4-16-7448/5

4-16-7448 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016,Tallinn Väärteoasja number 4-16-7448 (2316,16,010380) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2, § 242 lg 1, LKindlS § 81 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Jüri Laoväli, ik 36604280284, elukoht: XXXX Kohtuvälise menetleja esindaja Enel Kuiv, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON
2. Jüri Laoväli süüdi tunnistada LS § 201 lg 2 ja § 242 lg 1 ning LKindlS § 81 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 201 lg 2 järgi karistuseks arest 20 (kakskümmend) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti ärakandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
4. Mõistetud ja ositi ärakandmisele kuuluv arest tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 06.03.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud ja ositi kandmisele määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ära kandmata kogu osa ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 20.12.
6. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 1 24.09.2016 koostatud väärteoprotokollist nr AB1481673 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 24.09.2016 kell 13.50 peeti Tallinnas Paldiski mnt 61 juures suunaga Maasika tänava poole kinni sõiduk Audi Allroad registreerimismärgiga XXXX, mida juhtis Jüri Laoväli, kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja isikuna, keda on eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, juhtis mootorsõidukit ning kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument, juhtis mootorsõidukit, millel puudus liikluskindlustus, millega menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3; § 38 lg 2, § 88 lg 1 ja LKindlS § 3 lg 2 sätestatud keeldusid ja kohustusi ja pani toime LS § 201 lg 2, § 242 lg 1 ja LKindlS § 81 ettenähtud väärteod. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast süüdi. Oli vaja tööle saada Maasika tänavale, kus oli vaja tööd lõpetada ja bussiga ei oleks jõudnud. Sõiduk oli abikaasa oma. Abikaasal on juhtimisõigus, kuid abikaasa on invaliid ja ta oli raskelt haige. Taksoraha ei olnud. Tuli kiiruga kodust ära ja rahakott jäi koos dokumentidega koju. Naine käis kindlustust tegemas kuuks ajaks. Öeldi, et pole vaja, sest kindlustus on tehtud. Läksid uuesti asju ajama, tuli välja, et tööl oli praktikant, kes asjadest aru ei saanud. On varem karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest. Rahatrahvid kõik makstud ei ole. Kui on tööd, siis on palk kuskil 1200 eurot, vahepeal pikalt tööd ei olnud. Kui naine saab tema kasuks väljamõistetud raha kätte, saab tasuma hakata. Hiljem pärast septembrit on olnud kokkupuuteid politseiga, oli pisivargus, määrati rahatrahv. Nüüd kus on võimalus näidata, et ei ole mingi kurjategija ja teeb tööd, on ka töökoht olemas, siis võiks lasta tööd teda, arest ei paranda teda. Aresti kandes teiste leiva peal, saaks raha teenida. Kaotaks oma töökoha, siis otsi jälle tööd. Nõus kandma ositi aresti, kuigi võiks üldkasulikku tööd teha. Kui on võimalik, siis aresti ei soovi. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku süüditunnistamist temale süüks pandud väärtegude toimepanemises. On ilmne, et rahatrahvi kohaldamine ei ole mõistlik, see ei oma mõju, tuleb kohaldada aresti. Arvestades isikut iseloomustavaid karistusandmeid, on põhjendatud aresti määramine 20 päeva ulatuses. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, sh isikusamasuse tuvastamise protokolli, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust, koopiat 21.07.2015 otsusest sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta, Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljavõtet Jüri Laovälil juhtimisõiguse puudumise kohta, Eesti Liikluskindlustuse Fondi kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli väljatrükki sõidukil registreerimismärgiga XXXX kindlustuskaitse puudumise kohta ning karistusregistri andmeid, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku süüd tunnistavad ütlused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Väärteoprotokollist nähtuvalt peatati Tallinnas Paldiski mnt 61 juures suunaga Maasika tänava poole liikunud sõiduk Audi Allroad registreerimismärgiga XXXX. Sõiduki juhil ei olnud esitada isikut tõendavat dokumenti ega kehtivat juhiluba, mistõttu tuli sõidukit juhtinud isik tuvastada politsei andmebaasi andmete järgi. Vastavalt LS § 38 lg 2 sätetele peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel LS § 88 ja 145 lg 2 loetletud dokumendid. LS § 88 lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljaandnud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus ning lõike 2 kohaselt kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei olnud menetlusalusel isikul liiklusjärelevalve teostajale esitada ei isikut tõendavat dokumenti ega juhiluba või muud juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud LS § 38 lg 2 ja § 88 lg 1 nõuete rikkumise, millega pani toime LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo. 2 Lisaks sellele ilmnes menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kindlustuskaitse kontrollimisel, et sõidukil puudub kohustuslik liikluskindlustus. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt oli sõiduk kindlustusandja sõnade kohaselt kindlustatud, kui mindi kindlustust pikendama, kuid tuli välja, et siiski ei olnud. Vastavalt Liikluskindlustuse seaduse § 3 lg 2 sätetele ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Vastavalt LKindlS § 4 p 1 sätetele tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse sõiduki puhul oleks tegemist vanasõiduki või võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses. Vastupidi, menetlusalune isik peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, millise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Kui menetlusalusel isikul tekkis kahtlus, et sõiduki kindlustus ei kehti, pidanuks ta ise kontrollima sõiduki kindlustuse kehtivust iseseisvalt, kasvõi interneti vahendusel, st sõiduki juhil peab endal olema huvi selle vastu, et sõidukiga võib liikluses osaleda. Menetlusalune isik viitab aga abikaasa väitele, et olevat läinud kindlustust pikendama ja olevat ilmnenud, et kindlustus kehtib, kuigi abikaasa läks kindlustust pikendama just seetõttu, et ta oli teadlik kindlustuslepingu lõppemisest. Seega juhtides sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus, pani menetlusalune isik toime LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustuse rikkumise ja LKindlS § 81 ettenähtud väärteo, so liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise. Lisaks sellele süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises, kuivõrd menetlusalune isik juhtis sõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja keda on eelnevalt 21.07.2015 otsusega sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu LS § 91 lg 2 p 3 alusel. Vastavalt LS § 90 lg 1 p 1 sätetele ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut korduvalt samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud, mistõttu on ta teadlik nii sellest, et tal endiselt puudub juhtimisõigus, kui ka sellest, et teda on juba varem samalaadse keelu rikkumise tõttu juhtimiselt kõrvaldatud. Seega juhtis menetlusalune isik sõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja keda on eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik oli väärteo toimepanemise ajal LS § 90 lg 1 p 1 ja p 3 märgitud isikuks ning ta pani toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, so mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud ja keda on eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 20 trahviühikut. LKindlS § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra 3 kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemisel keskmine. Samas on tuvastatud, et menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud veel kaks erinevat väärtegu, mis muudab menetlusaluse isiku süü keskmisest oluliselt suuremaks. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis karistust kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib aga ka keskmise süü korral mõista karistuse keskmist määra ületavas määras kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, millistest nähtuvalt on menetlusalust isikut
7. aasta jooksul karistatud teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest ning sellele eelnevalt ka samalaadse väärteo toimepanemise eest käesolevas väärteomenetluses inkrimineeritule samalaadse liiklusalase väärteo eest, siis tuleb asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingivad nii keskmisest suurem süü kui ka eelmiste kergemate karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada karistust määras, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, so rahatrahvi. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest saab järeldada, et menetlusalune isik ei ole võimeline temale määratud rahatrahve tasuma. Menetlusalust isikut on
8. aastal karistatud KarS § 218 lg 1 ettenähtud varavastaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega ning ka varasemalt on teda karistatud rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata. Lisaks sellele on menetlusalust ka pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist karistatud uues varavastase väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Seega eelnenud väärtegude varavastane iseloom ja trahvide tasumata jätmine näitavad, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid järjekordse rahatrahvi tasumiseks. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti. Kuivõrd menetlusalune isik taotles mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et kuna menetlusalust isikut on eelnevalt juba korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud ning teda on varasemalt karistatud ka arestiga, ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, keda ei ole varem karistatud ja esmakordse aresti mõistmisel tuleks kohaldada isikut säästvaid vahendeid, andes talle veel kord võimaluse elus muudatuste tegemiseks. Menetlusalune isik on ka pärast menetlusesemeks olevat väärtegu toime pannud uue väärteo, mis viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik ei suuda jätkuvalt käituda õiguskuulekalt. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et puuduvad alused mõistetava aresti üldkasuliku tööga asendamiseks. Kuivõrd menetlusalune isik väidetavalt töötab, leiab kohus, et mõistetava aresti võib määrata kandmisele ositi, võimaldamaks aresti kanda tööst vabal ajal, tagades võimaluse säilitada töökoht. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4