4-16-5836/5

(10220151502269)Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja: Bogdan Tšernilevski (isikukood 38608110218; elukoht: XXXX) Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse 22.07.2016 otsus Bogdan Tšernilevskile mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Karistada B. Tšernilevskit liiklusseaduse (LS) § 242 lg 1 järgi rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o 20 (kakskümmend) eurot. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas, tasumisel tuleb märkida viitenumber

1. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
2. 22.07.2016 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2302,16,010206 määrati Bogdan Tšernilevskile karistuseks liiklusseaduse (LS) § 242 lg 1 järgi rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Otsuse kohaselt juhtis B. Tšernilevski 22.07.2016 kell 00.40 Tallinnas Laagna teel mootorsõidukit, mille varustuses olev tulekustuti oli nõuetekohaselt kontrollimata. Sellise tegevusega eiras B. Tšernilevski LS § 73 lg 1 ja MKM 13.06.2011 määruse nr 42 Lisa 1 kood 108 p 4 nõudeid.
3. B. Tšernilevski oma kaebuses kohtule palub eelnimetatud otsus tühistada, kuna on töötu. Kaebaja väitel peatati ta auto põhjuseta ning hakati kogu tema autot seest ja väljast kontrollima. Politsei leidis tulekustuti, mille kontrollimise tähtaeg oli 3 kuud möödas. Kaebaja arvates ei ole õige, et ta rikkus LS § 73 lg 1 nõudeid, kuna sõiduk vastas kehtestatud tehnonõuetele, sõiduki nõuetele vastavuse kohta teeb otsuse Maanteeamet või tema volitatud äriühing ning sõidukil oli kehtiv tehnoülevaatus kuni märtsini
4. Kaebaja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
5. Kohtuväline menetleja oma vastuses kaebusele palub kaebus jätta rahuldamata. Politseiametnike pädevus kontrollida mootorsõidukite tehnonõuetele vastavust tuleneb kehtivatest õigusaktidest. LS § 73 lg 11 alusel kehtestatud MKM 13.06.2011 määrus nr 42 reguleerib mootorsõiduki tehnonõudeid ning nõudeid varustusele. LS § 1962 lg 1 p 8 sätestab politseiniku ja abipolitseiniku õiguse kontrollida mootorsõidukite tehnonõuetele vastavust. Maanteeameti Liiklusregistri andmetel on B. Tšernilevski sõiduki BMW registrimärgiga XXXX omanik. Sõiduk läbis tehnonõuetele vastavuse kontrolli märtsis 2016, s.o kuu aega enne tulekustutile märgitud järgmise kontrolli teostamise tähtaega. Seega oli kaebaja teadlik, et tema juhitud mootorsõiduki varustus ei vasta kehtestatud nõuetele ja kaebaja on teo toime pannud tahtlikult. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on isikut varem kahel korral liiklusalaste väärtegude eest karistatud. See ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Seega on kaebaja karistamine rahatrahviga põhjendatud ja proportsionaalne. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
6. Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,16,010206 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
7. Sisuliselt B. Tšernilevski tunnistab väärteo toimepanemist ning selle asjaolude, tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas vaidlus puudub. B. Tšernilevski käitumine on tõendatud tema enda ütlustega, milles ta videosalvestise järgi tunnistab, et auto kuulub talle, tema juhtis 22.07.2016 autot ning ta unustas tulekustuti kehtivusaega kontrollida. Menetlusaluse isiku ütlused haakuvad Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millest tulenevalt on kaebaja politsei poolt kinnipeetud sõiduauto omanik ning tulekustutist tehtud fotodega, millest nähtuvalt pidanuks tulekustuti kontroll toimuma aprillis
8. Liiklussseaduse (LS) § 73 lg 1 kohaselt peab liikluses osaleva mootorsõiduki varustus vastama kehtestatud tehnonõuetele. MKM 13.06.2011 määruse nr 42 lisa 1 kood 108 kohaselt kuulub varustuse hulka ka tulekustuti ning autos asuvat tulekustutit peab siseministri 30.08.2010 määruse nr 39 § 10 lg 2 p 1 kohaselt kontrollima üks kord aastas. Seega on menetlusaluse isiku tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 242 lg 1 järgi mootorsõiduki liiklusnõuete muu rikkumisena. B. Tšernilevski süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
9. Liiklusseaduse § 1962 lg 1 p 8 kohaselt on politseinikul õigus kontrollida mootorsõidukite vastavust tehnonõuetele. Seega ei ole asjakohane B. Tšernilevski väide, nagu oleks teda kontrollitud põhjuseta ja vastava pädevuseta isikute poolt.
10. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, nagu oleks B. Tšernilevski pannud teo toime tahtlikult. Asjaolu, et isiku auto on kuu aega enne tulekustuti kontrollimise tähtaega läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli, ei oma siin tähtsust. Inimlikult on mõistetav, et isikul ei ole asjakohane tähtaeg meeles ning unustamist on kaebaja ka ise videosalvestuse kohaselt tunnistanud. Seega on kohtu hinnangul tegu toime pandud hooletusest, st kaebaja ei teadnud, et tulekustuti kontrollimise tähtaeg on möödunud, kuid oleks pidanud seda kohusetundliku suhtumise korral ette nägema.
11. Kaebajale määratud karistuse hindamisel lähtub kohus KarS § 56 lg-st 1 ning arvestab lisaks isiku süüle ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 242 lg-s 1 sätestatud rikkumise eest on võimalik karistada isikut rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. Bogdan Tšernilevskit karistati rahatrahviga sanktsiooni maksimummääras. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kohtu arvates ei ole menetleja piisavalt arvestanud B. Tšernilevski süü suurusega ega ka tema kahetsusega. Teo pani B. Tšernilevski toime hooletusest. Ta on oma viga tunnistanud ning kinnitanud, et tegi järgmisel päeval tulekustuti kontrolli ära. Seega ei ole kohtu hinnangul isiku süü suur. Karistuse määramisel arvestab kohus ka sellega, et LS § 242 lg 1 kohaldamisalas on nii juhid, kel ei ole autos ühtki kohustuslikku turvavarustuse hulka kuuluvat eset, kui ka autojuhid, kel kõik vajalik olemas, kuid mõni kohustuslik nõue jäetud vajaliku tähelepanuta. Nimetatud asjaolusid ning videosalvestusest nähtud puhtsüdamlikku kahetsust arvestades leiab kohus, et B. Tšernilevskile määratud rahatrahvi suuruse osas tuleb otsus tühistada. Lähtudes süü suurusest, vastutust kergendavast asjaolust ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest on kohtu arvates B. Tšernilevskile piisavaks karistuseks antud süüteo eest rahatrahv 5 päevamäära, s.o 20 eurot. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Otsuse tegemisel juhindub kohus VTMS §-dest 132 p-st 2, 133,
12. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastada digitaalselt/