lg 11 ja lg 4 p 9) Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kostja I suhtes kompromissi kinnitamisega Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: North Expo Marketing OÜ (registrikood 12227387, asukoht Narva mnt 13, Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi (e-post legalia@legalia.
lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: pankrotihaldur P. Allikvere tunnustab hageja nõuet täielikult ning hageja loobub kostjalt 1 menetluskulude hüvitamise nõudmisest. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde, taotlesid kompromissi kinnitamist ja asjas menetluse lõpetamist. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. 4. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.
lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja
Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5.
lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kokku leppinud, et hageja ei nõua kostjalt menetluskulude hüvitamist ehk kompromissiosalised leppisid kokku, et kulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad ja kohus menetluskulude suurust täiendavalt kindlaks ei määra. 6.
lg 4 lubab poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
7. Hageja taotleb
lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist seoses kompromissi kinnitamisega. Kohus on hagi menetlusse võtmisel ekslikult lähtunud hageja näidatud hagihinnast 3500 € ning lugenud sellelt tasutava riigilõivu suuruseks 300 €.
lg-te 1 ja 4 kohaselt kohus võib tsiviilasja hinna ise määrata, kui leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele, ning tsiviilasja hinda võib kohus muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. 8. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-st 1 tulenevalt on võlausaldajal, kelle nõuet, selle rahuldamisjärgu või nõuet tagavat pandiõigust nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud, õigus esitada hagi nõude tunnustamiseks kohtusse. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, 2
sätestatud olukordadega, kus hagihinna arvestamisel liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded (praegusel juhul ei ole tegemist ühes hagis sisalduvate erinevate nõuetega, vaid ühes menetlusdokumendis (hagiavalduses) on esitatud kaks erinevat hagi). Kohus määrab hinna kummagi kostja vastu esitatud nõudele:
lg 11 ja lg 4 p 9 järgi on pankrotihalduri vastu esitatud nõude hinnaks on 3500 eurot ja Eesti Vabariigi vastu esitatud nõude hinnaks 3500 eurot. 9. Hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot.
lg 1 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tulnuks hagejal tasuda selles asjas riigilõivu 2 x 300 eurot (kummagi kostja vastu esitatud nõudelt 300 €). Seega on hageja tasunud riigilõivu ettenähtust 300 € võrra vähem. Kuna kohus on mõlema kostja vastu esitatud nõuded siiski menetlusse võtnud, arvestab kohus
lg 2 sätestatust lähtudes kummagi nõude eest tasutuks 150 eurot ehk kummagi nõude puhul on riigilõivu vähem tasutud 150 eurot. See mõjutab menetluskulude kindlaksmääramist ja hageja riigilõivu tagastamise taotlusi. 10.
lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile või mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Praeguses asjas hagi esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustus ega selle suurus ei ole seotud sellega, et asjas on kostjaks Eesti Vabariik. Seega on hagejal kohustus tasuda pankrotihalduri vastu esitatud hagilt täiendavalt riigilõivu 150 eurot. Samas on hageja taotlenud
Kohus leiab, et lisaks
lg 2 punktides 1-3 sätestatud tingimustele on poole riigilõivu tagastamise õiguse tekkimise eelduseks, et riigilõivu on tasutud nõutavas suuruses. Kui riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem, saab vähemtasutud riigilõivu osa tasumise nõude ja ½ riigilõivu tagastamise nõude tasaarvestada. Kohus mõistab hagejalt välja kostja 1 vastu esitatud nõudelt vähemtasutud riigilõivu 150 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt tasaarvestab selle hageja nõudega poole riigilõivu tagastamiseks summas 150 eurot. VÕS § 197 lg 2 alusel tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestatavad nõuded kattuvas ulatuses, seega hagejal ei tule reaalselt tasuda täiendavat riigilõivu, kuid hagejale ei maksta ka poolt riigilõivu tagasi. Kohus loeb tasaarvestusega vastastikused nõuded lõppenuks. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.