← Eesti

3-16-1925/18

K OHT UMÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Tanel Saar

  1. november 2016, Tartu 3-16-1925 Igor Ogorodnikovi esialgse õiguskaitse taotlus (võimaldada esimesel võimalusel pikaajaline kokkusaamine) Tartu Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus Igor Ogorodnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Igor Ogorodnikov RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. oktoobri
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. septembril 2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, et kaebajale võimaldataks pikaajaline kokkusaamine.
  7. Tartu Halduskohtu
  8. septembri
  9. a määrusega jäeti kaebaja taotlus käiguta ja anti tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et kaebaja ei ole tasunud riigilõivu ja esitanud dokumentaalseid tõendeid oma väidete kinnitamiseks.
  10. septembril 2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse.
  11. Tartu Halduskohus
  12. septembri
  13. a määrusega jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse käiguta ja andis tähtaja 15 päeva, et kõrvaldada taotluses esinevad puudused. Kohus märkis, et taotleja ei ole esitanud korrektset taotlust riigi õigusabi saamiseks ega majanduslikku seisundit iseloomustavaid tõendeid.
  14. oktoobril 2016 saabus Tartu Halduskohtule kaebaja
  15. septembri
  16. a puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja esitas Viru Vangla vastused taotlustele, abielutõendi ja riigilõivu tasumist kinnitava dokumendi.
  17. Tartu Halduskohtu
  18. oktoobri
  19. a määrusega jäeti kaebaja riigi õigusabi taotlus ja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
  20. oktoobril 2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Oma taotluses märkis kaebaja, et soovib õigusabi, et kaitsta oma õigusi
  21. oktoobri
  22. a kohtumääruse osas.
  23. Tartu Halduskohus
  24. oktoobri
  25. a määrusega jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtu hinnangul piisab kohtumääruse vaidlustamiseks sellest, kui isik esitab kaalukad põhjendused, miks ta ei ole kohtumäärusega nõus ning seda võib iga tavainimene teha. Kohus selgitas, et RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Käesolevas haldusasjas on kaebaja eelnevalt esitanud kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada halduskohtu määrust, millega jäeti rahuldamata tema esialgse õiguskaitse taotlus ja riigi õigusabi taotlus. Halduskohtu hinnangul ei ole käesolev haldusasi loomu poolest keeruline ega kohtupraktikas ennenägematu. Kohus selgitas, et tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Nii on halduskohus seisukohal, et kuna käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud riigi õigusabist keeldumise alus, siis ei ole riigi õigusabi andmine võimalik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  26. Kaebaja esitas
  27. oktoobril 2016 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles märgib, et taotleb riigi õigusabi, et vaidlustada halduskohtu
  28. oktoobri
  29. a määrus. Kaebaja selgitab, et ta on vene rahvusest kinnipeetav, kes ei valda eesti keelt ning kellel puuduvad õigusalased teadmised, et oma õigusi kaitsta. Kaebaja on käesoleval juhul palunud oma õiguste kaitsmiseks abi kaaskinnipeetavalt, kuid see alandab tema inimväärikust ega taga piisavalt tema õigusi.
  30. Tartu Halduskohus
  31. oktoobri
  32. a määruses tõlgendas kaebaja
  33. oktoobri
  34. a riigi õigusabi taotlust määruskaebusena halduskohtu
  35. oktoobri
  36. a määrusele, võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  37. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  38. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu
  39. oktoobri
  40. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks kaebaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
  41. Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused on sätestatud RÕS §-s
  42. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse ning samuti on kaebaja olnud võimeline kõrvaldama esialgse õiguskaitse taotluses esinenud puudused. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja halduskohtumenetluses osalenud ka varem. Seega on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Samuti ei ole kaebaja riigi õigusabi taotluses esitanud asjaolusid, mis annaksid kohtule alust arvata, et kaebaja ei ole enam võimeline menetluses oma õigusi kaitsma.
  43. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude välja selgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, et teda esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik, kuna kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega.
  44. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu
  45. oktoobri
  46. a määruse tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.