4-16-5361/9

4-16-5361 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-5361 (2316,16,006354; 2316,16,006511) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja Ilja Jerofejev, ik 36805250306, elukoht: XXXX Liisa Miil, Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskond RESOLUTSIOON
2. Ilja Jerofejev süüdi tunnistada NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
3. Mõistetud arest 12 (kaksteist) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.10.
4. Kui menetlusalusele isikule mõistetud arest jäetakse tähtaegselt ära kandmata, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning kogu ärakandmata arest pööratakse täitmisele täies ulatuses ning aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku karistuse kandmisele toimetamisest.
5. Ilja Jerofejevilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringu tegemisel tekkinud kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Ilja Jerofejev, 4-16-5361, uuringu kulu“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Ilja Jerofejevile tema elukoha aadressile tavapostiga.
6. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 1 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 23.09.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 10.06.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1481586 nähtuvalt peeti 10.06.2016 kell 18.00 Tallinnas Tartu mnt 2 juures kinni Ilja Jerofejev, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli ja metadooni sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. 14.06.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1481543 nähtuvalt peeti 14.06.2016 kell 15.05 Tallinnas Kunderi ja Türnpu tänavate ristmikul kinni Ilja Jerofejev, kelle organismis tuvastati uuringu tulemusena fentanüüli ja metadooni sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kohtukutse oli saadetud menetlusaluse isiku kohtuvälisel menetlusel nimetatud aadressile. Kohtukutse võttis vastu menetlusaluse isikuga samal aadressil elav täiskasvanud pereliige. Sellest tulenevalt loeb kohus kutse VTMS § 41 lg 2 mõttes kätteantuks. Kuna menetlusalusele isikule ei ole kohtuistungile ilmumist kohustuslikuks tehtud ja menetlusalusele isikule on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks, peab kohus võimalikuks asja arutada menetlusaluse isikuta VTMS § 90 lg 1 korras. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud ja isikul puudub töine sissetulek. Seetõttu taotleb karistuseks aresti 12 päeva ja välja mõista menetluskulu 70 eurot. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise saatekirju ja uuringu akte, mille kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis mõlema uuringu tulemusena narkootilise aine fentanüüli ja metadooni sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Arvestades süütegude asjaolusid, leiab kohus, et süüteod on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 13.06.2016 ja 16.06.2016 tehtud uuringute tulemusena on menetlusaluse isiku organismis tuvastatud fentanüüli ja metadooni sisaldus. Fentanüül ja metadoon kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud ainete kasutamiseks. Kui isegi arvestada, et metadooni puhul oleks tegemist ravimi koostisosaks oleva ainega, mille tarvitamine toimub ainult arsti ettekirjutusel, siis fentanüül selleks ei ole. Kohus peab sellise aine tarvitamise ettekirjutuse tegemist ka võimatuks, kuivõrd selline ettekirjutus oleks õigusvastane. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh 2 tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt erinevate väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega ja samalaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, arestidega ja arest on asendatud ka üldkasuliku tööga. Aastate jooksul määratud rahatrahvid väärtegude toimepanemise eest on jäetud tasumata. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad legaalsed rahalised. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Samamoodi ei ole tulemusi andnud ka üldkasuliku tööga asendatud arestid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmine ja menetlusalusele isikule tuleb karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Kuivõrd menetlusaluse isiku suhtes on juba korduvalt kohaldatud aresti asendmist üldkasuliku tööga ning seegi mõjutusvahend ei ole soovitud mõju avaldanud, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süsteemne ja samalaadne õigusvastane käitumine välistab aresti asendamise üldkasuliku tööga ning mõistetav arest kuulub reaalsele ärakandmisele. Samuti tuleb menetlusaluselt isikult VTMS § 111 p 8 alusel välja mõista menetluskulud, milleks on uuringu kulu. Kuigi menetlusalune isik ankeetandmete kohaselt ei tööta, ei ole menetlusalune isik esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslik. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on regulaarselt karistatud väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega kaasnevad menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3