Obsah (5)

§ 212§ 213§ 201§ 108§ 118

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

§ 212lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 213lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 201

lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele,

§ 201lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

1. Reiko Madi vaidlustab Tartu Vangla keeldumist lubada talle kambrisse kasutamiseks teiselt kinnipeetavalt omandatud televiisor põhjusel, et see rikub tema omandipõhiõigust ning on vastuolus ka VSkE § 57 lg 1 mõttega.
2. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vangla 26.10.
3. a otsuses nr 6-24/8140-2 (tl 5), 05.11.
4. a vaideotsuses nr 1-11/778-2 (tl 2), kaebuse kohta 19.01.2016 esitatud vastuses (tl 43-44) ja apellatsioonkaebuse kohta 18.05.2016 esitatud vastuses (tl 78-79) ning halduskohtu 24.03.
5. a otsuses (tl 57-59) on ammendavalt selgitatud, miks kaebaja nõuded rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.
6. Vastuseks Reiko Madi apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kinnipidamisasutuses viibiva isiku omandipõhiõigus ei ole piiramatu. Vangistusseaduse (VangS) § 41 lg 2 järgi allutatakse kinnipeetava vabadus seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Riigikohus on leidnud, et vanglas esemete keelamine on lubatav VangS § 15 lg-s 2 loetletud põhjustel ning halduskolleegiumi senises praktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel (RKHK 25.10.
7. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12, p 14). Õigusteoorias leitakse, et VangS § 15 lg 2 sisaldab kooskõlas PS § 32 lg-tega 1-2 omandipõhiõigusesse sekkumise aluseid kinnipidamiskohas (vt Madise, L, Pikamäe P. Sootak J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2014“, lk 62). VangS § 15 lg 2 p 3 kohaselt on kinnipeetavale muu hulgas keelatud esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut või korda. VangS § 15 lg-st 3 tuleneva volitusnormi alusel kehtestab kinnises või avavanglas kinnipeetavale keelatud asjade loetelu vastava valdkonna minister määrusega. Justiitsministri 30.11.
8. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Tartu Vangla ning halduskohus on piisaval määral põhjendanud, miks on selline piirang vangla julgeoleku ja korra kaitsmise eesmärgil vajalik ja proportsionaalne. Ringkonnakohus nõustub vangla ja halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Tartu Vangla ja halduskohus leiavad õigesti ka seda, et teiselt kinnipeetavalt soetatud asjad (sh vaidlusalune televiisor) vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklike asjade alla ei liigitu, mistõttu oli vangla keeldumine õiguspärane.
9. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastavalt

§ 108lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebaja oli apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest menetlusabi korras vabastatud, jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes

§ 118lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.

Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/ 2 Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/ 3