Obsah (6)

§ 1201§ 73§ 1265§ 106§ 107§ 2

4-16-899 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. mail 2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-16-899 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Bre

) § 1201 lg 1 ja § 1265 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 250 trahviühiku, st 1000 euro ulatuses ning XXXXOÜ-d

§ 1201lg 2 ja § 1265 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 20 000 eurot. Vastavalt otsusele ostis (XXXXOÜ juhatuse liige) XXXX 19.08.2015. a XXXXkinnistu sissepääsu värava taga, teemaal, aadressiga XXXX, vastavasisulise jäätmeloata kokku kaks rulli rohekatkollakat värvi isolatsiooniga vaskkaablijäätmeid jäätmekoodiga 17 04 11 01 koguses 36,9 kg, jättes vormistamata kokkuostu dokumendi ja makstes kokkuostetud kaablijäätmete eest sularahas 20 eurot, millega rikkus

§ 73lg 2 p 4, § 106 lg 1 ja § 107 nõudeid.

1. KAEBUSED XXXXOÜ kaebus XXXXOÜ vaidlustas
2. veebruaril
3. a Harju Maakohtusse esitatud kaebuses Keskkonnainspektsiooni 20.01.
4. a otsuse täies ulatuses, leides, et XXXX ei tegutsenud äriühingu huvides, tegu ei pandud toime XXXXOÜ territooriumil. Samuti ei olnud tehing XXXXOÜ jaoks majanduslikult põhjendatud, kuivõrd üks kaabel rullis kaalub umbes 6,9 kg, millest isolatsioonikiht on ca 50%, seega oli vaske rullis kaebaja hinnangul ca 3,45 kg. Arvestades vase kokkuostuhinda 3300 eurot/t, oli seega kontrolltehinguga omandatud vase väärtus ca 11,39 eurot. XXXX’i kaebus XXXX vaidlustas
5. veebruaril
6. a Harju Maakohtusse esitatud kaebuses Keskkonnainspektsiooni 20.01.
7. a otsuse täies ulatuses, leides, et tõele ei vasta, et 2 4-16-899 menetlusalune isik ostis kaks rulli kaablit. Tegelikult ostis ta ühe rulli. Kuivõrd üks kaabel rullis kaalub umbes 6,9 kg, millest isolatsioonikiht on ca 50%, siis seega oli vaske rullis kaebaja hinnangul ca 3,45 kg. Arvestades vase kokkuostuhinda 3300 eurot/t, oli seega kontrolltehinguga omandatud vase väärtus ca 11,39 eurot. Arvestades, et isolatsioonist puhastamine oleks toonud kaasa lisakulu ca 10 eurot, ei oleks selle eest 20 euro tasumine majanduslikult põhjendatud. Kaebaja kinnitas, et ostis kollase-rohelise isolatsioonikihiga juhet isiklikul otstarbel ja tehing polnud seotud XXXXOÜ majandustegevusega.
8. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt väärteoprotokollile heidetakse XXXX’ile ette

§ 1201lg 1 ja § 1265 lg 1 rikkumist, mis seisnes selles, et ta ostis 19.08.2015 a.

XXXXkinnistu sissepääsu värava taga, teemaal, aadressiga XXXX, vastavasisulise jäätmeloata kokku 2 rulli rohekat-kollakat värvi isolatsiooniga vaskkaablijäätmeid jäätmekoodiga 17 04 11 01 koguses 36,9 kg, jättes vormistamata kokkuostu dokumendi ja makstes kokkuostetud kaablijäätmete eest sularahas 20 eurot, millega rikkus

§ 73lg 2 p 4, § 106 lg 1 ja § 107 nõudeid.

XXXXOÜ tegu on kvalifitseeritud

§ 1201lg 2 ja § 1265 lg 2 järgi. XXXXOÜ-le on Kar

S § 14 lg 1 alusel omistatud juhatuse liikme XXXX’i eelpool kirjeldatud tegu.

§ 1201

lg 1 näeb ette väärteokaristuse jäätmete käitlemise eest jäätmeloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes, samuti jäätmete käitlemiseks õigust omavale isikule üleandmise kohustuse rikkumise eest. Lõige 2 näeb ette vastutuse sama teo eest juriidilisele isikule.

§ 73

lg 2 p 4 sätestab, et jäätmeluba on vaja teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil.

§ 1265

lg 1 näeb ette väärteokaristuse metallijäätmete kokkuostmise piirangute, kokkuostu dokumenteerimise kohustuse või sularahas arveldamise keelu rikkumise eest. Lõige 2 näeb ette vastutuse sama teo eest juriidilisele isikule.

§ 106

lg 1 sätestab: Isik, kes kogub ja veab teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmeid nende edasise kaubandusvahendamise ja taaskasutamise eesmärgil (edaspidi metallijäätmete koguja), ja metallijäätmete üleandja koostavad metallijäätmete kokkuostu kohta kahepoolselt allkirjastatud dokumendi, milles peab lisaks muudele õigusaktides sätestatud nõuetele olema kirjas: 1) metallijäätmete üleandja registri- või isikukood ja elu- või asukoht; 2) metallijäätmete lühikirjeldus, liik ning kogus, sealhulgas mootorsõiduki puhul selle mark, mudel, kerenumber ja värvus; 3) metallijäätmed kohale toimetanud sõiduki riiklik registreerimisnumber; 4) metallijäätmete maksumus.

§ 107

sätestab: Metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud. Kohus leiab, et selleks, et tuvastada nii

§ 1201

lg-te 1 ja 2 kui ka

§ 1265

lg-te 1 ja 2 väärteo objektiivne koosseis, tuleb tuvastada, kas väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja kohas käideldi jäätmeid ning kas protokollis kirjeldatud tehing oli käsitletav metallijäätme kokkuostuna. Kohus leiab, et tuvastamist ei leidnud, et käitlemise ja tehingu objektiks oli metallijääde, s.t jääde. Tunnistaja XXXXandis 28.04.

1. a istungil ütluseid (tl 52 pöördel – tl 55), et kontrollmüügi käigus tuli XXXX koos töömehega kaubiku juurde, kus Keskkonnainspektsiooni töötajad 3 4-16-899 näitasid metallijäätmeid. Seejärel avaldas XXXX soovi need kaks kaablirulli vastu võtta ja pakkus selleks 20 eurot, võttis selle raha rahakotist välja, andis XXXXkätte, palus kaasas olnud töömehel võtta need kaks rulli ning lahkus auto juurest. Tunnistaja kirjeldas müüdud kaablirulle järgmiselt: kaabel ei olnud kahjustatud, mõlemast otsast lahti lõigatud, oli näha, et vaskkaabel, oli pikk kaabel, mis oli keeratud rulli, kui pikk võis olla, ei oska öelda. Tunnistaja XXXXandis ütlusi (tl 55-57), et XXXX’ile näidati metallijäätmeid ja XXXX valis välja ainult kaks rulli kollase-rohelise isolatsiooniga vasktraati ja oli nõus selle eest maksma 20 eurot. Samuti andis XXXXütlusi, et kaabel ei olnud pakendis, kaablirulle oli kaks, need ei olnud määrdunud. Tunnistaja ei näinud, et kaabel oleks olnud kahjustatud või mitmes jupis, kuid kaablit ta lahti ei sidunud. Samuti leidis tunnistaja, et tema hinnangul oli kaabli metraaž liiga suur koduseks kasutamiseks, sellega oleks võinud ära maandada mitu korruselamut. Vastavalt 03.08.
2. a lepingu eseme üleandmise-vastuvõtu aktile (KVM tl 13) andis XXXX OÜ kohtuvälisele menetlejale üle isoleeritud vask maandusjuhtmed (2 tk). Juhe on kujutatud üleandmise-vastuvõtmise akti fotol nr 1 (KVM tl 13 pöördel). Ka fotolt nähtub, et kollaserohelise isolatsiooniga vaskkaabel on puhas, vigastusteta, kahes rullis ja kumbki rull on ühes tükis. Vastavalt

2 lg-le 1 on jäätmed mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Kõigepealt ei nähtu tasuta kasutamise lepingust, et valdaja, s.t XXXX OÜ on kaabli ära visanud, kavatses seda teha või oli kohustatud seda tegema. Vastavalt 03.08.2015. a sõlmitud tasuta kasutamise lepingu nr J-1-12-12/33-1 muutmise kokkuleppele (KVM tl 11), on nimetatud juhtme (koguses 36,9 kg) hinnaks kokku lepitud 149,08 eurot. Nimetatud summa on piisavalt suur seadmaks kahtluse alla asjaolu, et XXXX OÜ oleks soovinud seda ära visata. Kohus on seisukohal, et ära visatakse väärtusetu või väikese väärtusega vallasasi. Kohus möönab, et kuivõrd tegemist oli kontrollostu-müügiga, siis ei tarvitsenudki tasuta kasutada antavad objektid olla sellised, mida ka tegelikult XXXX OÜ-le vaja ei olnud. Olulisem on see, et kuivõrd tegemist oli ebaseadusliku tehingu imiteeriumisega, siis oleks kõigile tehingu osapooltele aru saadav selle ebaseaduslikkus. See tähendab, et mõlemad tehingupooled, eriti aga isik, kelle suhtes imiteerimist läbi viidi, pidid tehinguobjekti käsitlema kui jäätme tunnustele vastavat vallasasja.

§ 2

lg 2 kohaselt tähendab äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Seega tuleb nimetatud lõike sõnastatusest kohustuslik tingimus, et äravisatavat eset ei oleks tehniliselt võimalik kasutusele võtta või ei oleks see majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Kohus leiab, et seaduseandja on kasutusele võtmise all pidanud silmas eelkõige eesmärgipärast kasutuselevõtmist (antud juhul siis kasutamist elektrijuhtmena või maandusjuhtmena), kuid ei välista kasutamist ka mingil muul eesmärgil (näiteks käsitöös, kunstiteoseks jne). Kuivõrd menetluses on tuvastatud, et juhe, mille vastu menetlusalune isik tundis huvi, oli kahjustusteta, puhas ja terves tükis, oli juhtme eesmärgipärane kasutamine võimalik. Seega ei olnud tegemist jäätmega

§ 2lg-te 1 ja 2 mõttes.

Nimetatud seisukohta kinnitab ka asjaolu, et nii tunnistaja kui ka menetlusaluse isiku ütlustest nähtuvalt ei tundnud XXXX huvi ilmselgetele jäätmete tunnustele vastavate (s.t vask- ja alumiiniumjuhtmete juppide, mida ei ole enam mõistlikul viisil võimalik eesmärgipäraselt 4 4-16-899 kasutada) metallijäätmete vastu. Samuti ei tundnud menetlusalune isik huvi ka nende jäätmete vastu, mis ei nõudnud täiendavalt isoleerkihi eemaldamist. Samuti peab kohus eluliselt usutavaks menetlusaluse isiku XXXX’i selgitust selles osas, et ta soovis osta juhet selle kasutamise eesmärgil, mitte aga väärismetallina ümbertöötlemiseks. Siinjuures ei oma etteheidetavale teole hinnangu seisukohalt tähendust, kas ta kasutab seda ainult maanduseks (nagu eeldaks kolla-roheline isolatsioon) või elektriühendusteks (mida võimaldavad juhtme füüsikalised omadused). Samuti ei oma tähendust asjaolu, kas juhet oleks kasutanud menetlusalune isik ise või oleks ta selle edasi andnud. Määrav on asjaolu, et juhe oli eesmärgipäraselt kasutatav ja see välistab juhtme käsitlemise jäätmena

§ 2lg-te 1 ja 2 tähenduses.

Kuivõrd kohus leiab eeltoodud tõenditest tulenevalt, et tehingu objekt ei ole jääde, mis välistab ühtlasi nii XXXX’ile kui XXXXOÜ-le etteheidetud väärteokoosseisude esinemise, jätab kohus ülejäänud väärteoasjas olevad tõendid analüüsimata. Arvestades, et menetlusalustele isikutele heidetakse ette

§ 1201

lg-te 1 ja 2 ning § 1265 lg-te 1 ja 2 rikkumist, mis mõlemad eeldavad, et käitlemise või kokkuostmise objektiks on jääde, ei ole kohtu hinnangul täidetud

§ 1201lg-d 1, 2 ega § 1265 lg-d 1 ja 2 objektiivsed koosseisud.

Seetõttu tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada nii XXXX’i kui XXXXOÜ suhtes, mistõttu kuulub täielikult tühistamisele ka Keskkonnainspektsiooni 20.01.2016. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940015001533. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5