4-16-8078 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2016,Tallinn Väärteoasja number 4-16-8078 (2317,16,009974 ja 2315,16,011216) Kohtunik Märt Tomi

§ 239

lg 1 p 1 ettenähtud väärtegu Sergei Vassiljev, ik 38308310308, elukoht: XXXX, aegajalt ka XXXX Enel Kuiv, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON 1. Sergei Vassiljev süüdi tunnistada LS § 224 lg 2, §

§ 239lg 1 p 1 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista Kar

S § 63 lg 1 alusel LS § 224 lg 2 järgi karistuseks arest 30 (kolmkümmend) päeva.

1. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab oleva vähemalt kaks päeva.
2. Mõistetud ja ositi ära kandmisele kuuluv arest 30 (kolmkümmend) päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 31.03.
3. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud ja ositi kandmisele määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ära kandmata kogu osa ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 07.12.
4. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 07.10.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1427645 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 07.10.2016 kell 19:10 peeti KEILA - HAAPSALU mnt.
5. km kinni sõiduk, mida juhtis Sergei Vassiljev, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ja juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,37 mg/l. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ja pani toime LS §

§ 224lg 2 ettenähtud väärteod.

12.11.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1425537 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 12.11.2016 kell 16:32 peeti Varraku tänaval, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas kinni sõiduk, mida juhtis Sergei Vassiljev, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ja juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,62 mg/l. Samuti oli turvavöö sõidukijuhi poolt kinnitamata. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 ja § 33 lg 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS §

§ 224lg 2 ja § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteod.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollides märgitud süüdistused on arusaadavad ja tunnistab end süüdi. Viimane kord kasutas tööandja autot kui oli katseajal. Käesoleval ajal töötab OÜs XXXX, teeb santehnilisi töid. Nõus karistuse liigi ja kohtuvälise menetleja küsitud määraga, kuid taotleb aresti kandmise määramist ositi, et saaks kanda nädalavahetustel ja ei kaotaks tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku süüditunnistamist temale süüks arvatud väärtegude toimepanemises ja karistamist arestiga 30 päeva. Menetlusalusele isikule määratud arestid on tasumata, teda on karistatud kuuel korral LS § 201 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, samuti nendest neljal korral LS § 224 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Lisaks on tal kolm klehtivat karistust KarS § 424 järgi. Eelmisel aastal karistati maksimaalse karistusega ühe episoodi eest, nüüd on kaks episoodi. Ei ole teada, et menetlusalusel isikul oleks töökoht, mistõttu ei nõustu karistuse ositi kandmisele määramisega. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, sh indikaatorvahendi kasutamise protokolle, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolle ja alkomeetri väljatrükke, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuseid 24.09.2014, 07.10.2016, 20.10.2016 ja 12.11.2016, sõiduki hoiukohta teisaldamise akte, Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljavõtet, mille kohaselt andmebaasist Sergei Vassiljevil kehtivaid juhilubasid ei leitud, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust 24.09.2014 ning karistusregistri andmeid, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoprotokollist nr AB1427645 nähtuvalt peatati 07.10.2016 KEILA - HAAPSALU mnt

1. km kinni sõiduk Audi 100 Avant registreerimismärgiga XXXX, mida juhtis Sergei Vassiljev. Väärteoprotokollist AB1425537 nähtuvalt peatati 12.11.2016 kell 16:32 Varraku tänaval, Lasnamäe linnaosas, Tallinnas kinni sõiduk Citroen Jumper registreerimismärgiga XXXX mida juhtis Sergei Vassiljev. Sõidukijuhi isiku kontrollimisel Maanteeameti andmebaasist ilmnes, et sõidukit juhtinud Sergei Vassiljevil puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Peale selle tuvastati, et menetlusalust isikut on 24.09.2014 ja 20.10.2016 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seega juhtis menetlusalune isik väärteo toimepanemise ajal mootorsõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning isikuna, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, olles üheselt teadlik keelu rikkumisest. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki 2 juhtimisõigust ja p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
2. Vastavalt LS § 201 lg-le 2 karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Väärteoasjas on üheselt tuvastatud, et menetlusalusel isikul puudus mootorsõiduki juhtimise ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus nagu ka see asjaolu, et teda on eelnevalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo tunnused. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus 07.10.2016 ja 12.11.2016 teadlikult ja tahtlikult LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid ning pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Lisaks süüdistatakse menetlusalust isikut ka LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 07.10.2016.a kella 20.21 kuni 20.26 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 EST nr ARAF-0018 (taatlemistunnistuse nr TTRC-1600098). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,45 ja 0,42 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades on lõpptulemus 0,37 mg/l. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 12.11.2016.a kella 16.45 kuni 16.50 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 EST nr ARAF-0013 (taatlemistunnistuse nr TTRC-1600057). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,67 ja 0,67 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades on lõpptulemus 0,62 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus 07.10.2016 mitte vähem kui 0,37 mg alkoholi ühe liitri kohta ja 12.11.2016 mitte vähem kui 0,62 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,62 mg/l ja 0,37 mg/l, siis pidi menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt teadma oma juhile keelatud seisundit nii teadmise, enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on süüteod toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus 07.10.2016 ja 12.11.2016 LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja sellega pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteod. Lisaks eelmärgitule süüdistatakse menetlusalust isikut ka LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine sõidukijuhi poolt. Väärteoprotokollist AB1425537 nähtuvalt peatati 12.11.2016 kell 16:32 Varraku tänaval, Tallinnas kinni sõiduk Citroen Jumper registreerimismärgiga XXXX mida juhtis Sergei 3 Vassiljev, kelle turvavöö ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. Tunnistaja Jana Gukova ütluste kohaselt, olles 12.11.2016 patrullpolitseina tööl nägi, et 16.32 Varraku sillal Tallinnas kinni peetud Citroen Jumperit juhtinud Sergei Vassiljevil ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud, vaid rippus algasendis. LS § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Turvavööta sõitmist kinnitas süüdistatav ka ise. Kohtu hinnangul on tegemist vähemalt kaudse tahtlusega toime pandud süüteoga, sest sõidukijuhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et turvavöö on nõuetekohaselt kinnitatud, kuid menetlusalune isik seda ei teinud. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 33 lg 3 sätestatud kohustust ning pani sellega toime LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 239 lg 1 p 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärtegude asjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 224 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isik toime pannud kaks LS § 224 lg 2 ettenähtud väärtegu ning lubatud alkoholipiirmäära on ühel juhul ületatud alla LS § 224 lg 2 sätestatud määra keskmist määra (0,37 mg/l) ja teisel juhul ületatud LS § 224 lg 2 sätestatud määra ülemise määra lähedasena (0,62 mg/l). Seega hindab kohus menetlusaluse isiku süüd LS § 224 lg 2 sätestatud süütegusid arvestades küllaltki suureks. Samuti on tuvastatud, et menetlusalune isik on mõlema väärteo puhul samaaegselt toime pannud veel teisegi väärteo, s.t tal puudus mootorsõiduki juhtimise ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning teda on eelnevalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Lisaks sellele on tuvastatud, et menetlusalune isik on 12.11.2016 toime pandud väärteo puhul samaaegselt toime pannud veel kolmandagi väärteo, menetlusaluse isiku turvavöö ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. Sellised asjaolud muudavad menetlusaluse isiku süü veelgi suuremaks. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis karistust kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, so rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmist. Kuivõrd menetlusalusel isikul juhtimisõigus senini puudub, ei ole võimalik temalt põhikaristusena juhtimisõigust ära võtta. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest saab 4 järeldada, et menetlusalune isik ei ole võimeline temale määratud rahatrahve tasuma. Menetlusalust isikut on aastate jooksul, sh ka
3. aastal, karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on kõik jäetud tasumata. Seega eelnenud väärtegude eest määratud trahvide tasumata jätmine näitab, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid järjekordse rahatrahvi tasumiseks. Lisaks sellele nähtub menetlusaluse isiku isikuandmetest, et menetlusalune isik ei tööta, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puudub ka püsiv ja legaalne sissetulek. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib ka juba keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on ka 2015 aastal karistatud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo eest arestiga 30 päeva. Seega tuleb asuda seisukohale, et karistuse määra tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmise karistusega võrreldes vajadus kõige rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada aresti maksimaalses määras. Kuivõrd menetlusalune isik taotles aresti kandmise määramist ositi, et ta saaks karistust ära kanda nädalavahetustel ja ei kaotaks tööd, et saaks ka trahve maksta, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski anda võimaluse kanda karistust ositi, jättes aresti ära kandmiseks enam kui kolmekuulise tähtaja, mis tähendab seda, et menetlusalune isik peab aresti kandma peaaegu kõikidel nädalavahetustel kuini 31.03.
4. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5