuse peale nõuetekohaselt menetleks (võtaks õigusnorme järgides vastu põhjendatud otsuse), kuid ta ei saa nõuda, et advokaadi suhtes kindlasti aukohtumenetlus algatatakse. Advokatuuri aukohus on OÜ Halinga kaebuse läbi vaadanud ning teinud põhjendatud otsuse aukohtumenetluse algatamata jätmise kohta. Kuigi otsuse põhjendus on napp, ei anna see alust järeldamaks, et kaebaja õigusi on rikutud. Kuna aukohtumenetluses ei otsustata huvitatud isiku taotluse lahendamisel tema õiguste või kohustuste üle, ei saa ka huvitatud isiku seisundit selles menetluses samastada menetlusosaliste seisundiga haldusmenetluses (Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 määruse nr 3-14-52251 p 14 ja 20.03.2013 otsuse nr 3-12-1016 p 15). Advokaadi suhtes süüteo mittetuvastamine ei riku
lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku (käesoleval juhul kaebaja) subjektiivseid õigusi. Kui kaebaja leiab, et V. Toomere on tekitanud talle õigusteenuse osutamisel kahju, on tal võimalik pöörduda kahju hüvitamise nõudega maakohtu poole. Sellise hagi esitamise eelduseks ei ole advokaadi distsiplinaarkorras karistamine aukohtu poolt. MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. OÜ Halinga palub esitatud määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 04.08.2016 määrus ning saata asi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Halduskohus on
lg 1 tõlgendamisel jätnud põhjendamatult tähelepanuta seadusandja tahte ning ei ole tõlgendanud advokatuuriseadust süstemaatiliselt.
Advokatuuriseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei tähenda huvitatud isik nimetatud kontekstis, mitte ainult isikut, kelle subjektiivseid õigusi on rikutud, vaid ka teisi isikuid. Seadusandja tahte kohaselt peavad kaebeõigust saama teostada huvitatud isikud, mitte ainult advokaadid, kellele on määratud distsiplinaarkaristus. Halduskohus ei ole selgitanud, miks tuleks samas seaduses ja samas peatükis praktiliselt kõrvuti asetsevates paragrahvides olevaid identseid mõisteid sisustada erinevalt. Halduskohtu viide KS § 97 lg-le 3 ei toeta määruses väljendatud seisukohta, et
Kohtute seaduse regulatsioon erineb oluliselt advokatuuriseaduses sätestatud regulatsioonist. KS § 97 lg 3 annab selgesõnaliselt kaebeõiguse üksnes kohtunikule.
Kui seadusandja oleks soovinud kaebeõigust anda üksnes distsiplinaarkaristuse saanud advokaatidele, oleks kasutatud KS § 97 lg-le 3 sarnast sõnastust. Erisus tuleneb asjaolust, et kliendil on eriline usaldussuhe konkreetse advokaadiga. Advokaat ei esinda advokatuuri, vaid tegutseb iseenda nimel. Kohtumenetluses ei esinda kohtunikud ennast ega oma menetlusosalisega samasugust vahetut suhet nagu advokaat kliendiga. Kliendil on õigus nõuda kliendisaladuse hoidmist ning huvide konflikti vältimist konkreetselt advokaadilt, mitte advokatuurilt. Ausa menetluse läbiviimist ja õige otsuse langetamist saab menetlusosaline aga nõuda ainult Eesti Vabariigilt kohtute vahendusel, mitte konkreetselt kohtunikult. Seetõttu on kliendil põhjendatud huvi konkreetse advokaadi suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse tulemuse suhtes. Aukohtu puhul on tegemist haldusorganiga, kes tegutseb temale allutatud isikute suhtes ning kelle otsus ei ole siseakt. Advokatuuriseadusest tulenevad õigused ja kohustused ka kliendile. Advokaadi tagatised annavad õiguskaitse kliendile ning võimaldavad kliendil olla advokaadiga usalduslikus suhtes. Tagatiste rikkumine advokaadi poolt omab vahetut mõju usaldussuhtele ning võib seada ohtu kliendi seaduslikud huvid. Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et aukohtumenetlus on advokatuuri interne kontroll oma liikmete üle. Advokatuur ei anna aukohtumenetluses hinnangut sellele, kuidas advokaat on esindanud advokatuuri, vaid hindab, kuidas on advokaat toiminud vahetus kliendisuhtes. Kliendi huvi aukohtumenetluse vastu on seega äratuntav ning põhjendatud. Advokatuuriseadus jõustus 2001. aastal, mistõttu ei saanud halduskohus toetuda Riigikohtu 1995. aasta otsusele.
lg 1 tõlgendamisel tuleb lähtuda hilisemalt vastu võetud seaduseelnõu seletuskirjast. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 04.08.2016 määruse ning selgitab järgmist. 7.
lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning
lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib kohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla ka isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. 8. Huvitatud isikul on võimalik aukohtu otsuseid vaidlustada siiski üksnes piiratud ulatuses. Kaebuse sisuline menetlemine halduskohtus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Ringkonnakohus on varasemalt selgitanud, et tulenevalt
Vastupidine lähenemine eiraks asjaolu, et aukohtumenetluse läbiviimine ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määruse nr 3-14-51432 p 6). Seega ei andnud aukohus sisulist hinnangut sellele, kas V. Toomere tegevuses advokaadina võisid esineda distsiplinaarsüüteo tunnustele viitavad asjaolud. Isikule annab seadus õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning õiguse saada sellele pöördumisele ammendav vastus (Tallinna Ringkonnakohtu 07.11.2014 otsuse nr 3-13-1365 p 13; 11.11.2014 määruse nr 3-14-51771 p 7). Seda nõuet ei ole advokatuuri aukohus praegusel juhul järginud. Isiku menetluslike õiguste rikkumise korral aukohtu poolt saab aga esitada halduskohtule kaebuse
11. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse, millega tagastati OÜ Halinga kaebus. Halduskohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmise küsimus uuesti lahendada. (allkirjastatud digitaalselt) Oliver Kask (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.