1-06-14047/105

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 24.11.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-14047 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Svetlana Tarasova Prokurör Ain Tali Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev kokkuleppel Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Edgar Kaasiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu EDGAR KAASIK, isikukood 38802243726, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 08.05.2006 ja lõpp 07.12.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 16.11.2016, videokohtuistung Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta EDGAR KAASIK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Edgar Kaasikule, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Edgar Kaasiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 03.12.2008 otsusega tunnistati Edgar Kaasik süüdi KarS § 113, § 114 p 3, 4 § 25 lg 2, § 121 ja § 120 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 15 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Narva Linnakohtu 14.12.2005 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 7 kuud vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 15 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 08.05.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung Kinnipeetav soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuna on vanglas alates 18-eluaastast ning tunnistab oma süüd ja kahetseb. Vanglas on läbinud kõik programmid ja nüüd teeb tööd. Tahab tõsta oma kvalifikatsiooni keevitaja erialal, luua pere. Samuti tahab vabaduses oma peret aidata, sest isa on töötu. On teinud vanglas olles järeldused, et tuleb tööl käia, peret aidata ja mitte tarvitada alkoholi. Läheb tööle keevitajana, kuna see töö väga meeldib. Praeguseks on juba peaaegu 5 aastat vanglas keevitajana töötanud. Isik ei ole 10 aastat alkoholi tarvitanud ja ei kavatse seda enam ka teha. Ühegi vana tuttavaga enam ei suhtle. Kaitsja leiab, et antud juhul on tegemist isikuga, kes kannab oma esimest vanglakaristust, sattus vanglasse 18-aastasena ja on tänaseks viibinud vanglas 10 aastat. Viidates kuriteo raskusastmele ja eelnevale elule, siis tegemist on juba ajalise faktoriga, millest me enam rääkida ei saa. 10,5 aastat tagasi oli isikul teistsugune elu ja nagu nähtub, siis vangla tegi temaga tööd. Iseloomustusest nähtub, et peale
2. aastat ei peeta vajalikuks talle ühtegi programmi määrata. Ta osaleb tööhõives. Uute kuritegude toimepanemise risk sõltub kontaktisikust ehk nii nagu tema vastab arvuti küsimustele, nii tekib riski %. Ainult kuriteo toimepanemise raskus ei saa olla ainsaks faktoriks vabastamisel. Tegu on väga ammu toime pandud. Kinnipeetava tulek ühiskonda saab raske olema. Kui ta vabaneb tähtaegselt, siis ei ole kriminaalhooldajat ja puudub motivatsioon. Miinuseks on see, et kanda on veel 5 aastat. Kellegi õiglustunne ei saa samuti riivata, kuna isik on kõik kahjud tasunud. Kriminaalhooldus kestaks 2 aastat, samuti katseaeg karistuse lõpuni. Isikuid on vabastatud ka 7 aastat enne karistusaja lõppu, samuti raskete kuritegude eest. Kaitsja palub kohtul kaaluda kõiki asjaolusid ja leida võimalus kinnipeetava vabastamiseks enne tähtaega ja määrata ta elektroonilise valve alla. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas ei toeta prokurör Edgar Kaasiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tema varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kahel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Käesolevat liitkaristust kannab ta tapmise, mõrva katse, tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Varasemalt on teda karistatud avaliku korra raske rikkumise eest. Kuritegude toimepanemise dünaamika on muutunud raskemaks. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kuna isik kannab liitkaristust mh tapmise toimepanemise ja mõrva katse eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et nii teise inimese õigusvastane tapmine kui ka mõrva katse ei ole tolereeritavad ning toovad endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuritegude vägivaldsusest ning lõpuleviidud tapmise tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Väärib märkimist, et süüdimõistetu poolt üldise korduva ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 20% ja 36%. Seega on süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Varem Narva Linnakohtu 14.12.2005 kohtuotsusega tingimisi mõistetud karistus ning käitumiskontrollile allutamine ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, kuna katseaja alguses võeti ta vahi alla seoses uute tahtlike kuritegude toimepanemisega. Eeltoodu alusel on prokurör arvamusel, et kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu, tervise ja isikupuutumatuse ning avaliku rahu ja kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Ärakantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes isikule KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega 15 aastat 7 kuud. Karistusaja lõpuni on jäänud ligikaudu 5 aastat. Seega kujuneks käesoleval hetkel vabanedes ebamõistlikult pikaks, millist ei saa lugeda otstarbekaks, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Eeltoodu alusel prokuratuur on Edgar Kaasiku ennetähtajalisele vabastamisele vastu. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik viibib vangistuses esimest korda, mistõttu peaks vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele olema potentsiaalselt suur. Isikut on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, seega ei avaldanud isikule varem mõistetud tingimuslik karistus vajalikku preventiivset mõju ning isik jätkas kuritegude toimepanemist. Käesolevad kuriteod on raske eluvastane kuritegu – tapmine ja mõrva katse ning isikuvastased kuriteod – ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, varasemalt karistati avaliku korra rikkumise eest grupis vägivalda kasutades. Soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on pika vangistuses viibitud aja 10 aasta ja 6 kuu jooksul tegelenud erinevate taasühiskonnastavate tegevustega, omandanud riigikeele B2-taseme ja keevitaja eriala, läbinud sotsiaalprogrammid Usk ja teadmine, Igapäevane valik ja Agressiivsuse asendamise treening, osalenud psühholoogilisel nõustamisel ning varem osales vangla majandustöödel koristajana ning alates 2012 aastast töötab metallitsehhis keevitajana. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht ning garanteeritud töökoht, mis aitab isikul majanduslikult toime tulla. Samas ei ole isiku poolt sooritatud kuriteod olnud varavastased või pandud toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Suurimaks probleemiks ja riskifaktoriks on kinnipeetava puhul alkoholi liigtarvitamine ja sellest tekkida võiv agressiivne käitumine. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid varem kriminaalse taustaga isikud, kellega koos tarvitati alkoholi. Isiku enda sõnul ta vanade tuttavatega enam ei suhtle. Käesoleva raske kuriteo pani toime alkoholijoobes olles. Alkoholi tarvitanuna muutus agressiivseks ja konfliktsituatsioonides kasutas vägivalda. Kinnipeetav ise tunnistab oma varasemat agressiivset käitumist ja ei õigusta seda. Kinnipeetav soovib hoiduda kuritegelikust eluviisist ning usub, et suudab seda. Kohus leiab, et kuigi iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava käitumine vanglas on võrreldes algusaastatega paranenud, on jätkuvalt oht, et isiku käitumine vabanemisel, alkoholi tarvitama asumisel, muutub agressiivseks, kuna kinnipeetav mitte ei ole alkoholi tarvitamisest loobunud, vaid vangistuses viibides ei ole tal võimalik alkoholi tarvitada. Vangla hindab uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul 20% ning uue vägivaldse kuriteo puhul 36%, milliste näol on tegemist keskmiselt arvestatavate riskidega. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel on ennatlik, kuna isik on varem katseajal olles pannud toime uued, käesolevad kuriteod. Seega puudub kohtul kindlus selles, et seekord, ebaproportsionaalselt pika katseaja jooksul, kulgeks katseaeg probleemideta. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et Edgar Kaasiku puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti isiku ennetähtaega vangistusest vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Edgar Kaasiku vabastamisega enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 28.12.2016 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1.Viru Maakohtu
3. novembri 2016 määrus jätta muutmata. 2.Süüdimõistetu Edgar Kaasiku määruskaebus jätta rahuldamata. 24.11.2016 kohtumäärus kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Keili Rosar Referent 1-06-14047 jõustus 17.01.2017 Tartu Ringkonnakohtu