Obsah (8)

§ 663§ 657§ 430§ 371§ 1§ 171§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-14466 Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2016, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Indrek Parrest Tsiviilasi ES (S

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis, et antud juhul on hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks perspektiivitu, kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja suhtes oleks algatatud täitemenetlus.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja menetlusdokumentidest selliseid asjaolusid ei nähtu. Hageja on kohtumäärustele alati vastanud, kuid hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele täpsustanud enda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet ega ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis kinnitaks, et hageja suhtes toimuks sundtäitmist, seega ei saa hagejal olla ka kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet.
2. Kohus selgitas hagejale, et juhul, kui hagejal on kostja suhtes Harju Maakohtu 16.12.2014 kohtumäärusest tulenev nõue ning viimane seda ei täida, on hagejal õigus esitada kohtutäiturile täitmisavaldus. Hageja on palunud oma viimases menetlusdokumendis kohtule teha õiglane ja seaduslik otsus Tüve 42 krundisuuruse kohta, et hageja saaks moodustada seadusliku kinnistu ja mis välistaks igasugused edasised petmised. Kohus leidis, et vastavat hageja taotlust ei ole võimalik lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Lisaks selgitas kohus määruses hagejale riigi õigusabi taotlemise võimalusi. 3 Määruskaebus
3. Hageja esitas 26.09.2016 Harju Maakohtu 30.08.2016 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuses kirjeldas hageja tsiviilasjaga nr 2-13-4627 seotud asjaolusid ning märkis, et 31.08.2016 on Tallinna Linnavalitsus teinud 16.12.2014 kohtumääruse nr 2-13-4627 alusel korralduse nr 1267-k, mille hageja on vaidlustanud. Kohtumääruse kohaselt pidi hageja teostama liitumise Tallinna Veega ja ehitama liitumiseks vajalikud punktid. Hageja teostas Tüve 42 esikus alates vundamendist renoveerimise, kaevates torustiku esikusse ja tuppa. Hageja otsustas lõpuks ise korraldada vee sissetoomise. Kostja esitas hageja peale kaebuse, et temale määratud maale ei tohi veetorusid kaevata. Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi hagejale ettekirjutuse kaevetööde lõpetamiseks. Hagejale ei anta ehitusluba, kuna kostja on selle ära keelanud. Vastus määruskaebusele
4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Edasine menetluse käik
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 14. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 15. Hagiavalduses esile toodud asjaoludest nähtub, et hageja ja kostja vahel on 16.12.2014 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-13-4627 kinnitatud kompromiss, millega otsustati jagada Tüve 42 maaüksus erastamise käigus hageja ja kostja vahel kaheks krundiks, kummalegi jäid sellel paiknevad ehitised. Kostja kohustus rajama vee- ja kanalisatsioonitrassi hageja krundini üheksa kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest ja tehnilise valmiduse saavutamisest. Poolte vahel on vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamisega seonduvalt tekkinud erimeelsused. Tsiviilasjas nr 2-15-11669 taotles hageja kompromissi tühistamist, kuid Harju Maakohus keeldus 10.08.2015 määrusega tema hagiavalduse menetlusse võtmisest. Sealjuures selgitati, et

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagiga. 16. Maakohus on

§ 371

lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud selle perspektiivituse tõttu.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud põhjendatult, et hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis kinnitaks, et hageja suhtes toimub Harju Maakohtu 16.12.2014 määruse nr 2-13-4627 või mõne muu täitedokumendi alusel sundtäitmine. Maakohus on korduvalt andnud hagejale võimaluse oma nõude ja selle aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja selgitamiseks. Kuigi hageja vastas kohtu määrustele, ei ole ta sisuliselt hagiavalduses olevaid puuduseid kõrvaldanud. Ka määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alust asuda maakohtust hagi menetlusse võtmise osas erinevale seisukohale. 4 17. 04.05.2016 dokumendis on hageja palunud tagastada S perekonnale taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maaomand 2306 m2 Tüve 42 kinnistu moodustamiseks. Kolleegium märgib, et tagastamis- või erastamisnõuded ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse (

§ 1, § 371 lg 1 p 1).

18. Hagiavalduses palus hageja teha kaasomandi osas õiglase otsuse. Ringkonnakohus selgitab, et pooled on Tüve 24 asuva kaasomandi juba jaganud Harju Maakohtu 16.12.2014 määrusega, mistõttu ei saa sama kaasomandit kohtus teistkordselt jagada (

§ 371lg 1 p 4).

Maakohus on hagejale selgitanud, et kui temal on kostja suhtes Harju Maakohtu 16.12.2014 määrusest tulenev nõue, mida viimane ei täida, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole.

1. Ringkonnakohus märgib, et kui hageja ei tea, milline nõue kohtusse esitada, on tal võimalus pöörduda õigusnõustaja poole. Maakohus on 30.08.2016 määruses selgitanud hagejale riigi õigusabi saamise võimalusi, sh hagiavalduse esitamiseks.
2. Kostja esitas taotluse määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks, kuna määruskaebus ei vasta määruskaebusele esitatavatele sisunõuetele. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad seaduses sätestatud alused määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks, mistõttu ei ole kostja taotlus põhjendatud.
3. Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Vastavalt

§ 171

lg-le 1 jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (

§ 174lg 4).

Tulenevalt

§ 177

lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5