KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. detsembril 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-8272 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kaarel Pardi tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.12.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Kaarel Part, isikukood 39304145210, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaat Nikolai Rõzov Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta Kaarel Part vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Nikolai Rõzovi taotlus ja määrata tema poolt Kaarel Pardile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60 eurot, ning käibemaks 12 eurot). Välja mõista Kaarel Pardilt kriminaalmenetluse kulud: 72 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. Kaarel Pardil tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700023166 ning selgitus „Kaarel Part 1-148272 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1
(5)Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.12.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kaarel Pardi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Kaarel Part tunnistati süüdi Viru Maakohtu 31.03.2015 kohtuotsusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 3 aastat 5 kuud 28 päeva. Otsus jõustus 08.04.
- Karistuse kandmise algus 06.01.2015 ja lõpp 04.07.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 04.10.
- Kaarel Part andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik lk 93). Kinnipidamisasutusest Kaarel Pardi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Isik on läbinud Sotsiaalsete oskuste treeningu, programmi Viha juhtimine ning vestlused psühholoogiga empaatia arendamiseks. Alates 20.06.2016 on kinnipeetav olnud hõivatud vangla majandustöödel koristajana, alates 09.11.2016 on kinnipeetav paigutatud avavanglaosakonda. Kaarel Pardil on võimalik enne tähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub isiku emale. Käesoleval hetkel elavad antud pinnal igapäevaselt kinnipeetava ema ja vend. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, ning seal elavad isikud on andnud omapoolsed kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve võimaliku kohaldamise kohta. Kaarel Part õppis xxx põhikoolis, mille jättis pooleli, kuna ei sooritanud lõpuklassis matemaatika eksamit. Vangistuses ei ole soovinud põhiharidust omandada. Kinnipeetav töötas enne vangistust puiduettevõttes xxx OÜ lühikest aega, kuid eelnevalt on olnud töötuse ja tegevusetuse perioode. Viimane töökoht oli ametlik, kuid isik on teinud ka juhutöid ja töötanud mitteametlikult. xx OÜ on andnud garantiikirja, et Kaarel Part saab peale vabanemist asuda tööle xx OÜ-s. Seisuga 06.12.2016 on KRaha andmetel kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 2222,88 eurot, vabanemisfondis on xxx eurot. Päritoluperekonna moodustavad ema, 3 venda ja 4 õde, isa on surnud. Kaarel Part abiellus vanglas, omavahelised suhted on abikaasaga head. Emaga, õdede ja vendadega suhtleb telefoni ja kirja teel. Kaarel Pardi kõik kuriteod on olnud vägivaldsed, viimast kuritegu õigustab ja ei kahetse. Usub et ohver ise alustas, seega oli see reageering kannatanu tegevusele. Isik pani viimase kuriteo toime katseajal, kui pussitas ohvrit pärast seda, kui isik lõi kinnipeetava venda ja sõpra. Kaarel Part ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, seega puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kaarel Part ei teadvusta kuritegevusega kaasnevaid ohtusid ja ta ei ole teinud järeldusi eelmistest kuritegudest. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 25 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Kaarel Pardi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Kaarel Pardi lähedasteks tema ema, abikaasa, isiku vennad ja õed oma peredega. Suhted lähedastega on ema sõnul head ja üksteist toetavad. Abikaasa elab hetkel xxx, kus ta töötab ja õpib. Kaarel Pardil on võimalik ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda aadressile xxx. Tegemist 3-toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub isiku emale. Käesoleval hetkel elavad antud pinnal igapäevaselt Kaarel Pardi ema ja vend. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, korteri elanikud on andnud omapoolsed kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve võimaliku kohaldamise kohta. Süüdimõistetul on võimalik ennetähtaegse vabanemise korral tööle asuda oma venna firmasse OÜ xx, kus Kaarel Part töötas ka enne vangistust. 2
(5)Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele, kuid see ebaõnnestus, kuna Kaarel Part pani katseajal toime uue kuriteo. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et süüdimõistetu muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et kuigi Viru Vangla ei toeta Kaarel Pardi vangistusest ennetähtaegset vabastamist, kinnitab prokuratuur, et ei seisa vastu eelnimetatud kinnipeetava Kaarel Pardi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele elektroonilise valve alla. Kinnipeetava Kaarel Pardi käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – kehtivate distsiplinaarrikkumiste puudumine, avavanglaosakonda paigutamine, sotsiaalprogrammides "Sotsiaalsete oskuste treening" ja "Viha juhtimine" osalemine, psühholoogiga motiveerivate vestluste empaatia arendamiseks läbimine, vangla majandustöödel koristajana töötamine jm, mis viitab sellele, et süüdimõistetu on vangistuses teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vabanemisjärgses elukohas on tagatud kõik tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Vastavad nõusolekud on olemas. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 04.07.2018. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks Kaarel Pardi suhtes jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Kriminaalse mineviku arvestamine on ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel samuti oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt üldse võimalust näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav Kaarel Part omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega ning elektroonilise valvega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku, käitumiskontrolli ning elektroonilise valve kestuse kohta ning leiab kokkuvõttes, et Kaarel Pardi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud ja otstarbekas. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, kinnipeetav Kaarel Pardi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kaarel Part selgitas, et ta ei ole enam probleeme alkoholi tarvitamisega ja ta ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Kaitsja rõhutas, et isikul on läbitud sotsiallprogrammid, ta viibib avavanglaosakonnas, töötab vanglas, käitumine on hea. Vabaduses ei tekki probleeme töökohaga, mida tagab isikule tema vend, kellel on oma ettevõte, kus isik töötas ka enne vangistust. Suhted peres on head. Kõik see vähendab uue kuriteo toimepanemise riski olulisel määral. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Kaarel Part tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. 3
(5)Süüdimõistetul puudub nii põhiharidus kui eriala. Enne vangistust töötas ametlikult lühikest aega puiduettevõttes xxx OÜ. Isik on töötanud ka mitteametlikult ning teinud juhutöid. Vabanemise korral on olemas garanteeritud töökoht xxx OÜ-s. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja kehtivaid kriminaalkaristusi kokku (sealhulgas käesolev karistus) on
- Vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Varasemalt oli karistatud kriminaalkorras kehalise väärkohtlemise eest, praegune süüdimõistmine on raske tervisekahjustamise tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Süüdimõistetu pani nimetatud kuriteo toime katseajal, pussitades ohvrit pärast seda, kui viimane lõi kinnipeetava venda ja sõpra. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu viimase kuriteo toime pannud alkoholijoobes olles, tagajärgedele mõtlemata. Kehtivad väärteokaristused puuduvad. Kaarel Part on olnud määratud kriminaalhooldusle, mis ebaõnnestus, kuna isik pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samas tuleb positiivseks lugeda, et kinnipeetav on vangistuses läbinud Sotsiaalsete oskuste treeningu, programmi Viha juhtimine ning vestlused psühholoogiga empaatia arendamiseks. Alates 20.06.2016 on kinnipeetav olnud hõivatud vangla majandustöödel koristajana. Nimetatu näitab, et vangistus on süüdimõistetule avaldanud positiivset mõju. Süüdimõistetu omab Isikutunnistust, mis kehtib kuni 28.07.
- Vabanemise korral soovib Kaarel Part elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 3-toalise ahiküttega korteriga, mis kuulub isiku emale. Käesoleval hetkel elavad antud pinnal igapäevaselt kinnipeetava ema ja vend. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, ning seal elavad isikud on andnud omapoolsed kirjalikud nõusolekud elektroonilise valve võimaliku kohaldamise kohta. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht xxx OÜ-s. Lähivõrgustikku kuuluvad süüdimõistetu ema, abikaasa, vennad ja õed oma peredega. Suhted lähedastega on head ja üksteist toetavad. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Kaarel Pardi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Kohus hindab oluliseks asjaolu, et viimane kuritegu on toime pandud katseajal. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid. Kohus märgib, et kõik Kaarel Pardi poolt toimepandud kuriteod on olnud vägivaldsed.. Kaarel Part ei teadvusta kuritegevusega kaasnevaid ohtusid ja ta ei ole teinud järeldusi eelmistest kuritegudest. Oluline on seegi, et seisuga 06.12.2016 on K-Raha andmetel kinnipeetaval tasumata võlanõudeid 2222,88 eurot. Nimetatu näitab süüdimõistetu suhtumist ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. 4
(5)Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (Kaarel Pardil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Süüdimõistetut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt korduvalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 04.07.2018, ärakandmiseni on pisut üle ühe aasta ja kuue kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et kinnipeetav ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks Kaarel Pardi tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elu- ja töökoht, sotsiaalprogrammide läbimine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Kaarel Pardi temale Viru Maakohtu 31.03.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5
(5)