Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
Plus Capital AS ja kostja vahel 12.01.2015 sõlmitud võla tasumise kokkuleppest nr 24151773 tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. PlusPlus Capital AS loovutas hagejale nõude kostja vastu. Vastavalt kokkuleppe p 3.2 kokkuleppe rikkumisel kohustus võlgnik tasuma hagejale viivist 0,1% päevas tasumata põhiosalt. Arvestades kujunenud kohtupraktikat võtab hageja viivisenõude aluseks viivise määra 0,066%. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 8 700 euro ja seisuga 19.07.2016 sissenõutavaks muutunud viivise 3 026, 04 euro nõudes. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades
sätestatut välja mõista tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised 0,066% põhinõudelt päevas hagi esitamisele järgnevast päevast tasumata võlgnevuse jäägilt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud
Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1;
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4.
Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab
§-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt
lg-le 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista riigilõiv hagiavalduse esitamisel 650 eurot ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 288 eurot.
lg 1, 2; § 139 lg 2 tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 650 eurot. Kohtuväline kulu on
Tulenevalt
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on hagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja sisaldab suurel hulgal viiteid õigusnormidele. Samuti ei saanud keeruline olla esitatud tõendite kogumine Arvestades avalduse vormi, tõendit, asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot Neil asjaoludel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 650 eurot ja õigusabikulud summas 80 eurot, kokku seega 730 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 730 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.