KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2016, Tallinn Hald

) § 115 lg-te 1 ja 3 alusel hilinemisega tasutud maksusummadelt intressi 513,94 eurot (seisuga 23.07.2015 arvestatud intress). Intressinõude lisaks on intressiarvestuse kaart.

1. AV esitas 04.09.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 07.12.2016) MTA 23.07.2015 intressinõude nr 13-3/113549 tühistamiseks. Kaebaja teostas 22.02.2013 Hundi, Sooküla Pilli ja Seljamäe kinnistute müügitehingud ning pidi tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg-st 2 lähtudes deklareerima kinnistute müügist laekunud summa tuludeklaratsiooni esitamisel
2. a eest. Kaebaja esitas
3. a-l parandatud deklaratsiooni
4. a aasta eest. Selle alusel tekkis kohustus tasuda täiendav tulumaks, mille kaebaja tasus tähtaegselt. Kaebaja sai 14.08.2015 kätte MTA 23.07.2015 intressinõude, millega kohustati maksma intressi summas 513,94 eurot. Intressinõude suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid. HMS § 55 lg 1 kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav. Intressinõue peab olema selge ja arusaadav osas, milles määratakse, millisest päevast alustatakse intressi arvestamist, millisest summast arvestatakse intress jms. Kaebajale jääb intressinõude lisast (intressiarvestuse kaart) täiesti arusaamatuks intresside arvestamise viis ja kord, eriti füüsilise isiku tulumaksust arvestatud intresside osas. Esimesed kuus rida kajastavad erinevaid tulumaksu arvestamise algkuupäevi. Kaebaja arusaamisel arvestatakse

§ 115

lg 1 kohaselt intressi alates päevast, millal maksumaksja pidi seadusest tulenevalt maksma tasumata jäetud maksu.

1. a tulumaksu puhul oli tasumise tähtpäev kaebaja arvates 01.07.
2. Intressinõude lisas 1 mainitud intresside arvestamise algkuupäevad ei lange kokku antud kuupäevaga. Intressi arvestamise lõppkuupäevaks peaks olema maksukohustuse täitmise kuupäev ehk 27.07.
3. Lisas 1 määratud intressi arvestamise ajavahemiku lõppkuupäevad ei lange samuti kokku antud kuupäevaga. Esitatud intressinõude lisast 1 jääb üldse arusaamatuks, milline maksusumma jäi milliseks kuupäevaks tasumata ning millal antud summa oli tasutud. Lähtudes sellest ei ole võimalik lugeda akti üheselt arusaadavaks.

§ 115lg 1 kohaselt on intresside arvestamine maksukohustuslase kohustus.

Haldusorgani selgitamiskohustusest tulenevalt peab maksuhaldur andma maksumaksjale aega intresside arvestamiseks, vajadusel andma selgitusi intresside arvestamise põhimõtete kohta ja muul viisil andma maksumaksjale abi intresside summa kindlaksmääramisel. Ainult siis, kui antud eeldused on täidetud, tekib maksuhalduril õigus teha intressinõue. Muu hulgas peab intressinõue olema kätte toimetatud seadusega ettenähtud korras. Maksuhaldur ei andnud maksumaksjale võimalust teostada intresside arvestust. Intressinõue toimetati valele aadressile. Kuigi maksuhaldur esitas kohtule täiendava intressiarvestuse tabeli, jäävad sellest jätkuvalt arusaamatuks intressisummade määramise alused. Haldusakt ei ole kontrollitav ja tuleb seetõttu tühistada. 3. MTA palus jätta kaebus rahuldamata. Intressinõue on motiveeritud ja õiguspärane, kuna intressinõude lisast nähtub intressisumma kujunemine. Intressinõudes on selgesõnaliselt märgitud viivitatud päevade arv. Samuti nähtub intressinõudest selgelt, millistelt maksusummadelt intressi on arvestatud ning nähtuvalt 2

§ 14

lg-st 1 õigus pöörduda maksuhalduri poole taotlusega teabe ja selgituste saamiseks tasumisele kuuluvate maksude, intressi, summa arvutamise korra ja aluste kohta. Kaebaja ei ole kasutanud talle seadusega antud võimalust selgituste saamiseks. Riigikohus on oma lahendites asjades nr 3-3-1-68-09 ja nr 3-3-1-60-08 leidnud, et intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt peab maksukohustuslane ise arvestama (

§ 115lg 1).

Seega peab kaebaja ise arvestama ja teadma, kui suur on tema intressikohustus. Kuivõrd intressinõude puhul ei ole tegemist kaalutlusotsusega, siis pole täiendavate ja kaebuses nimetatud ning nimetamata põhjenduste lisamine intressinõuetele vajalik. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et intressisumma on valesti määratud, kuigi lähtuvalt

§ 150lg-s 1 sätestatust lasub kaebajal selline kohustus.

Intressinõue sisaldab

§ 115

lg-s 1 ja § 117 lg-s 1 kehtestatule vastavat intressimäära ja tasumisele kuuluvat intressisummat ning sellele lisatud intressiarvestuse kaardist nähtub viivitatud päevade arv. Intressi tasumiseks on antud kümne päeva pikkune tähtaeg,

§ 118

lg-s 1 intressi arvestamiseks ettenähtud aegumistähtaegu pole ületatud ning miski kohtule esitatust ei kinnita, et esineks mingi

§-s 119 loetletud intressi mittearvestamist kaasa toov tingimus. Seega on MTA intressinõue õiguspärane. 4. Tallinna Halduskohus jättis 16.02.2016 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. otsusega kaebuse rahuldamata ja Kaebaja on ise kaebuses möönnud, et

§ 115

lg 1 kohaselt on intressi arvestamise kohustus maksukohustuslasel endal ning intressi arvestatakse alates päevast, millal maksumaksja pidi seadusest tulenevalt maksma tasumata jäetud maksu. Seetõttu ning lähtuvalt sellest, et intressi arvestus on aritmeetiline tehe, ei ole maksuhalduril kohustust esitada intressinõudes detailseid põhjendusi.

§ 14

lg-st 1 tuleneb maksukohustuslasele õigus küsida selgitusi, kui ta ei tule iseseisvalt toime intresside arvutamisega või ei saa aru intressinõudest (sh selle lisana esitatavast intressiarvestuse kaardist). HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt peab kaebaja tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kuna kaebaja oleks enne kohtusse pöördumist pidanud intressiarvestuse kohta küsima selgitusi haldusorganilt, juhul kui intressiarvestus oli talle ebaselge, siis tuleb kohtul arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud selgitustega. Kaebaja ei ole oma kaebust täpsustanud ka pärast MTA poolt 23.10.2015 vastuse esitamist, kus on toodud detailne selgitus intressiarvestuse kohta. Kaebaja ei ole esitanud kaebuses selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust muuta kaevatavat intressinõuet.

§ 46

lg 3 p 5 kohaselt peab intressinõudes olema näidatud intressinõude õiguslik ja faktiline alus.

§ 115

lg-st 3 ja § 95 lg-st 2 tulenevalt peab intressinõudest selguma, kuidas on tasumisele kuuluv intressisumma määratud.

§ 115

lg 3 sätestab intressinõude kohustuslikud elemendid, milleks on tasumisele kuuluv intressisumma, viivitatud päevade arv ja intressimäär. Vaidlustatud intressinõudes on viidatud selle esitamise õiguslikele alustele (

§ 10lg 2 p 3, § 46, § 115 lg-d 1 ja 3).

Intressinõue on kaebajale esitatud põhjusel, et ta ei ole õigeaegselt täitnud

§ 105

lg-st 1 ja § 115 lg-st 1 tulenevat kohustust tasuda tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse (tähtpäevaks tasumata 3

§ 46lg 3 p-i 5, kuna selles ei ole kajastatud intressinõude faktilist alust.

Intressinõudest ei ole arusaadav, missuguse maksukohustuse alusel ja milliselt tehingult tasumata jäetud maksult intressi arvutati. Intressinõude lisaks olevast intressiarvestuse kaardist jääb arusaamatuks intresside arvestamise viis ja kord, eriti füüsilise isiku tulumaksult arvestatud intresside osas. Esimesed kuus rida kajastavad erinevaid tulumaksu arvestamise alguskuupäevi. Intressinõue ei ole üheselt arusaadav ega selge, mistõttu ei vasta see HMS § 55 lg-le 1. 6. MTA vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Intressinõue vastab

§-s 46 esitatud nõuetele, see sisaldab

§ 115

lg-s 1 ja § 117 lg-s 1 kehtestatule vastavat intressimäära ja tasumisele kuuluvat intressisummat. Intressiarvestuse kaardist nähtub viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Intressisumma kujunemine on kontrollitav. Juhul, kui kaebajale jäi vaidlustatud intressinõue segaseks, oli tal õigus pöörduda maksuhalduri poole teabe ja selgituste saamiseks. Kaebaja ei kasutanud seda võimalust. Vastustaja esitas kohtumenetluses selgituse intressiarvestuse kaardi osas. Kaebaja ei ole ka pärast seda selgitanud, milline intressisumma on valesti arvutatud või millisest arvutuskäigust ta aru ei saa. Kaebaja etteheited intressinõude kontrollimatusest on paljasõnalised ja tõendamata. Kaebaja ei ole esitanud kohtule konkreetseid argumente ja alternatiivset intressiarvestust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, järgib neid ega pea neid vajalikuks täies mahus üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.

§ 115

lg 1 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu 4

§ 115

lg 3 kohaselt, kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt

§ 115

lg-tes 1 ja 2 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. 9. MTA 23.07.2015 intressinõue nr 13-3/113549 summas 513,94 eurot on õiguspärane ja intressivõla kujunemine selle lisa (intressiarvestuse kaardi) põhjal kontrollitav. Intressinõudes on viidatud selle esitamise õiguslikele ja faktilistele alustele (

§ 46

lg 3 p 5) ning kõik

§ 115

lg-s 3 toodud asjaolud on vaidlusaluses intressinõudes ja sellele lisatud intressiarvestuse kaardis kajastatud. Maksuhalduri poolt kohtumenetluse ajal esitatud selgitused seoses intressiarvestuse kaardiga pole andnud intressinõudele uut sisu ja üksnes täpsustavad intresside kujunemist.

1. Intresside arvestamisel ei ole maksuhalduril kaalutlusõigust, milliseid asjaolusid intressi määramisel arvestada või arvestamata jätta, mistõttu ei pea selles sisalduma ka kaalutlustega seotud detailsed põhjendused. Seadusest tulenevalt ei pea sealt nähtuma ka tehingud, mida maksustati ja millise maksukohustuse tähtaegselt täitmata jätmiselt on arvestatud intressi. Rangelt siduva normi alusel antud haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel on oluline, et kohtu käsutuses olevad andmed võimaldaksid kindlaks teha intressinõude faktilise ja õigusliku aluse. Praegusel juhul on kohtule esitatud andmed võimaldanud kontrollida intressinõuet ning selle tühistamiseks pelgalt intressinõude vähese motiveerituse tõttu pole seetõttu alust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2009 otsus nr 3-07-1925).
2. HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt peab kaebaja tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kaebaja väide, et intressinõue on ebaselge ega ole kontrollitav, on paljasõnaline ja põhjendamata. Ringkonnakohtule on jäänud selgusetuks, millest kaebaja täpselt intressinõude puhul aru ei saa, seetõttu on seda väga keeruline talle ka täpsemini selgitada. Kaebaja ei ole ka pärast kohtumenetluses vastustaja intressiarvestuse osas antud selgituste saamist esitanud mingisuguseid tõendeid või asjaolusid, mille tõttu oleks põhjendatud vaidlustatud intressinõude muutmine. Samuti ei ole kaebaja esitanud alternatiivset intressiarvestust, milles oleks ära näidatud vastustaja arvestuses tehtud vead. Pelgalt kaebaja väide, et ka pärast täiendavate selgituste saamist ei mõista ta ikkagi intressinõuet, ei ole intressinõude tühistamise aluseks.
3. Eelneva alusel ja tuginedes HKMS § 200 p-le 1 jääb AV apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
4. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 5