4-16-8828/2

4-16-8828 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tallinn Väärteoasja number 4-16-8828 (2317,16,007586) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi KarS §-s 262 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Marek Raud, ik 37306080351, elukoht: XXXX, asukoht: arestimaja, XXXX Kohtuvälise menetleja esindaja Oleg Klok, politseijaoskond Põhja prefektuuri Lääne-Harju RESOLUTSIOON
2. Marek Raud süüdi tunnistada KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
3. Mõistetud arest 10 päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning menetlusalusele isikule mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates Harju Maakohtu 24.10.2016 otsusega nr 4-16-5840 mõistetud 20 päevase aresti ärakandmisest. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 21.12.
4. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 07.12.2016 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1519538 selles, et 18.07.2016 07.35 kuni 07.37 viibides avalikus kohas - Saku Vallavalitsuse majas karjus, lärmas, vehkis kätega, tagus rusikaga vastu lauda, ähvardas sotsiaalosakonna töötajad peksmisega. Antud tegevuse pärast majas viibinud ametnikud ei saanud teostada oma tööülesandeid ja olid hirmutatud. Oma teoga eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete 1 vastu, rikkudes avalikku korda. Sellise käitumisega rikkus Marek Raud korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav, kuid ei ole õige. Sisuliselt tunnistab end süüdi. Ilmselt läks eesmärgiga sissekirjutust saada, võis rääkida kõrgendatud hääletooniga, võimalik, et tagus vastu lauda. Oli kabinetis, uks oli kinni. Saab aru, et iga inimene peab käituma viisakalt. Oli närvis. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja Raili Sults selgitas, et Marek Raud tuli 18.07.2016 kella poole kaheksa ajal, kui oli just tööle jõudnud, Saku Vallavalitsuse lastekaitse kabinetti. Saku Vallavalitsus rendib ruume ja samas hoones on ka huviringid ja raamatukogu. Vallavalitsuses töötavad erinevad spetsialistid alatest lastest, eakatest kuni puuetega inimestega tegelevateni. Marek Raud oli tugevas alkoholijoobes, endast väljas, ärritunud. Ilmselt sattus nende kabinetti juhuslikult, sest uks oli lahti. Väitis, et maja lendab õhku, küsis mida peab tegema, et vangi minna, kas kallale minna, maha lüüa või maha lasta kedagi. Oli agressiivne. Püüdis kolleegiga teda rahustada, tulid teised töötajad ja ilmselt kuulsid lärmi. Marek Raud lõi rusikaga vastu lauda, oli kõva pauk. Ei saanud vajutada häirenuppu, et abi kutsuda, sest oleks sellega teda veelgi rohkem ärritanud, keegi teine vajutas. Turvateenistus võttis ta kaasa. Taoline käitumine oli häiriv ja hirmutav, häiris vallavalitsuse tööd. Isik oli ettearvamatu. Marek Raud karjus, lärmas, avalik kord oli rikutud. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja XXXXselgitas, et 18.07.2016 kella poole laheksa ajal oli kolleegiga tööl, istusid vastastikku laudade taga. Uks läks lahti ja sisse tuli Marek Raud. Oli bravuurses olekus, ilmselt joobes. Pakkusid istet, alguses keeldus, siis aga istus ukse ette. Ütles, et majast väljumiseks on kaks minutit, maja lendab õhku. Oli depressiivses meeleolus, tahtis vanglasse tagasi saada, et peab sotsiaaltöötajale mollist andma. Kõrvaltuppa tuli kollees, see ärritas teda veeldi ja lõi vastu lauda, asjad lendasid laualt maha. Kolleeg vajutas häirenuppu. Tuli ekipaaž ja ta läks kaasa. Marek Raud otsis midagi oma taskutest, kuid ei teadnud mida otsis, see tekitas hirmu. Võivad olla žiletid, on varem näidanud neid ja lõigutud käsi. Marek Raud rikkus avalikku korda, takistas tööd, ei lasknud ka kabinetist väljuda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et esitatud süüdistus on tõendatud toimiku materjalidega, tunnistajate ütlustega. Tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 järgi. Taotleb karistuseks 10 päeva aresti, mille ärakandmist arvestada eelmise otsusega mõistetud aresti ärakandmisest. Kuna tegu on toime pandud enne eelmist otsust, millega teda karistati 20 päevase arestiga, siis ei saa suuremat karistust mõista, kuivõrd siis ületaks karistus 30 päeva piiri. Kohus, kontrollinud väärteoprotokolli, samuti väärteotoimikus olevaid kirjalikke materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoprotokollis on menetlusalust isikut süüdistatud KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises viitega korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-le
5. Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 2 kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. KorS § 15 lg 1 on avaliku korra eest vastutavaks isikuks isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Väärteoprotokolli kohaselt on menetlusalune isik oma käitumisega eksinud üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ning oma karjumise, kätega vehkimise ja rusikaga vastu lauda tagumisega hirmutanud vallavalitsuse töötajaid, kes ei saanud seetõttu oma tööülesandeid täita ja tundsid hirmu. Seega on menetlusalune isik isikuks, kes on nii põhjustanud ohu kui ka rikkunud avalikku korda, so läinud vastuollu ühiskonnas omaks võetud üldtunnustatud käitumistavade ja heade kommetega, mistõttu on menetlusalune isik KorS § 15 lg 1 märgitud isikuks. 2 Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Kohus leiab, et kuna menetlusesemeks olev sündmus leidis aset Saku Vallavalitsuse hoones, siis on tegemist avaliku kohaga korrakaitseseaduse § 54 mõttes. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku poolt karjumine, kätega vehkimine, rusikaga vastu lauda tagumine ja vallavalitsuse töötajate peksmisega ähvardamine on hinnatav teist isikut häirival viisil, eelkõige teist isikut sõnaga ja žestiga hirmutamisena ja ähvardamisena. Seejuures avaldas menetlusalune isik ka seda, et majas on pomm ja majast väljumiseks on aega 2 minutit. Arvestades aga käesoleval ajal maailmas toimuvat, võib taoline ähvardus olla enam kui tõsiselt võetav ja seetõttu ka hirmutav. Kohtu arvates viitab avaliku korra rikkumisele ka vallavalitsuse töötaja poolt häirenupule vajutamine ja G4Si kutsumine, alles turvafirma töötaja saabumisel oli Marek Raud nõus lahkuma. Kaudselt annab kohtu arvates väärteo toimepanemisest tunnistust ka asjaolu, et tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud sellise väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt esmakordne, mida kinnitavad ka menetlusaluse isiku karistusandmed. Käesoleval juhul ei ole tegemist tavapärase avaliku kohaga, mis on määratlemata isikute ringi kasutuses, vaid tegemist on spetsiifiliste ülesannete täitmiseks mõeldud asutusega, mis on kohaliku omavalitsuse struktuuriüksus ja selle kasutuses oleva avalike huvide teenimiseks avatud hoonega. Menetlusalusele isikule inkrimineeritav käitumine ei olnud mitte ainult avalikus asutuses töötavate isikute häirimine ja hirmutamine, vaid selline käitumine tõi kaasa kohaliku omavalitsuse teenistujate tavapärase töö tegemise katkemise ning kohaliku omavalitsuse asutuse tavapärase töörütmi häirumise, millega takistati ka kohaliku omavalitsuse struktuuriüksusele pandud ülesannete täitmist. Arvestades süüteo asjaolusid, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, seega on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusaluse isik rikkus korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p-s 2 sätestatud keeldu ja pani sellega toime KarS § 262 lg-s 1 ettenähtud väärteo, s.o avaliku korra rikkumise. KarS § 262 lg 1 järgi on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni sada trahviühikut või arest. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut ka varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud arestiga. Sellele vaatamata on menetlusalune isik toime pannud uue samalaadse väärteo. Samuti nähtub karistusregistri andmetest, et isikul on hulgaliselt väärteokaristusi, mille eest määratud rahatrahvid on jäetud tasumata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada kergemat karistuse liiki rahalise karistuse näol, vaid tuleb kohaldada aresti. Üldjuhul tuleks lähtuvalt kohtupraktikast määrata/mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning juhul, kui on tuvastatud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud, määrata karistus siis vastavalt kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või üle ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Käesoleval juhul ei ole kohus ühtegi karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu tuvastanud. Menetlusalune isik avaldas küll kohtuistungil kahetsust, kuid arvestades seejuures menetlusaluse isiku ennasõigustavaid selgitusi, suhtub kohus sellesse kahetsusse mõningase kriitikaga. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et menetlusalust isikut on karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest 20 päevase arestiga. Seejuures on eelmine kohtuotsus koostatud 24.10.2016 ning seda 10.05.2016 ja 11.05.2016 toime pandud väärtegude toimepanemise eest. Menetlusesemeks olev väärtegu on aga toime pandud pärast eelmisi väärtegusid, kuid enne eelmist kohtuotsust. Seega on tegemist olukorraga, kus menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegusid tulnuks arutada ühes menetluses ning käesolevas väärteoasjas ei saa kohus mõista suuremat karistust kui 10 päeva aresti. Vastasel 3 juhul tekiks olukord, kus menetlusalusele isikule mõistetaks samalaadsete väärtegude kogumis karistus, mis ületaks karistusliigi ülemmäära, so 30 päeva. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest 10 päeva. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada mõistetav aresti ükdkasuliku tööga, leiab kohus, et see taotlus jääb tagajärjetuks. Menetlusalusele isikule inkrimineeritava teo puhul ei ole tegemist olukorraga, kus menetlusalust isikut karistatakse esmakordselt ja isikut tuleks säästa ja asendada arest üldkasuliku tööga. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on teda väärtegude toimepanemise eest karistatud kümneid kordi, mis viitab menetlusalusel isikul jätkuvale õiguskuulekuse puudumisele ning taoliste karistusandmete olemasolul ei pea kohus võimalikuks mõistetavat aresti üldkasuliku tööga asendada. Kuivõrd menetlusalune isik juba kannab pikemaajalist aresti, siis lühemaajalise aresti kohaldamisel puudub alus ka mõistetava aresti ositi ärakandmisele määramiseks, kuivõrd selleks puuduvad mõjuvad põhjused. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4