lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,
lg 2 p 4,8 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust,
järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust,
järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust,
järgi ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust ja
järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millest arvati
lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 13.08.2013. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 11-l korral ning reaalselt kannab karistust seitsmendat korda. Käesolevat karistust kannab isik vägivalla kasutamise, varguse, kelmuse ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine ning hoolimatu ja riskiv elustiil. Kinnipeetav on kuriteod toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vangistuse jooksul on isik töötanud ning läbinud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. Kehtivad distsiplinaarkaristused isikul puuduvad. Isikul puudub vabanemisjärgne elukoht ning toetust pakkuv lähivõrgustik. Kinnipeetava sõnul elas ta enne vangistust üüritud korteris aadressil xxxx. Tamsalu valla xxxx S S sõnul on isikul õigus teha Tamsalu vallale taotlus eluruumi saamiseks. Lähim kodutute varjupaik on Rakvere linnas. Isikul puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse Tamsalu Keskkoolis. Kooli ajal esines käitumisprobleeme ning ta suunati õppima Puiatu erikooli. Isik väidab, et ta sai tisleripuidupingitöölise kutse varasemate vangistuste jooksul. Kinnipeetaval on olemas töökogemus, kuid vanglas isik tööga hõivatud ei olnud, sest ta keeldus töötamast. Enne vangistust moodustas isiku sissetuleku töötasu ja kuritegelikul teel saadud tulu. K-raha andmetel on isikul 30.11.2016 seisuga nõudeid summas 2885,33 eurot, mille tasumisest kinnipeetav huvitatud ei ole. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht isikul puudub. Kinnipeetava sõnul tal enne vangistust probleeme seoses alkoholi kuritarvitamisega ei olnud. Samas on isik kuriteod sooritanud alkoholi mõju all (alkoholijoobes juhtimine, vägivalla kasutamine joobeseisundis). Isikul on diagnoositud amfetamiinisõltuvus (tarvitas süstimise teel). Kinnipeetav ise sõltuvust ei tunnista ning väidab, et mainis amfetamiinitarvitamist psühhiaatrile seetõttu, et saada psühhiaatrilisi ravimeid uneprobleemide jaoks. Isikut on kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Isik on korduvalt kasutanud vägivalda ning ähvardanud vägivalla kasutamisega teisi. Kinnipeetav ei oska enda emotsioone vaos hoida ning kipub tegutsema impulsiivselt. Oma probleemides ja ebaõnnestumistes süüdistab isik teisi või saatust. Kuritegelikku käitumist põhjendada ei oska. Isik elab põhimõttel „üks päev korraga“ ning realistlikud eesmärgid tulevikuks puuduvad. Kinnipeetava korduvad karistused ja vangistused viitavad asjaolule, et isik pooldab kuritegevust. Vangistuses on isik rikkunud korduvalt distsipliini. Ka varasem tingimuslik karistus ebaõnnestus – isik ei ilmunud registreerimistele, ei sooritanud ÜKT tunde ja ei tasunud rahalisi nõudeid. Ükski varasem karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud. Kinnipeetav ei arvesta kaaskodanikega ning ta on oma käitumisega ja tegudega ohtlik lähedastele ning ühiskonnale. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 44% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 65%. Eeltoodust lähtudes ning arvestades uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest toetab Viru Vangla isiku vabastamist karistusjärgsele käitumiskontrollile allutamisega. Maakohtu istung 28.12.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et loobub kaitsjast. Süüdimõistetul ei ole midagi öelda. Ta on oma karistuse ära kandnud. Elukohaks on xxxx või xxxx. Võib-olla ta üldse lahkub riigist. Prokuratuuri seisukoht Prokurör avaldas 28.12.2016 toimunud avalikul videokohtuistungil, et Arvo Kreegi puhul ei ole täidetud karistusjärgse kontrolli kohaldamise formaalsed eeldused, mistõttu ei saa Arvo Kreegi osas karistusjärgset kontrolli kohaldada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et Arvo Kreegi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
lg 1 p 3 kohaselt võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Käesoleval juhul kannab Arvo Kreek karistust Viru Maakohtu 09.10.2014 ja Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2014 kohtuotsusega nr 1-14-855 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi
lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust,
lg 2 p 4,8 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust,
järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust,
järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust,
järgi ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust ja
järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millest arvati
lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. Seega on täidetud
lg 1 p 1 tingimus – isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega. Kohtu hinnangul on täitmata
lg 1 p 2 eeldus – isikut on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Tartu Maakohtu 28.06.2010 otsusega nr 1-10-8398 tunnistati Arvo Kreek süüdi
Seega on kohus mõistnud Arvo Kreegile karistuseks vähem kui 1 aastat vangistust. Arvo Kreegi karistust suurendati
lg 2 alusel Viru Maakohtu 08.04.2008 otsusega nr 1-08-4812 mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o 3 kuu vangistuse võrra (karistus vähem kui 1 aasta) ning liitkaristuseks mõisteti 1 aastat vangistust, mis pöörati Viru Maakohtu 26.01.2011 määrusega täitmisele. Vaatamata asjaolule, et Arvo Kreegil tuli liitkaristusena kanda ära 1 aastat vangistust, peab kohus oluliseks rõhutada, et liitkaristus on moodustatud 08.04.2008 Viru Maakohtu otsuse nr 08.04.2008 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osaga (3 kuu vangistusega). Kuivõrd Arvo Kreegi puhul on täitmata
lg 1 p 2 eeldus, siis ei ole käesoleval juhul täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et isikul puudub vabanemisjärgne elukoht. Kuivõrd kinnipeetaval ei ole kindlat elukohta, siis ei ole kohtul võimalik tema suhtes käitumiskontrolli kohaldada (RKKK 3-1-1-45-16 p 7) – seega on täitmata ka karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materiaalne eeldus. Eeltoodust tulenevalt kohaldamata. jätab kohus Arvo Kreegile karistusjärgse käitumiskontrolli Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 4261, 432, 384, 387. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.