Obsah (6)

§ 5§ 173§ 162§ 174§ 138§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2016.a,Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-13846 Tsiviilasi Remo Holsmer

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtuvalt nõudest; § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele; lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud.

1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
2. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hoolimata eeltoodust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). 6
3. VÕS § 1046 lõigete 1 ja 2 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (VÕS § 1045 lg 2).
4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 3.09.2015 ilmus ajalehes Postimees artikkel: „Väide: poliitikud soovisid Leedolt miljoneid“ (I artikkel). Nimetatud artiklis kirjutati: - - „Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna „tipptegijat“, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner.“ „Kas sina hakkad minu partneriks?“ küsinud Leedo. „ Ka mina saan kasulik olla,“ kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud seitsmekohaline“.
5. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 4.09.2015 avaldas postimees võrguväljaandes ja 5.09.2015 paberkandjal arvamusloo „Lipsustatud sahkerdaja“ (II artikkel), kus kirjutati: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“.
6. Hageja hinnangul on kostja esitanud I artiklis hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid ning II artiklis ebakohaseid väärtushinnanguid. Hageja ei ole kunagi küsinud altkäemaksu Vjatšeslav Leedolt. II artikliga on kostja jätnud hagejast mulje kui ebaausast poliitikust. Selliselt on kostja hageja au ja väärikust teotanud ning tekitanud hagejale kahju.
7. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-166-12 p-s 12 asunud seisukohale, et kui avaldaja on väljendatud arvamust isiku kohta andmeid sisaldavate lausetega, tuleb seda lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes. Sellised väited on põhimõtteliselt kontrollitavad, nende tõelevastavus on kohtumenetluses tõendatav. Kui isiku mainet kahjustavate andmete avaldaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, on isiku kohta väidetu vale ja kohus saab kohustada kostjat mainet kahjustavad andmed ümber lükkama. Seega saab hageja nõuda ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist juhul, kui kostja on tema kohta väljendanud arvamust ebaõigeid andmeid sisaldavate lausetega. 20.
8. Hageja poolt viidatud esimene väide „Kui praamiliinide saatus oli veel lahtine, käisid Saaremaal kaks Reformierakonna „tipptegijat“, Tallinna Sadama nõukogu esimees Remo Holsmer ja nõukogu liige Kalev Lillo. Hiljem kohtuti ka Tallinnas, kuid jutt oli väidetavalt sama: paluti toetada parteid või pakuti võimalust hankida partner.“ ei sisalda kohtu hinnangul sellist väidet, mis puudutaks hagejat selliselt, nagu hageja on hagiavalduses esile toonud. Vaidlust ei ole selles, et Vjatšeslav Leedo ja hageja on mitmeid kordi kohtunud, seda nii Saaremaal kui ka Tallinnas. Hageja ise ja tunnistaja Leedo on kohtus kinnitanud kohtumiste toimumist. Formaalloogiliselt võib kolmepoolne kohtumine sisalduda kolme- ja enamaliikmelises inimgrupis. Seega on väide selles osas õige. Väites ei ole viiteid sellele, et Remo Holsmer oleks küsinud altkäemaksu või toetust Reformierakonnale. Väide nimetab 7 kahte poliitikut. Artiklis kirjutatakse väidetavast toetuse küsimisest või partnerluse pakkumisest. Seda, kas see ka tegelikult nii oli, ei selgu. Tunnistaja Vjatšeslav Leedo on selgitanud, et Remo Holsmerilt tema selliseid pakkumisi saanud ei ole. Esitatud väide on olemuselt oletuslikku laadi ja umbisikuline. Hagejat on nimetatud tema ametipositsiooni ja parteilise kuuluvuse järgi. Kuna esitatud väide ei sisalda selget ja konkreetset infot selle kohta, et hageja oleks raha või toetust küsinud, on kohus seisukohal, et hagejal ei ole võimalik nõuda selles väites avaldatud info ümberlükkamist või ebakohaseks tunnistamist. 20.
9. Teine väide „Kas sina hakkad minu partneriks?“ küsinud Leedo. „ Ka mina saan kasulik olla,“ kõlanud vastus. Põhihuvi seisnes erakonna rahaga toetamises. Summa olnud seitsmekohaline.“ ei tee samuti viidet hagejale. Väide on umbisikuline ja ei sisalda hageja nime, ametit ega esita ühtegi väidet või hinnangut hageja kohta. Kuna tunnistaja Vjatšeslav Leedo on avaldanud, et temalt on raha küsitud ja toetusest on olnud igal erakonnaga kohtumisel juttu, on väide kohtu hinnangul tõene ning puudub alus selle ümberlükkamiseks. Täiendavalt märgib kohus, et kostja on andnud hagejale võimaluse esitada omapoolne kommentaar artiklile ja esitanud konkreetsed küsimused, millele hageja vastanud ei ole. Samuti ei ole hageja eitanud ega ka selgitanud seda, mis asjaoludel on tema helistanud Postimehe toimetusse ja küsinud, kas toimetusele on erakonna kohta midagi teada. Seega on hageja ise kohtu hinnangul andnud põhjust ajakirjanduses tema tegevuse osas kahtluste avaldamiseks. Kohus märgib, et hagejale antud suhteliselt lühike aeg omapoolsete seisukohtade esitamiseks ajakirjanikule võib olla seletatav ajakirjandusliku töö operatiivse iseloomuga. Samuti märgib kohus, et hageja on kirjeldatud kohtumistel esinenud erinevates positsioonides – AS Tallinna Sadam nõukogu liikmena, Riigikogu liikmena, Reformierakonna liikmena. Erinevate rollide samaaegsest täitmisest tulenev vastuolu kohtumistel tunnistajaga on loonud eeldused kostja poolt avaldatud artiklite ilmumiseks.
10. Hageja hinnangul näitab asjaolu, et artiklile järgneb hulgaliselt negatiivseid kommentaare, seda, et avalikkusele on jäetud mulje altkäemaksu küsimisest. Lisaks on artiklit kajastanud teised meediakanalid, mis on samuti tõlgendanud vaidlusalust artiklit selliselt, et hageja on küsinud Vjatšeslav Leedolt altkäemaksu. Kohus hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Selle eest, mil moel teised meediakanalid või artikli lugejad-kommenteerijad artikli sisu tõlgendavad, ei saa vastutada kostja. Lisaks märgib kohus, et hageja poolt nimetatud teised meediaväljaanded ei ole esitanud tõsikindlaid väiteid selle kohta, et Remo Holsmer on altkäemaksu küsinud. Küsilausega on intervjuus üksnes tõstatud küsimus varem avaldatud ja väidetavalt aset leidnud rahaküsimise kohta. Küsimuse vormis esitatud lause ei saa sisaldada faktiväidet. Lisaks ei ole kostja artiklites kasutatud sõna altkäemaks, hageja tõlgendus selles osas on meelevaldne.
11. Ajalehes Postimees ilmunud arvamusloos „Lipsustatud sahkerdaja“ (II artikkel) kirjutati: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“. Hageja hinnangul jätab väljend „lipsustatud sahkerdaja“ temast mulje kui ebaausast poliitikust ning see mõjutab tema valijate suhtumist temasse. Kohus nõustub hagejaga, et sõnal „sahkerdama“ on iseenesest eesti keeles pigem negatiivne varjund ning artikli pealkiri sisaldab teatud väärtushinnangut. Seda kinnitab ka kohtule esitatud semiootiline ekspertarvamus. Samas aga ei sisalda II artikkel ühtegi viidet hageja isikule. Artikli seostamiseks konkreetselt hageja isikuga peab tavalugeja olema piisavalt informeeritud ning tegema teatud ulatuses üldisusi. Kohus leiab, 8 et ei ole mõistlik eeldada, et tavalugeja teeb oma artikli analüüsi mahus ja ulatuses, mida on teinud eksperdid arvamuse koostamisel. Kostja ei saa kanda vastustust lugejate mõtete eest. Arvamusloo juures olev pilt on illustreeriv ning sellel ei ole kujutatud hagejat, nagu hageja hagiavalduses väitnud on. Sõnal „lipsustatud“ ei ole aga eesti keeles negatiivse kuvandiga tähendust.
12. Samuti on artiklis II avaldatud: “Nii kirus rivaalitseva poliitiku jultumust üks kahest Saaremaal laevaärimees Vjatšeslav Leedolt äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslasele. Nüüd, /.../ mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis“. Hageja leiab, et sõnapaaridega “üks kahest” ja “äsja toetust küsimas käinud Reformierakonna poliitikust erakonnakaaslane” on ühemõtteliselt viidatud I artiklile, kus on nimeliselt mainitud Remo Holsmeri ja Kalev Lillot. Asjaolu, et hinnangu “Nüüd mängib ta meest, kes oli puu otsas, kui pauk käis” subjektiks on Remo Holsmer kinnitab see, et artikli teises ja kolmandas lõigus räägitakse juba nimeliselt just hagejast. Laused, millele hageja on viidanud, ei sisalda selgesõnaliselt hageja nime. Küll aga võib koostoimes I artikliga olla mõistlikule lugejale arusaadav, keda artiklis mõeldakse. Vaidlust ei ole, et reformierakondlased on Saaremaal Vjatšeslav Leedoga kohtumas käinud, seega on väide selles osas õige. Ka on tõele vastavaks osutunud väide, et Vjatšeslav Leedolt on Reformierakond toetust küsinud, erakonna toetamise teema on kõnes olnud igal erakonnaga kohtumisel. Seega on ka see väide tõele vastav ning alust sellise väite ümberlükkamiseks ei ole. Küll aga nõustub kohus hagejaga selles, et artiklis on kirjeldatud üldsuse jaoks ebaausalt tegutsevate poliitikute tegevust. Selliselt on kostja teinud kaudse viite ka hagejale ning on tema kohta avaldanud väärtushinnangu.
13. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei ole esitanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid. VÕS § 1047 alusel saab nõuda üksnes ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist, seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks.
14. Lisaks ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks kohustamise nõudele on hageja esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude, kuivõrd kostja on esitanud hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 35 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel isiku kohta andmete avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatud faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane. Seega tuleb kohtul kindlaks teha, kas kostja tegevus on olnud õigusvastane.
15. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on esitanud hageja kohta väärtushinnangu, kui on artiklite I ja II koostoimes nimetatud hagejat sahkerdajaks. Kohus nõustub hagejaga, et esitatud väärtushinnang on negatiivse varjundiga. Mõistliku isiku arusaamise kohaselt väljend „lipsustatud sahkerdaja“ on halvustava tähendusega jätab isikust, kelle kohta seda väljendit kasutatakse, ebaausa ja omakasu eesmärgil seadusetult käituva isiku mulje.
16. Kostja tegevuse õigusvastasuse hindamisel tuleb kohtul lisaks kostja väljendatud hinnangutele analüüsida ka asjaolusid, millest lähtuvalt kostja vastava hinnangu on andnud. Kohus leiab, et kostja on esitatud väärtushinnangu avaldanud seoses hageja kui poliitiku tegevusega. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-161-05 p-s 15 leidnud, et teatud isikud peavad arvestama võimalusega, et nende tegevust võidakse kritiseerida ka põhjendamatult ning tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete 9 ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-123-97 lugenud ministri selliseks avaliku elu tegelaseks, kelle suhtes on õigustatud üldsuse kõrgendatud huvi. Kohtu hinnangul on samasugune üldsuse kõrgendatud huvi õigustatud ka kostja kui aktiivselt tegutseva poliitiku ja AS-i Tallinna Sadam nõukogu esimehe isiku ja tema poliitilise ning ametialase tegevuse vastu. Kohus on seisukohal, et hageja pidi lähtuvalt oma positsioonist ühiskonnas arvestama, et kõigile ei pruugi tema tegevus meeldida ning teda tabab sellest tulenevalt mitmekülgne kriitika. Kohus leiab, et see, et inimesed peavad poliitikuid ebaausateks ja omakasu eesmärgil sahkerdajateks, ei ole ebatavaline. Samuti ei saa pidada ebatavaliseks seda, et aktiivselt tegutseval poliitikul tuleb enda kohtumisi, otsuseid ja väljaütlemisi põhjalikumalt kommenteerida. Isikliku arvamuse avaldamine on demokraatlikus ühiskonnas lubatud ning aktiivselt poliitikaga tegelevad isikud peavad oma ühiskondlikust positsioonist tulenevalt arvestama suurema kriitikaga kui tavainimesed. Samuti saab pidada VÕS § 1046 lg 2 mõttes avalikele huvidele vastavaks kritiseerimise võimaldamist. Seega on kohus seisukohal, et hageja pidi tema suhtes avaldatud kriitikat taluma ka siis, kui see ei olnud tema enda hinnangul põhjendatud.
17. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane, mistõttu ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eeldused täidetud ning hagejal ei ole alust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Kuna kohus on leidnud ka, et hagejal ei ole õigust nõuda esitatud väidete ümberlükkamist, tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 37.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. 38.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

1. Kostja on palunud kindlaks määrata menetluskulud summas 2640 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirjale lisatud dokumentide kohaselt on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabi kokku 24 tundi, tunnihinnaga 110 eurot (käibemaksuta).
2. Kohus on seisukohal, et kostja esindaja töötundide maht on olnud vajalik ja põhjendatud. Kostja esindaja on koostanud ja kohtule esitanud vastuse hagiavaldusele, osalenud kohtuistungitel, esitanud taotluse tunnistajate ärakuulamiseks ja lõplikud seisukohad kirjalikus menetluses. Kostja esindajal on tulnud tutvuda hageja esitatud materjalidega ning kujundada seisukoht. Menetlus on kestnud enam kui pool aastat, hageja on esitanud mitmeid menetlusdokumente, mille osas on kostjal tulnud vastus esitada. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostja esindaja ajakulu 24 tundi on olnud vajalik ja põhjendatud.
3. Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et kostja esindaja kvalifikatsiooni arvestades on 10 tema töötunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ning jääb turuhinna piiridesse. Kostja esindaja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, kuivõrd on käibemaksukohustuslane. Seega tuleb kostja menetluskulud kindlaks määrata käibemaksuta (

§ 174lg 10).

42. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hagejal tuleb hüvitada kostja menetluskulud summas 2640 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik 11