← Eesti

2-16-7960/26

Obsah (6)§ 162§ 174§ 144§ 175§ 177§ 178

2-16-7960 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16

) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hagejate kanda (

§ 162lg 1).

Arvestades kummagi hageja hagihinda, siis hageja I kanda jäävad kostjate menetluskulud 58 % ulatuses ja hageja II kanda 42 % ulatuses. 6 2-16-7960 12.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt menetluskulude jaotusest analüüsib kohus üksnes kostjate menetluskulusid. Menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud (

§ 144p 1).

13. Kostja I palub hagejatelt välja mõista menetluskulu summas 947,50 eurot ja kostja III palub hagejatelt välja mõista menetluskulu summas 947,50 eurot. Lisaks paluvad kostjad I ja III hagejatelt välja mõista menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja II palub hagejatelt välja mõista menetluskulu summas 2200 eurot. 14.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. 15. Kostjate I ja III esindaja on märkinud õigusabiteenuse osutamise tunnihinnaks 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja kostja II esindaja on märkinud õigusabiteenuse osutamise tunnihinnaks 120 eurot. Arvestades asja olemust, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda kostjatele I ja III osutatud õigusabi mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta) ja kostjale II osutatud õigusabi mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot. Nimetatud tunnihinnad on kooskõlas kohtupraktikaga. 16.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hinnates kostja I ja kostja III lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostjate I ja III menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele, kuivõrd esindaja poolt märgitud ajakulu kokku 18,95 tundi ehk 1895 eurot on põhjendatud ja vastab tsiviilasja toimikus olevatele toimingutele (II kd tl 71). Kohus hinnates kostja II lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust leiab kohus, et kostja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele, kuivõrd esindaja poolt märgitud ajakulu 18,4 tundi ehk 2208 eurot on põhjendatud ja vastab tsiviilasja toimikus olevatele toimingutele (II kd tl 51). Kostja II palub välja mõista menetluskulu summas 2200 eurot. 17. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejalt I kostja I kasuks välja mõistmisele menetluskulu summas 549,55 eurot (947,50 x 58 %), kostja II kasuks 1276 eurot (2200 x 58 %) ja kostja III kasuks 549,55 eurot (947,50 x 58 %) ning hagejalt II kuulub kostja I kasuks välja mõistmisele 7 2-16-7960 menetluskulu summas 397,95 eurot (947,50 x 42 %), kostja II kasuks 924 eurot (2200 x 42 %) ja kostja II kasuks 397,95 eurot (947,50 x 42 %). Kooskõlas

§ 177

lg 4 tuleb rahuldada kostjate I ja III taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kostjad ei ole märkinud, et taotlevad käibemaksu hüvitamist, mistõttu lähtub kohus esitatud kulude suurusest (

§ 174lg 10).

18.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.