1-06-10509/119

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.01.2017, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 28.12.2016 Kohtuasja number 1-06-10509 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Sergei Mahhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Mahhov, isikukood 37703182228, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 22.07.2010 ja lõpp 01.08.2020 RESOLUTSIOON Jätta Sergei Mahhov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Sergei Mahhovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Mahhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2011 otsusega tunnistati Sergei Mahhov süüdi KrK § 101 p 5 – 15 lg 2 (KarS § 114 p 3 – 25 lg 2) järgi ja karistuseks mõisteti 11 aastat vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg alates 22.07.2010 arvati karistusaja hulka. Sergei Mahhovit on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab isik kolmandat korda. Käesolevat vanglakaristust kannab isik mõrvakatse eest. Varasemalt on isikut karistatud väljapressimise, huligaansuse, röövkallaletungide ning varguste eest. Kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod on muutunud ohtlikumateks (relvastatud kuriteod). Soodusteguriks on materiaalse kasu saamine. Vangistuse jooksul omandas isik riigikeele B2-taseme, osales sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning osales vestlusel vägivaldsest käitumisest ja suhtumisest ühiskonda. 1 Vangla andmetel on kinnipeetav tunnistatud meditsiiniosakonna poolt töövõimeliseks, kuid isik vangistuse jooksul ei töötanud, sest tema sõnul ei ole ta töövõimeline. Kinnipeetaval on 15.11.2016 seisuga 11 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisjärgselt asuks isik elama aadressile xxxx, kus elavad kinnipeetava ema ning kasuisa. Isikul on omandatud keskharidus ning gaasielektrikeevitaja eriala. Kuivõrd kinnipeetaval puudus vabaduses legaalne sissetulek elatus ta peamiselt ebaseaduslikust tegevusest. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht kinnipeetaval puudub. Kinnipeetava lähedasteks on ema, kasuisa ja vanaema ning suhted nendega on rahuldavad. Vangistuse jooksul suhtles isik oma sugulastega lühi- ja pikaajaliste kokkusaamiste ning telefoni- ja kirjavahetuse teel. Lähedased toetavad isiku vabanemist ning on nõus isikut toetama nii materiaalselt kui moraalselt. Ühtlasi on kinnipeetava ema valmis aitama isikul tööd leida. Isiku varasem käitumine näitab, et ta ei suuda probleemidega toime tulla. Tulevikuplaane ei ole kinnipeetav teinud ning ta ei oska öelda, miks ta ei ole sellele mõelnud. Uute seadusrikkumiste tõenäosus arvestades isiku varasemat käitumist ja hoolimatut elustiili on kinnipeetava puhul olemas. Isik suhtub ühiskonnas kehtivatesse normidesse ja reeglitesse ükskõikselt ja üleolevalt ning ta on Eesti Kohtusüsteemis äärmiselt pettunud. Ametnikega suhtlemisel on isik ettevaatlik ja sisemiselt pinges. Konfliktseid olukordasid üritab isik pigem vältida. 2015. aastal keeldus kinnipeetav vanglas toidust ligikaudu 2 kuud, kuna talle ei sobinud toidujagaja ning eeltoodu näitab isiku subkultuuriliste hoiakute omaksvõttu. Vangla iseloomustusest nähtuvalt seisneb kinnipeetava ohtlikkus toimepandud mõrvakatses, väljapressimises, huligaansuses, röövkallaletungides ning vargustes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 35 % (kõrge risk). Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33 % (kõrge risk). Eeltoodust lähtuvalt ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Sergei Mahhov vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Lisaks on otstarbekas kinnipeetavale määrata KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta vangla poolt koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Reaalset vangistust kannab kolmandat korda. Seega ei ole olnud kuritegude toimepanemise juhuslik ning varasemad karistused ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ja suure tõenäosusega jätkab isik vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kuna Sergei Mahhov kannab karistust I astme kuriteo – tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel katse (mõrvakatse) – eest, siis ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise (või selle katse) toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud jõhkra kuriteo ohtlikkusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Nii raske kuriteo toime pannud isiku ennetähtaegne vabastamine riivaks tugevalt ühiskonna ja kannatanute õiglustunnet. 2 Märkimist väärib asjaolu, et iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue mittevägivaldse kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 36% ja 35 %. Seega on isiku puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud 8 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et isik ei ole ilmselgelt õiguskuulekusele orienteeritud isik ning ta ei suuda täita isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud norme ja reegleid. Käesoleval ajal on vangistatu suhtes Viru Maakohtu menetluses ka kriminaalasi, mille raames Sergei Mahhovit süüdistatakse KarS § 327 lg 1 järgi selles, et tema kinnipeetavana Viru Vangla S hoone S4 osakonnas osales koos seitsmeteistkümne kaaskinnipeetavaga 23.06.2015 kinnipidamiskohas toimunud massilistes korratustes. Samuti kujuneks süüdimõistetu katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks. Prokurör leiab, et toimepandud isikuvastase kuriteo – tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel katse – tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei ole piisavad õigustamaks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle kolme aasta ja seitsme kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Sedavõrd raske isikuvastase kuriteo toimepanemise puhul ja kinnipeetava kriminaalset minevikku arvestades ei ole tema enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur käesoleval ajal Sergei Mahhovi ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. Maakohtu istung 28.12.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta ei saa töökoha osas midagi kindlat öelda, sest ta ei tea kas saab tööle. Mis puudutab üheksat distsiplinaarkaristust, siis need kõik on saadud ühe läbiotsimise käigus. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Sergei Mahhov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus hindab positiivselt, et isik osales vangistuse jooksul riigikeele B-2 taseme kursusel, sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening ning vestlusel. Ühtlasi on kinnipeetaval olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Kohus leiab aga, et eelnimetatud asjaolud on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega küsimuse lahendamisel. Sergei Mahhovi käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas. Kinnipeetavat on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et isikut süüdistatakse KarS § 327 lg 1 järgi selles, et tema kinnipeetavana Viru Vangla S hoone S4 osakonnas osales koos seitsmeteistkümne 3 kaaskinnipeetavaga 23.06.2015 kinnipidamiskohas toimunud massilistes korratustes. Kui isik jätkab vanglas range järelevalve tingimustes õigusrikkumisi, siis puudub kohtul alus arvata, et isiku käitumine vabaduses saaks olema seadusekuulekas. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne kindel töökoht. Kohus märgib, et olukorras, kus kinnipeetav elatus enne vangistust ebaseaduslikust tegevusest, ei ole töökoha puudumisel isiku vabastamine põhjendatud. Ühtlasi nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kinnipeetava kuritegude toimepanemise soodusteguriks on materiaalse kasu saamine. Eeltoodu tõttu suurendab töökoha puudumine kinnipeetava puhul uute kuritegude toimepanemise riski. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 6-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab 3-ndat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus peegeldab, kohtu hinnangul, et isik ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 35 % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33 %, milliste näol ei ole tegemist madalate riskidega. Ühtlasi ei saa tähelepanuta jätta kinnipeetava iseloomustuses välja toodud asjaolu, mille kohaselt on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele. Kohtu hinnangul ei kaalu süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vangistuse ajal (distsiplinaarkaristused) ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab aga, et Sergei Mahhovi puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Mahhovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4