KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu T

) § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

§ 110

lg 1 p 3 järgi võib kohus isiku taotlusel menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt

§ 110

lg-le 2 tuleb advokaadi õigusabi eest menetlusabi andmise osutamisel kohaldada

1. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. RÕS § 4 lg-st 1 tulenevalt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 p 5 järgi on riigi õigusabi üheks liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused on sätestatud RÕS §-s
3. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud kaebuse, kaebuse täienduse ja apellatsioonkaebuse ning samuti on kaebaja olnud võimeline esitama kohtule menetlusseadustikes sätestatud taotlusi. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja halduskohtumenetluses osalenud ka varem. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Samuti ei ole kaebaja riigi õigusabi taotluses esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust arvata, et kaebaja ei ole enam võimeline menetluses oma õigusi kaitsma.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt

§ 2

lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 2

lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, et teda esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik, kuna kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi korras esindajat. 2 II 9.

§ 187

lg 4 teise lause kohaselt tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile, kui apellant jätab tähtajaks täitmata kohtu nõudmise kõrvaldada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistav puudus. Tartu Ringkonnakohus on 30.09.

1. a määrusega andnud kaebajale tähtajad apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistavate puuduse kõrvaldamiseks, s.o apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks. Kaebaja on nimetatud määruse 05.10.2016 kätte saanud. Sama määruse põhjendavas osas (p 7) on ringkonnakohus kaebajale selgitanud, et kui kaebaja jätab kohtu nõudmise apellatsioonkaebuse taotluse täpsustamiseks ja apellatsioonkaebuse põhjenduste täiendamiseks tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega kaebajale.
2. Kaebaja tugineb küll 14.10.
3. a avalduses sellele, et tal ei olnud võimalik apellatsioonkaebust põhjendada, kuna talle saadetud halduskohtu 23.08.
4. a otsuses puudub lehekülg halduskohtu põhjendusi, kuid ringkonnakohtu hinnangul esineb siiski alus kaebaja apellatsioonkaebuse tagastamiseks. Ringkonnakohus leidis 30.09.
5. a määruses, et on ebausutav, et kaebajale kättetoimetatud halduskohtu 23.08.
6. a otsuse tõlge ei ole terviklik ja seega oli kaebajal võimalik halduskohtu 23.08.
7. a otsusega tutvuda ning enda apellatsioonkaebust põhjendada.
8. Samas selgitab ringkonnakohus, et kui kaebaja soovis apellatsioonkaebuse põhjendusi täiendada, et ringkonnakohtul oleks võimalik kaebaja apellatsioonkaebus menetlusse võtta ning tal tõepoolest puudus võimalus teha seda halduskohtu 23.08.
9. a otsuse venekeelse tervikliku tõlke abiga, siis oli kaebajal võimalus esitada ringkonnakohtule toimikuga tutvumise taotlus ning teha endale halduskohtu 23.08.
10. a otsuse venekeelest tõlkest ärakiri, mille abil apellatsioonkaebust põhjendada. Selle võimaluse tõi ringkonnakohus ära ka oma 30.09.
11. a määruses, millega ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta jättis. Seega oli ringkonnakohus selgitanud kaebajale võimalusi apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks, kuid kaebaja jättis sellele vaatamata apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamata.
12. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal on olnud alates ringkonnakohtu 30.09.
13. a määruse kättesaamisest mõistlik aeg apellatsioonkaebuse puuduse kõrvaldamiseks. Kaebajale on selgitatud ka puuduse kõrvaldamata jätmise tagajärgi, kuid hoolimata eeltoodust on ta jätnud apellatsioonkaebuse põhjendused täiendamata. Kuna ringkonnakohus ei saa menetleda apellatsioonkaebust, milles esineb eelmainitud puudus, tuleb kaebaja apellatsioonkaebus

§ 187lg 4 alusel kaebajale tagastada.

Ringkonnakohus selgitab, et

§ 187lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

13.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. 14. Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub ringkonnakohtul vajadus kaebaja menetlusabi taotluse, koopia taotluse ning taotluse, millega kaebaja soovis kõikide varem Tartu Halduskohtusse esitatud taotluste lahendamist, lahendamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene Agu Timmi 4 Madis Ernits