TA R T U H A L D U S K O H U S Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS E E S T I VA B A R I I G I N I M E L Kohtuasja number 3-16-1180 Otsuse kuupäev 13. detsember 2016 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi ********i kaebu

) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele.

§ 37

sätestab kinnipeetava töökohustuse järgmiselt: - kinnipeetav on kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti (§ 37 lg 1); 2 2 - töötama ei ole muuhulgas kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama (§ 37 lg 2 p 3); - kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (§ 37 lg 3). Ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu tema tervise. Kui kinnipeetav kasutab õigust keelduda tööst, mis seab ohtu tema tervise, siis ei riku ta

§ 67p 1, mis kohustab kinnipeetavat vanglateenistuse ametnike korraldustele alluma.

6. Vaidlustatud käskkirjadega määrati kaebajale distsiplinaarkaristused selle eest, et kaebaja ei allunud 12. ja 26.02.2016.a vanglaametniku korraldusele asuda tööle eluosakonna koristajana. Kaebaja kinnitab fakti, et ta ametnike korraldusi ei täitnud. Kaebaja tugineb sellele, et tal oli õigus keelduda tööst oma tervisliku seisundi tõttu. Valvuri 12.02.2016.a ettekande (tl 38) kohaselt keeldus kaebaja tööle asumast V7 osakonna koristajana ja soovis meditsiinitöötaja ülevaatust. Kaebaja terviseseisundit kontrollinud meditsiiniõde Olga Soomi tõendi (tl 39) kohaselt kurtis kaebaja selja- ja maovalu. Õde kontrollis kaebaja vererõhku ja kehatemperatuuri ning tööst vabastamiseks põhjust ei esinenud. Valvuri 26.02.2016.a ettekande (tl 20) kohaselt keeldus kaebaja täitmast korraldust asuda tööle V7 eluosakonna koristajana. Kaebaja ei soovinud meditsiiniosakonna töötajat. Valvuri ettekandest ei nähtu, millisel põhjusel kaebaja tööst keeldus. Kohtueelses menetluses esitatud vaietes (tl 47-48) tugines kaebaja sellele, et ta keeldus mõlemal juhul tööst kroonilise bronhiaalastma tõttu. Kohtule esitatud kaebuses tugines kaebaja sellele, et tal on astma ja allergia. Muid etteheiteid kaebajal vaidlustatud käskkirjale või läbi viidud distsiplinaarmenetlusele ei ole. Seega peab kohus kohtuasja lahendamiseks tuvastama, kas töötamine 12. ja 26.02.2016.a eluosakonna koristajana oleks seadnud ohtu kaebaja tervise seetõttu, et kaebajal on astma või allergia. Kuna väiteid töötamist takistanud selja- või maovalu kohta kaebaja kohtueelses menetluses või kaebuses ei esitanud, siis kohus neid kaebaja väidetavaid tervisehäireid ei käsitle. 7. Kaebaja määrati tööle Viru Vangla 08.02.2016.a käskkirjaga nr 6-2/188 (tl 21). Tööle määramise menetluses esitas kaebaja väite, et tal on mitmed kroonilised haigused, sh bronhiaalne astma. 03.02.2016.a hindas kaebaja tervislikku seisundit arst Elle Elberg, kelle otsuse järgi on kaebaja töövõimeline (tl 24). Õde Olga Soom väljastas 05.02.2016.a kooskõlastatult perearstiga tõendi kaebaja tervisliku seisundi kohta (tl 22-23). Selle kohaselt ei ole kaebajal alates 02.03.2015.a Viru Vanglas astmahoogu fikseeritud. Vastavalt kaebaja sõnadele on märgitud, et 2003. aastal on Narva haiglas diagnoositud astma, vangla perearsti vastuvõtul ei ole kopsudes kuulda astma tunnuseid. Eeltoodut arvestades otsustas vangla kaebaja tööle määrata. Kohus märgib, et Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja tööle määramise käskkirja vaidlustanud. Tegemist on kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga, milles on juba käsitletud kaebaja väidet, et ta ei saa töötada koristajana astma tõttu. See tekitab kahtluse, kas kaebajal üldse oli konkreetse tööülesande saamisel tööst keeldumise õigus TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel. Kohus siiski leiab, et kuna õigus tervise kaitsele on üks Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud põhiõigustest (põhiseaduse § 28), siis ei saa TTOS § 14 lg 5 p 4 tulenev tööst 3 3 keeldumise õigus sõltuda sellest, kas isik vaidlustas algse haldusakti tema tööle määramise kohta. 8. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kaebaja põeb astmat ja kui jah, siis kas see takistab kaebajal töötada eluosakonna koristajana. Vastustaja esitas kohtule 05.02.2016.a kaebaja tervisekaardi andmete põhjal koostatud tõendi (tl 22-23), millest tuleneb, et kaebajal ei ole alates 02.03.2015.a Viru Vanglas astmahoogu fikseeritud, 2003. aastal kaebajal diagnoositud astma kohta on tervisekaarti märge tehtud kaebaja sõnade alusel ning vangla arsti andmetel ei ole kopsudes kuulda astma tunnuseid. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta põeb astmat ja ei ole taotlenud selliste tõendite väljanõudmist. Vastustaja esitas kohtule kaebaja viidatud tõendi, mille on 17.06.2015.a välja andnud perearst Jevgenia Kulikova juures töötav arst Nikolai Kulikov (tl 60). Tõendil on diagnoosiks märgitud J45 ja soovitusena märgitud, et tervise seisundi tõttu ei saa töötada tolmuses ruumis, toksiliste ainetega. Rahvusvahelises haiguste klassifikaatoris (kättesaadav Interneti-aadressil rhk.sm.

1. ee)tähistab J45 astmat. Kohus nõustub vastustajaga, et vangla arstide andmed kaebaja tervisliku seisundi kohta on kaalukamad ja usaldusväärsemad kui Nikolai Kulikovi tõendil olevad andmed. Kaebaja ei ole vastu vaielnud vastustaja seisukohale, et Nikolai Kulikov ei ole kaebajat vangistuse ajal isiklikult läbi vaadanud. Vastustaja on tekitanud põhjendatud kahtluse selles, kas Nikolai Kulikovi käsutuses saavad olla kaebaja täielikud terviseandmed, kuna kaebaja ei ole vangistuse ajal Nikolai Kulikoviga ühenduses olnud. Kaebaja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Vastustaja on jälginud kaebaja terviseseisundit alates kaebaja vangistuse algusest 14.07.2014.a. Seetõttu loeb kohus usaldusväärseks vastustaja andmed. Nende põhjal ei ole kaebajal vanglas astmahooge esinenud ning arst kooskõlastas kaebaja tööle määramise, teades seejuures, et kaebaja väitel põeb ta astmat. Usutav on ka vastustaja väide, et kui koristustööd eluosakonnas põhjustaksid kaebajal tervisehäireid, siis oleksid need tervisehäired pidanud ilmnema kaebaja igapäevase elutegevuse, sh kaebaja kambri koristamise käigus. Eeltoodu kogumis näitab, et kaebaja kas ei põe üldse astmat või siis on haigus sedavõrd kerge, et see ei takista töötamist eluosakonna koristajana. Kaebajal puudus õigus keelduda 12. ja 26.02.2016.a tööst põhjusel, et ta põeb astmat 9. Kaebaja esitas kaebuses esmakordselt väite, et tal on allergia. Kaebaja viitas seejuures õde Jelena Lobacheva 02.09.2015.a tõendile (tl 62). Vastustaja esitas kohtule lisaks eelnimetatud tõendile ka Kai Irdi 28.08.2015.a tõendi (tl 61) ning arst Elle Elbergi 19.01.2016.a tõendil ja selgituse (tl 63-64). Kõigist eelnimetatud dokumentidest tuleneb, et kaebajal allergiat ei ole, kuna nii üld IgE näit 17,0 x 1000 int.unit/l kui ka tolmuallergeenide segu/hx2 IgE näit <0,10 jäävad alla referentsväärtuse. Referentsväärtus on väärtus, millest alates tulemus viitab allergiale. Antikehad tolmuallergeenide vastu kaebajal puuduvad. Kohus loeb usaldusväärseks meditsiinitöötajate andmed ja selgitused. Kohus ega kaebaja ei ole pädevad iseseisvalt tõlgendama analüüside tulemusi Internetist pärinevate andmete põhjal. Kohus siiski märgib, et kaebaja viidatud Interneti-lehekülje www.quattromed.ee (praegusel ajal ümber suunatud lehele www.synlab.
2. ee)alajaotuste „Tulemuste interpretatsioonid“ -> „Allergia uuringud“ ja „Referentsväärtuste tabel“ alusel 4 4 ajab kaebaja segamini näitajad üld IgE, mis mõõdab allergia esinemist üldiselt, ja spets IgE, mis mõõdab tundlikkust konkreetsetele allergeenidele, näiteks tolmule või olmeallergeenidele. Referentsväärtus ehk väärtus, millest alates tulemus viitab allergiale, on nende näitajate puhul väga erinev: üld IgE-l 95 ja spets IgE-l 0,35. Kaebaja viidatud fraas, et näidu 3,5 - 17,49 puhul esineb enamusel isikutel allergiale iseloomulikke sümptomeid, käib spets IgE kohta (kaebaja spets IgE näit tolmu puhul on väiksem kui 0,10). 17,0 on kaebaja üld IgE näit, üld IgE puhul aga esinevad allergia sümptomid alates näidust 95. Seega on tõendatud, et kaebajal allergiat ei esine ning kaebajal puudus 12. ja 26.02.2016.a õigus keelduda tööst põhjusel, et tal on allergia. 10. Kaebaja seab kahtluse alla Viru Vangla arstide Reet Aadamsoo ja Elle Elbergi pädevuse.

§ 52

lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt on tervishoiutöötajad arst, hambaarst, õde ja ämmaemand, kui nad on registreeritud Terviseametis.

§ 52

lg 2 näeb ette, et vangla arstil tuleb jälgida kinnipeetavate terviseseisundit, ravida neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunata ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täita teisi talle pandud ülesandeid. See tähendab muuhulgas, et vangla arstil on pädevus otsustada, kas ta lahendab patsiendi probleemi ise või tuleb patsient suunata eriarsti juurde. Avalikult kättesaadavate terviseameti registrite (mveeb.sm.ee) kohaselt on Reet Aadamsoo kutse arst (kood D02396) ning Elle Elbergi kutse arst ja eriala dermatoveneroloogia (kood D01728). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et need arstid on kutselt eriarsti abid. Kohtul puudub põhjus kahelda selles, et Reet Aadamsoo ja Elle Elberg olid piisavalt pädevad hindamaks kaebaja tervislikku seisundit. Reet Aadamsoo ja Elle Elbergiga sama ehk arsti kutse on ka Nikolai Kulikovil (kood D01603). Seega puudub kaebajal põhjus seada kahtluse alla Reet Aadamsoo ja Elle Elbergi kvalifikatsiooni ja pädevust, kui ta samal ajal Nikolai Kulikovi pädevuses ei kahtle.

1. Kohus märgib, et kaebaja esitas väite, et tal on õigus keelduda tööst astma ja allergia tõttu, ka kohtuasjades 3-15-2418, 3-15-2896, 3-15-3225, 3-15-3226 ja 3-16-
2. Kõigis asjades lükkas halduskohus kaebaja väited tagasi. Kohtuotsused ei ole jõustunud.
3. Kokkuvõttes leiab kohus, et töötamine eluosakonna koristajana 12.02.2016.a ja 26.02.2016.a ei saanud kahjustada kaebaja tervist. Seega puudus kaebajal mõlemal juhul õigus jätta vanglaametniku korraldus täitmata ja kaebajale on õigesti määratud distsiplinaarkaristused. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 5 5 Kohus määras 08.11.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 23.11.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 6 6