← Eesti

2-16-104028/10

Obsah (7)§ 405§ 173§ 162§ 174§ 177§ 138§ 175

Tsiviilasi nr 2-16-104028 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets teatavaks- 22. juuni 2016, Tartu kohtumaja Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numb

) § 405 lg 1 järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, mistõttu jätab kohus

§ 405lg 1 p 9 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

  1. Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjatelt võlgnevuse väljamõistmiseks summas 750 eurot. Kostjate arvates on hageja nõue aegunud.
  2. Kohtul tuleb esitatud hagi osas lahendada taotlus aegumise kohaldamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostjad on palunud kohaldada aegumist.
  3. Vastavalt TsÜS § 142 lg-le 1 aegub nõudeõigus seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Kohus märgib, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida, sest nõude kvalifikatsioonist sõltub, millise tähtaja jooksul hageja nõue aegub. Hagis esitatud asjaoludel saab hageja nõude kostjate vastu kvalifitseerida laenulepingu täitmisnõudena.
  4. Vaidluse all ei ole järgmised faktilised asjaolud: - hageja (laenuandja) ja Helju Retpap (laenusaaja, pärandaja) sõlmisid 19.02.2008 laenulepingu nr 7280219180 (tl 25, 28-29), mille kohaselt kohustus laenusaaja alates 19.03.2008 kuni 19.02.2012 tasuma hagejale igakuiseid laenumakseid (põhiosa ja intress) 75,09 eurot vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (tl 26-27) kokku summas 3604,60 eurot; - Helju Retpap suri 18.11.2009; - hageja avalduse alusel algatas Haapsalu notar Eha Naudi 23.03.2010 Helju Retpapi pärimismenetluse (tl 63-66); - 30.08.2012 koostatud ja välja antud pärimistunnistuse kohaselt on 18.11.2009 surnud Helju Retpapi seadusjärgseteks pärijateks kostjad (pärandaja tütred) kumbki ½ suuruses mõttelises osas (tl 30-32).
  5. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 130 lg-le 1 lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. PärS § 151 lg 2 järgi vastutavad pärijad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest solidaarselt. Laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga, samuti ei ole tegemist kohustusega, mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 12 lg 2 järgi kehtib leping ka lepingupoole üldõigusjärglase suhtes. Kostjad ei ole hagimenetluses väitnud, et nad oleksid kolme kuu jooksul ema surmast ning oma pärimisõigusest teada saades pärandist loobunud, seega tuleb lugeda nad pärandi vastu võtnuks (PärS § 118 lg-d 1 ja 3 ning § 119 lg 1). Vastuvõetud pärand loetakse pärijale kuuluvaks tagasiulatuvalt pärandi avanemise ajast, so alates pärandaja surmapäevast (PärS § 3 lg 2 ja § 4 lg 1). Eeltoodust tuleneb, et pärandi vastuvõtmisega astusid kostjad 18.11.2009 õigusjärglastena 2

(4)oma õiguseelneja asemel üheaegselt kõikidesse õigussuhetesse, milles viimane enne üleminekut osales ja mis ei olnud tema isikuga lahutamatult seotud. Kohus märgib, et pärimistunnistuse olemasolu või puudumine iseenesest pärimisõigust ei mõjuta. Pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust. Pärimistunnistusega üksnes tõendatakse õigust, mis pärijal juba olemas on.
  1. Laenulepingust tulenev nõue on tehingust tulenev nõue, millele saab üldjuhul kohaldada TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaega. Kui nõue on suunatud korduvate kohustuste täitmisele, tuleb asjas kohaldada TsÜS §-i
  2. Antud juhul nähti maksegraafikus ette laenu tagastamine kuumaksetena, st lepiti kokku korduvate kohustuste täitmises, mistõttu tuleb nõuete aegumistähtaeg TsÜS §-st
  3. Viidatud paragrahvi
  4. lõige sätestab, et korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Maksegraafikust nähtuvalt oli viimase osamakse tasumise tähtaeg 19.02.
  5. Seega algas nõude aegumistähtaeg TsÜS § 154 lg 1 II lause järgi
  6. aasta lõppemisest. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 154 lg 1 II lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, algas nõude aegumine 01.01.2013 kell 00.
  7. Aegumistähtaeg lõppes TsÜS § 154 lg 1 I lauset arvestades 31.12.2015 kell 24.
  8. Käesolevas asjas on maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule esitatud 26.02.2016, seega pärast nõude aegumist, mil kohustatud isik (kostjad) võib keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus märgib, et aastatel 2009, 2010 ja 2011 tasumisele kuulunud osamaksed on eeltoodust tulenevalt samuti aegunud.
  9. TsÜS § 166 lg 1 näeb ette, et pärandvarasse kuuluva nõude aegumine peatub ajani, mil pärija võtab pärandvara vastu. Viidatud sätte kohaselt nõuete aegumine peatub võlgniku surmaga, sõltumata sellest, kas ja millal võlausaldaja sellest teada sai, ning aegumise peatumine lõppeb pärandi vastuvõtmisega. Kohus märkis juba kohtu põhjenduste p-s 6, et pärija loetakse PärS § 118 lg 1 järgi pärandi vastu võtnuks, kui ta ei loobu pärandist üldjuhul kolme kuu jooksul alates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Seega peatus 18.11.2009 hageja nõuete aegumine kolmeks kuuks, kuid selle ajavahemiku aegumise hulka mittelugemine ei mõjuta asjaolu, et hageja laenulepingust tulenev täitmisnõue kostjate vastu on aegunud.
  10. Isegi kui lähtuda asjaolust, et hagejal ei olnud võimalik oma nõuet kostjate vastu maksma panna enne 30.08.2012, mil ta sai teada, et Helju Retpapi pärijateks on kostjad, tuli tal nõude kolmeaastast aegumistähtaega arvestades, samuti asjaolu, et kõigi maksegraafiku järgsete osamaksete tasumise tähtaeg oli selleks ajaks möödunud, kohtusse pöörduda hiljemalt 30.08.2015 (TsÜS § 146 lg 1 ning § 147 lg-d 1 ja 2).
  11. Kuna hageja laenulepingu järgne täitmisnõue on aegunud ning kostjad on taotlenud aegumise kohaldamist, siis eeltoodud kohtu põhjendustel jätab kohus OÜ KODULIISING hagi Riina Pajuste ja Liivi Pauluse vastu 750 euro väljamõistmiseks rahuldamata nõude aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 11.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 järgi näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt

§ 162lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb poolte menetluskulud jätta hageja kanda. 12.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, 3

(4)millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Kohus määrab kostjate menetluskulude rahaliseks suuruseks 144 eurot, so lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses

§ 175lg 1 mõttes (1,5 tundi × 96 eurot).

Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude suurust kindlaks määrates käesoleva vaidluse sisu (aegumise vastuväide), hageja nõude olemust (lepingu täitmise nõue), tsiviilasja keerukust ja mahtu (lihtmenetluse asi, vähekeerukas ja -mahukas) ning kostjate menetlusdokumentides (09.05.2016 ja 09.06.2016) esitatud õiguslikke põhjendusi. Nimetatud summa kuulub hagejalt kostjate kasuks väljamõistmisele. Väljamõistetud menetluskuludest on taotletud kanda kummagi kostja kontole 50%, seega antud juhul 72 eurot nii Riina Pajuste kui Liivi Pauluse kontole. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.