lg 1 järgi ja Igor Šatõrkin süüdistatuna
lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Saskia Kask Süüdistatav Süüdistatav Juri Kudrjavtsev – isikukood 38502160353, elukoht XXXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel vene keel, töötab juhutöödel, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad, väärteokorras karistatud Igor Šatõrkin – isikukood 38512220281, elukoht XXXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel vene keel, töötab juhutöödel, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaal- ja väärteokorras karistatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Juri Kudrjavtsev
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 8 kuud.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, Juri Kudrjavtsev ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8. ei suhtle talle teadaolevalt narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased).
lg 1 alusel määrata Juri Kudrjavtsev katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 28.09.2016.a, s.o 1 päev karistusaja hulka. Juri Kudrjavtsevi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Juri Kudrjavtsevilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot ja ekspertiisikulu 84 eurot riigituludesse. Kohustada Juri Kudrjavtsevit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 106.58 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Juri Kudrjavtsev, kriminaalasi 1-1610732, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Süüdi tunnistada Igor Šatõrkin
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta ja 2 kuud.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 28.09.2016.a s.o 1 päev karistusaja hulka. Kandmisele kuuluv karistus 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.03.2016.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 10 kuud võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva.
kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 719 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 24 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Igor Šatõrkin peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil XXXX; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei oma ega tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 8.ei suhtle talle teadaolevalt narkootilisi aineid omavate ja tarvitavate isikutega või narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased); 9.osaleb sotsiaalprogrammides; 10.jätkab augustis 2016 XXXX Haiglsas alustatud sõltuvusraviga ja allub sellele.
lg 1 alusel määrata Igor Šatõrkin katseajaks kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Igor Šatõrkini suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Igor Šatõrkinilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 144 eurot ja ekspertiisikulu 168 eurot riigituludesse. Kohustada Igor Šatõrkinit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiiskulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 115.58 eurot. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Igor Šatõrkin, kriminaalasi 1-1610732, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - fooliumvoldikud (asuvad asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
Igor Šatõrkin’it süüdistatakse selles, et tema eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast alates tegeles suures koguses (so narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele) narkootilise aine fentanüüli ebaseadusliku käitlemisega. Nimelt omandas ja valdas ta eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast, kuid enne 28.09.2016 kella 11.43 tuvastamata kohas ja isikult kokku 0,183 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit. Osa nimetatud ainest hoidis ta enda juures kuni 28.09.2016 kella 11.43-ni, mil ta Tallinnas, Vilde tee 98 asuva maja juures kahtlustatavana kinni peeti ning tema juurest 2 fooliumvoldikut leiti. Nimetatud fooliumvoldikud sisaldasid kokku 0,053 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, kus puhast fentanüüli 0,0039 grammi. Vahetult enne kinnipidamist viskas süüdistatav maha veel 5 tk fooliumvoldikut, mis sisaldasid kokku 0,13 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, kus puhast fentanüüli 0,0090 grammi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitleminekeelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 milligrammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Seega piisaks leitud ja ära võetud 12,9 milligrammist fentanüülist (puhtal kujul) narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 99-le inimesele. Suures koguses narkootilise aine (fentanüül) ebaseadusliku käitlemisega (omandamise ja valdamisega) pani Igor Šatõrkin toime
Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Juri Kudrjavtsev, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 18.11.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Juri Kurdrjavtsevi karistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 8 kuud.
sätteid kohaldades jätta vangistus tingimisi süüdlase suhtes kohaldamata ja määrata, et seda ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima
lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud:
lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema narkootikumidega seotud kuritegude eest karistatud isikutega (v.a lähisugulased);
lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid.
lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka ka Juri Kudrjavtsevi eelvangistuses viibitud aeg so tema kinnipidamine 28.09.2016, so 1 päev vangistust. Süüdistatav Igor Šatõrkin, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 06.12.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Igor Šatõrkini
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta ja 2 kuud.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Igor Šatõrkini eelvangistuses viibitud aeg so tema kinnipidamine 28.09.2016, so 1 päev vangistust.
lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust 22.03.2016 Harju Maakohtu otsusega nr 1-16-1657 mõistetus karistuse ärakandmata osa võrra so 10 kuud vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks seega vangistus 1 üks aasta 11 kuud ja 29 päeva .
lg 5 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd - so 719 päeva ehk 719 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö sooritamise ajaks määrata 24 kuud.
ning
sätteid kohaldades allutada süüdlane üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile ning kui süüdlane ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja täidab temale
§-s 75 pandud kontrollnõudeid ning kohustusi, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal peab süüdlane järgima
lõikest 1 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud:
lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;
lg 2 p 7 alusel mitte suhtlema isikutega, kes temale teadaolevalt omavad ja tarvitavad narkootilisi aineid ning isikutega, kes on narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdi mõistetud (v.a lähisugulased);
lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammides.
lg 2 p 21 alusel jätkama augustis 2016 XXXX Haiglas alustatud sõltuvusraviga ja alluma sellele. Asitõendid
MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - fooliumvoldikud (asuvad asitõendite hoidlas aadressil Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavatelt välja alljärgnevalt: Juri Kudrjavtsev: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot, ekspertiisikulu 84 eurot riigituludesse. Igor Šatõrkin: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 144 eurot, ekspertiisikulu 168 eurot riigituludesse. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.