lg 5 alusel allutada Aimur Silgo katseajal
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada Aimur Silgo suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2, 4, 5 ja 9 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist; - pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholi sõltuvusvastane ravi ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; - alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
Samuti tunnistati ta süüdi
lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 8 kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja mõisteti kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust.
lg 3 ja § 69 lg 1 alusel asendati Aimur Silgole mõistetud 1 aasta 7 kuu 27 päeva pikkune vangistus 597 tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat arvates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati Aimur Silgot üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
lg 2 p 1 järgi määratud kontrollkohustust ja järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 1 alusel määrati Aimur Silgole käitumiskontrolli ajaks kontrollkohustus: heastada kuriteoga tekitatud kahju ja hüvitada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu
sätestatud käitumiskontrollile, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et Aimur Silgo võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. A. Silgo on vangistuses osalenud tööhõives, ta on käitunud nõuetekohaselt, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vangla ja prokurör toetavad A. Silgo tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A. Silgo mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. 4 Kohtu hinnangul võimaldab A. Silgo tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Vanglamaterjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud alkoholi kuritarvitamine. Kohus lähtub ennetähtaegsel vabastamisel kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust sõltuvusprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile ning paneb talle vabanemisel kohustuseks läbida alkoholi sõltuvusvastane ravi. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Pärast vabanemist on A. Silgo olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.