S § 81 ettenähtud väärtegude toimepanemises ja karistada teda KarS § 63 lg 1 alusel ja
S § 81 ettenähtud väärteod. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollides märgitud süüdistused on arusaadavad ja ta tunnistab ennast süüdi. Ei tea miks sõidab sõidukiga kui juhtimisõigust ei ole. Juhtus nii. See oli tüdruksõbra auto. Rahatrahvid on osaliselt tasutud, täitur peab kinni. Kas oleks võimalik üldkasuliku tööga asendada, et saaks minna Sillamäele rehabilitatsioonikeskusesse. On varem arestiga karistatud, palju kordi. Kohtuvälise menetleja Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja leidis, et isikut tuleks karistada arestiga 20 päeva ja pöörata kohesele täitmisele, samuti välja mõista menetluskulu 183 eurot. Kohtuvälise menetleja Kesklinna politseijaoskonna esindaja leidis, et menetlusalust isikut tuleks karistada arestiga 5 päeva. Kohus, kontrollinud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja uuringu akti, eksperdi hinnangut isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta, millede kohaselt tuvastati menetlusaluse isiku organismis 13.09.2016 indikaatrovahendiga positiivne näit opioididele, samuti 03.06.2016 võetud proovis 06.06.2016 tehtud uuringu nr 1207T tulemusena narkootilise aine fentanüüli metaboliidi ja norfentanüüli sisaldus, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemine 13.09.2016 ja 03.06.2016 on tõendamist leidnud. Arvestades süütegude asjaolusid ja menetlusaluse isiku karistusandmeid, leiab kohus, et süüteod on toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2 13.09.2016 kell 15.45 kasutatud indikaatorvahendiga RapidStat Narkotest tuvastati menetlusaluse isiku organismis positiivne näit opiaatidele. Menetlusalune isik on ise tunnistanud amfetamiini tarvitamist, kuid kohtu arvates on indikaatorvahendi näit usaldusväärsem kui menetlusaluse isiku arvamus tarvitatud ainest, mille koostisest ta teadlik ei ole. Eelmärgitud tõendikogum viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet, mis kuulub opiaatide gruppi, millisesse kuulub ka fentanüül. 03.06.2016 menetlusaluselt isikult bioloogilise vedeliku proovist 06.06.2016 läbi viidud uuringuga tuvastati menetlusaluse isiku organismis fentanüüli metaboliidi ja norfentanüüli sisaldus. Eksperdi hinnangust isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta nähtub, et ekspert on jõudnud arvamusele, et Kirill Radtšenkol esinevad narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused, kuid joovet ei esine. Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu. Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta ja sellise aine käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteona. Peale selle, kohus, olles kontrollinud väärteoasja materjale, sh Maanteeameti liiklusbüroo andmeid Kirill Radtšenkol juhtimisõiguse puudumise kohta, Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmeid sõidukil XXXX 03.06.2016 kindlustuskaitse kehtivuse puudumise ja sõiduki liikluses kasutamise keelu kohta, Maanteeameti Liiklusbüroo andmeid sõidukil Chrysler registreerimismärgiga XXXX tehnoülevaatuse läbimise kohta andmete puudumise kohta, 04.08.2015 otsust Kirill Radtšenko sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta ning karistusregistri andmeid, et menetlusalusele isikule
S § 81 järgi inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt toimus 03.06.2016 Tallinnas Lubja tänaval liiklusõnnetus, kus Kirill Radtšenko juhitud sõiduk Chrysler registreerimismärgiga XXXXsõitis tagant otsa foori lubavat tuld ootavale ja teel seisvale sõidukile Toyota registreerimismärgiga XXXX. Kohale kutsutud politseinikud tuvastasid sündmuskohal Kirill Radtšenko isikuandmeid ja juhitud sõiduki andmeid kontrollides, et K.Radtšenkol puudub vastava kategooria juhtimisõigus, juhitud sõiduk ei ole läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning sõidukil puudub kohustuslik liikluskindlustus. Kontrollimisel ilmnes, et sõidukil puudub kohustuslik liikluskindlustus. Sõiduki registriandmete kohaselt on K.Radtšenko registreeritud sõiduki kasutajana ning liikluses sõidukit juhtides peab juht hoolitsema selle eest, et sõidukil oleks kehtiv liikluskindlustus. Vastavalt Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 sätetele ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Vastavalt LKindlS § 4 p 1 sätetele tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse sõiduki puhul oleks tegemist vanasõiduki või võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses. Vastupidi, menetlusalune isik peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni just nimelt liikluses ja liiklusõnnetuse põhjustamise tõttu. Seega on tegemist sõidukiga, millise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Seega juhtides sõidukit, millel puudus kohustuslik 3 liikluskindlustus, pani menetlusalune isik toime LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustuse rikkumise ja LKindlS § 81 ettenähtud väärteo, so liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise. Peale selle ilmnes menetlusaluse isiku juhitud sõiduki andmete kontrollimisel, et Maanteeameti andmetel puudub sõidukil kehtiv tehnoülevaatus ja puuduvad üldse andmed selle kohta, et sõiduk oleks läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud. Vastavalt
lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav sõiduk ja selle haagis olema läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel tuvastatakse mootorsõiduki ja selle haagise vastavus või mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrollimise tähtaeg, mille möödumisel sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. Käesoleval juhul vaidlusaluse sõiduki registriandmetes puudus märge järgmise kontrollimise tähtaja kohta, millest järeldub, et sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli järgmine tähtaeg on möödunud ja sõiduk on kaotanud kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. Kuivõrd menetlusalune isik asus vaidlusalust sõidukit juhtima, siis sõiduki juhina on ta kohustatud hoolitsema selle eest, et sõidukiga võib üldse liikluses osaleda. Arvestades tuvastatud asjaolusid leiab kohus, et menetlusalune isik on toime pannud
lg 2 sätestatud nõude rikkumise ja
ettenähtud väärteo, so tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise. Lisaks sellele süüdistatakse menetlusalust isikut
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises, kuivõrd menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes on eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Vastavalt
lg 1 p 1 sätetele ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Väärteoasjas leiduva kohtuvälise menetleja 04.08.2015 otsusega kõrvaldati menetlusalune isik mootorsõiduki juhtimiselt, kuivõrd oli alust arvata, et menetlusalune isik võib olla joobeseisundis ja kuna ta juhtis sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Seejuures on menetlusalune isik teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus ning tal ei ole seda ka kunagi olnud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik oli väärteo toimepanemise ajal
lg 1 p 1 ja 3 märgitud isikuks ning ta pani toime
lg 2 ettenähtud väärteo, so mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
Karistuse mõistmine NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
S § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on toime pannud kaks NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegu ja kolm liiklusalast väärtegu. Kuivõrd tegemist on eriliigiliste väärtegudega, tuleb NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest mõista väärtegude kogumis karistus ning eraldi karistus liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kuivõrd kõik temale inkrimineeritud liiklusalased väärteod on toime pandud sõidukit juhtides, tuleb asuda seisukohale, et kõik liiklusalased väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude 4 olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü
Samas on tuvastatud, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud veel kaks erinevat väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku süü keskmisest oluliselt suuremaks. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis karistust kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib aga ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Menetlusaluse isiku karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut valdavalt karistatud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest, kuid karistused liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest puuduvad. Seetõttu võib KarS § 63 lg 1 alusel moodustatava karistuse mõista
Puutuvalt NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest mõistetavasse karistusse, on tegemist kahe väärteoga, mistõttu võib väärtegude kogumis lugeda menetlusaluse isiku süüd keskmiseks ning karistuski tuleb mõista ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Kuivõrd nii
lg 2 kui ka NPALS § 151 lg 1 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, so rahatrahvi. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalust isikut 2016. aastal kahel korral karistatud NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Lisaks sellele on menetlusalust isikut ka varasematel aastatel väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis on tasutud vaid osaliselt. Sellest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid või soov rahatrahvide tasumiseks, kuid sellele vaatamata jätkab ta rahalisi vahendeid nõudvate väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga leiab kohus, et see taotlus jääb tagajärjetuks. Üldkasuliku tööga asendamise eesmärk on isikule anda võimalus ennast parandada, asendades esmakordse aresti üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik on aga juba varem korduvalt arestiga karistatud ning käesoleva aasta veebruaris karistati teda varavastaste kuritegude toimepanemise eest vangistusega, mis jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata. Seega viitavad menetlusaluse isiku karistusandmed sellele, et menetlusaluse isiku iskuandmed välistavad asenduskaristuse kohaldamise, kuivõrd ta on kohtu poolt määratud katseajal jätkanud süütegude toimepanemist. Seega on kõik menetlusalust isikut säästvad vahendid menetlusaluse isiku peal ära proovitud, kuid need vahendid ei ole sundinud menetlusalust isikut õiguskuulekusele. Seetõttu ei pea ka kohus võimalikuks mõistetavat aresti enam üldkasuliku tööga asendada ning mõistetav arest kuulub ärakandmisele. Kuna menetlusalune isik peeti kinni uue väärteo toimepanemiselt ja toimetati politseiasutusest otse kohtusse, leiab kohus, et mõistetav arest kuulub kohesele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.