4-16-6782/6

4-16-6782 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2016 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja nr 4-16-6782 Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Janika XXXXi kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 14.09.2016 otsuse peale väärteoasjas nr 4101,16,026036 Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) – Janika XXXX (isikukood XXXX; elukoht: XXXX) Kohtuväline menetleja Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, asukoht: Paldiski mnt 48a, 10614 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti) 14.09.2016 otsus väärteoasjas nr 4101,16,026036 ning Janika XXXXi suhtes ÜTS § 85 lg 1 järgi alustatud väärteomenetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, s.o otstarbekuse kaalutlusel Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Kaevatav otsus ja kohtumenetluse poolte seisukohad

1. 14.09.2016 otsusega karistas Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti inspektor J. XXXXi ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 4 trahviühikut, s.o 16 eurot. Otsuse kohaselt sõitis J. XXXX 14.09.2016 kell 19.28 Tallinnas, Endla 8 juures bussiliinil nr 16/275 sõiduõigust tõendava dokumendita. Sellise tegevusega rikkus J. XXXX Tallinna 2 Linnavolikogu 13.11.2014 määruses nr 29 (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad) § 6 p-des 2 ja 3 ning § 15 lg-s 2 sätestatud nõudeid.
2. Nimetatud otsuse peale esitas J. XXXX kaebuse, milles märkis, et unustas ühiskaardi bussi sisenemisel valideerida. Kaebaja väitel oli tal pileti jaoks vajalik raha olemas, aga ta ei ole ammu bussiga sõitnud ning oli väga kurnav ja halb päev. Järgmise päeva hommikul ostis ta taas ühiskaardile kuukaardi, seega tasub ta alati teenuste kasutamise eest. Kuna see oli kaebajal esimene kord, siis palub ta kohtul karistus tühistada. Kaebuse esitaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
3. Kohtuvälise menetleja esindaja oma vastuses kaebusele nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse väärteoasjas muutmata. Teo objektiivne koosseis tuleneb ÜTS § 85 lg-st 1 ning ühistranspordis sõidu eest tasumise kord Tallinna Linnavolikogu 13.11.2014 määruse nr 29 § 6 p-dest 2 ja
4. Nimetatud korra kohaselt peab isik ühissõidukisse sisenemisel valideerima ühiskaardi, mis annab sõiduõiguse ning tuvastama valideerimisel sõiduõiguse olemasolu. Kuivõrd J. XXXXi kasutatav ühiskaart oli 14.09.2016 kell 19.28 Endla 8 bussis nr 16 kontrollimise hetkel valideerimata, on tõendatud, et isikul ei olnud kontrollimise ajal kehtivat piletit. Tõendatud on antud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, samuti puuduvad teos õigusvastasust välistavad asjaolud. Teo pani J. XXXX toime vähemalt hooletusest, st kohusetundliku ja tähelepaneliku suhtumise korral oleks ta ühiskaardi valideerinud. Seega on tuvastatud süüteo subjektiivne koosseis, samuti ei esine antud asjas süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja järginud KarS § 56 lg 1 põhimõtteid, mistõttu on 4 trahviühiku suurune rahatrahv (16 eurot) proportsionaalne toimepandud teoga. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 4101,16,026036 materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.
5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses.
6. Janika XXXX ei eita, et 14.09.2016 kell 19.28 sõitis ta bussis nr 16, kuid unustas sisenemisel kaardi valideerida. Väärteotoimiku materjalide põhjal on kohtul alust väita, et oma isiku tuvastamiseks esitas J. XXXX inspektor L. Hennile ühiskaardi nr XXXX, mille abil viimane kontrollis J. XXXXi sõidu valideerimist. Kuivõrd kaart ei olnud valideeritud, kinnitab see, et 14.09.2016 kella 19.28 ajal puudus J. XXXXil sõiduõigus. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 29 (13.11.2014) § 6 p 2 sätestab sõitja kohustuse igal ühissõidukisse sisenemisel kaarti valideerima. Sama määruse § 6 p 3 alusel peab sõitja tuvastama sõiduõiguse olemasolu, jälgides valideerimisel heli- ja valgussignaali ning seadme ekraanile kuvatavat teksti. § 15 lg 2 kohaselt on sõitja kohustatud kontrolliõigusega ametiisiku esimesel nõudmisel esitama oma sõiduõigust tõendava dokumendi. Kuna J. XXXX kaarti ei valideerinud, ei olnud tal kontrollile esitada kehtivat piletit ning tema käitumine on kvalifitseeritav ÜTS § 85 lg 1 järgi.
7. Mis puudutab J. XXXXi karistamist rahatrahviga, siis kohtu arvates tuleb vaidlustatud otsus tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. 3 VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib menetleja väärteomenetluse lõpetada. Kaebaja on väitnud, et unustas ühiskaardi bussi sisenemisel valideerida, sest oli kurnav ja halb päev. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis annaks aluse toodud väites kahelda. Isik on kaardi valideerimise unustamist tunnistanud menetluse algusest peale. Karistusregistri andmetest tulenevalt puuduvad J. XXXXil ühistranspordiseaduse või mistahes muu süüteo eest määratud rikkumised. Seega ei ole kohtu hinnangul asjas avalikku menetlushuvi. Janika XXXXi näol on tegemist õiguskuuleka isikuga. Kaebaja on enda väitel ostnud juba järgmisel päeval taas ühiskaardile 23eurose kuukaardi ning tasub alati teenuste kasutamise eest. Tegemist on üksikjuhtumiga ning kaebaja süü arutatavas asjas ei ole suur. Karistuse eripreventiivseks eesmärgiks on isiku mõjutamine hoiduda edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul on J. XXXX juba selle asja menetluse käigus aru saanud oma teo keelatusest ning pole mingit alust arvata, et trahvi määramata jätkaks ta üha uute süütegude toimepanemist. Seetõttu puudub vajadus karistada teda rahatrahviga isegi sanktsiooni alammääras. Süü suurust ja kaebaja isikut arvesse võttes ei ole menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel vastuolus ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel VTM § 30 lg 1 p 1 alusel. Menetlusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
8. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/