KOHTUMÄÄRUS Rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Väärteoasja number Lahend väärteomenetluses nr 4-16-7916 (2840,15,000596) Politsei- J

) § 266 lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, s. o 120 eurot Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur Süüdlane X.X (isikukood XXXXXXXXXXX ; elukoht xxxxx x-x xxxxxxxxx ) Kaitsja määratud korras Vandeadvokaat Nikolai Kõiv Kohtutäitur Rita Lohu 03. jaanuar 2017 RESOLUTSIOON Juhindudes

§-st 48, §-st 69, §-st 72, TMS § 201 lg-st 1 ning VTMS §-st 2071, §-st 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politsei- Ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.
2. Asendada X.Xle kohtuvälise menetleja Politsei- Ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 20.05.2015.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 30 trahviühikut arestiga 3 (kolm) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 5 (viis) tundi, mis tuleb teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.
3. Üldkasuliku töö teostamiseks tuleb X.Xl pärast kohtumääruse jõustumist viivitamatult ühendust võtta Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemspetsialisti Anžela Murumägiga, tel: 7308786, 57705922, Tartu, Riia 132, anzela.murumagi@politsei.ee.
4. Selgitada X.Xle, et

§ 69

lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

1. Välja maksta vandeadvokaat Nikolai Kõivule riigi õigusabi tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (sh km 8 eurot) X.Xle kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
2. Jätta kaitsjale väljamõistetud tasust 24 eurot riigi kanda.
3. Välja mõista X.Xlt menetluskulude hüvitisena riigi tuludesse 24 eurot. Menetluskulu tasumiseks vajalik makseinfo (sh pangakontode rekvisiidid ja unikaalne viitenumber) on lisatud käesolevale kohtumäärusele. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtumääruse jõustumisest. Nõude tähtajaks tasumata jätmise korral 1 suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Määrus saata täitmise korraldamiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile, süüdlasele, tema kaitsjale, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja teadmiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sissenõudja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur esitas 01.11.2016 kohtule juhindudes

§-st 72 ja TMS §-st 201 avalduse süüdlasele X.Xle määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuur määras 20.05.2015.a. väärteoasjas nr 2840,15,000596 isikule karistusseadustiku (

) § 266 lg 1 alusel rahatrahvi 30 trahviühikut, s.o 120 eurot. Otsus jõustus 05.06.2015.a. Kuna X.X ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Rita Lohu tema suhtes 09.07.2015.a antud väärteoasjas täitemenetluse. Kohtutäitur teavitas 18.10.2016 kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest, kuna puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Menetlusalune isik X.X ei ole tasunud rahatrahvi väärteoasjas summas 120 eurot. Tasumata rahatrahvi suurus on 120 eurot. Vastavalt VTMS § 19 lg 3 on kohus 30.11.2016 määrusega menetlusalusele isikule, X.Xle määranud esindaja, kuivõrd tegemist on alaealise isikuga. Menetlusosalise seisukoht 03.01.2017 kohtuistungil Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd (tl 8), allkirjastades sellekohase nõusoleku. Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku tööd teha ning töö saaks tehtud ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Selleks nõustus ta pöörduma kohtu nimetatud üldkasulikku tööd korraldava politseiametniku poole viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist. Samuti andis süüdlane kohtule oma aadressi ja kontaktandmed, mille kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval politseiametnikul temaga võimalik ühendust saada. X.X kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv avaldas 03.01.2017 kohtuistungil, et on esineb õiguslik alus üldkasuliku töö kohaldamiseks ja see on põhjendatud – olgugi, et kaitsealune on alaealine, on ta võimeline tegema temale jõukohast tööd. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politsei- ja Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. 2 Karistusseadustiku (

) § 72 lg-s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku §-s 69 sätestatud korras.

§ 72lg 2 kohaselt vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti.

Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

§ 72

lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks päev.

§ 69lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga.

Ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane X.X ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud – isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahvi suurus 120 eurot, mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lg-st 1 ja

§-st 72 asendada 3-päevase arestiga. Kuivõrd X.X on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd, mida toetas ka isikule määratud kaitsja, on kohtu hinnangul põhjendatud

§ 69

lg 1 alusel asendada talle kohaldatav arest 5 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus selgitab, et

§ 69lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi päevas.

Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta.

§ 69

lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 lg-le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele prefektuurile. Kohtulahendi saanud prefekt määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase poolt üldkasuliku töö teostamist. Vastavalt VTMS § 19 lg 3 on kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane. X.X on 17-aastane. RÕS § 15 lg 3 kohaselt kaitsja määramisel kriminaalmenetluses kõigil juhtudel ja väärteomenetluses juhul, kui kaitsja osavõtt on kohustuslik, antakse taotlejale riigi õigusabi RÕS §-s 8 ettenähtud viisi määratlemata ning riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamine toimub kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) ettenähtud korras. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Tartu Maakohtu 30.11.2016 määrusega on alaealisele X.Xle antud riigi õigusabi, määrates talle kohtuistungiks kaitsja. X.X kaitsja vandeadvokaat Nikolai Kõiv on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 48 eurot (sh km). Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et X.X on alaealine, ta ei tööta ning tal puuduvad iseseisvad sissetulekud, on kohus seisukohal, et menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib talle ilmselt üle jõu. Seetõttu jätab kohus osa 3 menetluskuludest riigi kanda. Kohus leiab, et käesolevalt on põhjendatud jätta menetluskuludest pool süüdlase ja pool riigi kanda, s.o X.X kanda jääb 24 eurot ning riigi kanda 24 eurot. Tasumiseks vajalik makseinfo on lisatud käesolevale kohtumäärusele. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik 4